Oulu kuávlust asfalt lii tovâttâm ennuv ruđâlijd vahâgijd. Puáris asfalt sajan lii tääl pieijuumin uđđâ asfalt, mii lii rahtum pyerebijn amnâsijn. Pargo ij lah kuittâg jotteel. Táálái tiäđui mield asfalt molsom pištá ive 2030 räi. Vahâgij suijân lii asfaltist kevttum OKTO-murske-nommâsâš pasâttâsaamnâs. Tot šadda sijđopyevtittâssân ferrokromi vaalmâštmist. Tutkâmušâi mield kovjâ, mii luovvân ferrokromipasâttâs siskeldeijee asfaltist, vahâgit auto moottor juáhulääbži, mii sáttá loppâloopâst cuovkkiđ moottor.
Iivij 2019–2022 Oulu ollâopâttâh tuuđhâi tom, mondiet juáhuläbži kahhoo liijkás jotelávt OKTO-murske keežild eidu Oulu kuávlu autoin. Proojeekt koordinistij Oulu ollâopâttuv auto- já pargomaašintekniik tutkâmušjuávkku, mon lasseen fáárust lijjii Geologia tutkâmuškuávdáš, Suomâ pirâskuávdáš, Laapi áámmátollâškovlâ, Metropolia-áámmátollâškovlâ já motomeh páiháliih autosyergiirâttâsah. Tutkâmušâin váldojii huámmášumán puoh máhđuliih tahheeh, mut puátuseh čujottii toos, ete juáhulääbžih kahhojeh saijeem tiet ige ovdâmerkkân kemiallii reaktiost. Taat meddâlistij máhđulâšvuođâ maađijsäälti sujâlâšvuođâst, mii lâi epidum ovdebáin tutkâmušâin. Loppâloopâst totkeeh selvâttii, et suijân lii OKTO-murskekovjâ. Autoi rieggeeh, eromâšávt säggirieggeeh, pilledeh maađij. Tast luovvân kovjâ, mii kirdel auto moottorân já pilled tobbeen juáhulaabžij päniráttáid. Iskosijn čielgâi, ete OKTO-murskekovjâ kulâttij päniráttáid joba 20–30 kerdid eenâb ko táválâš graaniitkovjâ.
Juáhulaabžij já moottorij molsom lii uáli jo tiivrâs, já ferrokromipasâttâs tovâttem autotivomijd ferttee auto omâsteijee jieš mäksiđ. Yle sahhiittâlmist Wetteri-nommâsii autokäävpi teknisâš jođetteijee Pekka Palo eeđâi, et asfalt kuhes lonottemäigi toovât auto kevtteid merhâšittee lasekuástádâsâid. Sun meid imâštâlâi, mondiet Vävlitoimâttâh ij lah váldám ääši tuođâlávt. Iäláttâs-, jotolâh- já pirâskuávdážân (ELY) láá kuođđum ohtsis kyehtlov vaahâgsajanmäksimucâmuššâd, mut tot lii hilgom taid puoh. Puoh ucâmušâin lii ohtâvuotâ Tave-Pohjanmaa kuávlun. Ferrokromipasâttâs siskeldeijee asfalt lii Oulu alda ohtsis 400 stielâskilomeetterid. Tot kávnoo ovdâmerkkân Oulu čoođâ já Kiemâst Tuárnusân mannee moottorkiäinuin sehe Oulust Kuáccámân já Kajanân mannee väldimaađijij 20 já 22 algâuásist. Meetaalráhtulâšvuotâirâttâs Outokumpu jooskâi OKTO-murske vyebdimist asfalt aamnâsuássin talle ko ton hááituh kulostuvvii.
Vaahâgsajanmäksimucâmušâid kieđâvuššee Laapi ELY-kuávdáá pajejođetteijee Jaakko Ylinampa mielâst staatân ij lah šoddâm sajanmäksimkenigâsvuotâ, tastko OKTO-murske lii CE-merkkejum materiaal, ige suu mielâst pyevti čäittiđ koskâttemes suijâohtâvuođâ toos, ete tuše aamnâs ličij tovâttâm vahâgijd autoid. “Tast ij lah mii mielâst čááitus, ete sajanmäksimkenigâsvuotâ šodâččij kiäinu paijeentuálleid. Tast láá vissásávt eres-uv tahheeh ko OKTO-murske.” Ylinampa ij šište Oulu ollâopâttuv tutkâmuš, mut sun čuujoot tutkâmuššáid, moi mield OKTO-murske ij vaaigut puoh autoi juáhulabžijd siämmáánáál. “Jis automeerhah iä lattii siämmáánáál, te lii-uv váddu OKTO-murskest vâi autost?”
Vävlitoimâttuv mield ij lah sierâ ruttâdem toos, et vahâgijd tovâttem materiaal puávtáččij molsođ jotelubbooht. Asfalt meddâlistem vađâččij ennuv resursijd, já toh iä lah táálái tiäđui mield uáinusist. Tot meerhâš tom, ete asfalt puáhtá molsođ tuše normaallii kiäinui oornigisttoollâm ohtâvuođâst ađai talle ko asfalt lii liijkás kohhum. Tain liävttoin asfalt molsom pištá suulân ive 2030 räi. Ferrokromipasâttâs lii kevttum asfalt tevdimamnâsin livkkáás maađijoosijn eidu tondiet ko tot killáá kohhum pyerebeht ko táváliih luándukeđgimateriaaleh. Vävlitoimâttuv kiäinuitoollâm toimâsyergijođetteijee Virpi Anttila iätá, ete toimâttâh ij lah irâttâm iävtuttiđ sierâ ruttâdem asfalt molsomân. Vävlitoimâttâh lii kuittâg iävtuttâm laseruttâdem kiäinui almolii paijeentolâmân. Orpo haldâttâs ohjelmân lii čallum 520 miljovn euro laseruttâdem kiäinui tivomist šoddâm veelgi ucceedmân, mut tot ij lah tuáistáážân mieđettum.
Autosyergi kuávdášlito lahâäššitobdee Timo Niemi mielâst autokäävpihkin iä innig sajanmäävsi cuovkkânâm oosijd ton maŋa ko Oulu ollâopâttuv tutkâmuš almostui. Niemi maainâst meid, ete autosyergi ij lah aalgâtmin koordinistum riehtiproosees staatâ teikkâ Vävlitoimâttuv vuástá. Kištottâllâm- já kulâtteijeetoimâttuv äššitobdee Mikko Saastamoinen muštâl, ete totkin ij pyevti išediđ autokevtteid, tastko koččâmušâst lii staatâ toimâttâh ige priivaat irâttâs. Sun iätá, ete kiäinui kevttein já paijeentuállein ij lah maggaargin kulâtteijeeriävtálâš ohtâvuotâ, já kiäinui paijeentuállee ij lah kulâtteijeesyejilaavâ miäldásâš iäláttâshárjutteijee. Kištottâllâm- já kulâtteijeetoimâttâh puáhtá miäruštâllâđ tuše tom, et mii lii autotivottuv teikkâ autokäävpi máhđulâš ovdâvástádâs kiäinui ase tovâttem vahâgijn. Tondiet áinoo máhđulâšvuotâ ovdediđ ääši lii riehtilágádâs peht.
Käldeeh:
– Oktomurske rikkoo autoja vielä pitkään, korvauksia jouduttaneen hakemaan käräjien kautta (yle.fi)
– Punaisen pölyn mysteeri (yle.fi)
– Autojen jakohihnojen rikkoutumisen taustalla ferrokromikuonan eli OKTO-murskeen aiheuttama kuluminen (www.oulu.fi)
Kove: Esa Väisänen