Ijâttes iijâ -festivaaleh láá korrâ pargo tyehin – Puovtâdeijee Oula Guttorm muštâl

Mun lijjim kyessin Ijâttes iijâ -festivaalist já čuuvtij navdâšim luhostum ohjelmist. Festivaalijn puoh oroi nuuvt älkken, jiemge festivaalsaajeest tađe eenâb šoddâmgin smiettâđ, mii puoh váttoo toos, et festivaal luhostuvá. Nuuvtpa mun sarnum pyerebeht festivaalij puovtâdeijein Oula Guttormáin, vâi finniiččim vijđásub uáinu festivaalij orniimist.

Oula muštâl, et suu pargokován kulá ”puoh”. Mun puáđám tiettiđ, et sierâ pargojuávkku meerrid artistij tiiláámist, mut ton maŋa puovtâdeijee tipšo loopâid adai ráđádâl paalhijn já orniistâl artistij maađhijd já ijâstâlmijd. Ton lasseen puovtâdeijee tipšo festivaalij torvolâšvuotân kullee aašijd tego torvoääiđi, tipšo tábáhtumelove poolisist, ráhtá kááijumvuávám, orniistâl vuosâiše já tiiláá vaavtâid. Sun uárnee keevâtlávt läävdi já ton tekniik. Tastoo sun ráđádâl puoh pargoi jyehimist ohtsâšpargokuoimijgijn já kocá, et puoh mana tego kalga. Já puoh mana aainâs-uv kyesi čaalman tego kalga: šiljoost festivaalsaajeest uáinoo tievâslâš falâdem, láá tuárvi čokkámsajeh, hiivsigeh tuáimih Saijoos vyelikeerdist, vuosâiše lii tieđettum, Uvjâ lii festivaalsaajeest, já meiddei tyellittälli Oula jieš vaazâš olgon täärhistmin, et puoh lii ain oornigist. Uáli távjá sun uáinoo sárnumin puhelimân.

Oula muštâl ain, et jo kiđđuv tábáhtuvá festivaalij markkânistem, já taat šadda išepuovtâdeijee pargon kesimáánu peln. Išepuovtâdeijee stuárráámus pargon lii rijjâtátulij pargei kavnâm já sii pargoi ornim. Taan ive fáárust lâi vuosmuu keerdi meiddei párnáipeeivi puovtâdeijee, kiän pargon lâi vuáváđ tien peeivi ohjelm já orniđ sáátuid sämikuávlu škovlâigijn. ”Puoh tot, mii tábáhtuvá festivaalist, te mun lam tietimin tast teikâ mun lam tom jieš ornim”, Oula muštâl. Sust láá puoh päädih siämmáá ääigi kieđâst.

Mun koijâdâm, mon ennuv pargeeh pargeh festivaalij oovdân. Oula muštâl, et tälviv čuákkejuvvoo ohjelm, já tast pargeh ain kuulmâs. Tastoo pargoost láá kyehti išepuovtâdeijee Oula jieijâs lasseen. Saijoos teknikkáreh já eres pargeeh išedeh ennuv. Säämi máttááttâskuávdáš já ton mediauáppeeh ohtsâšpargoskipárin uárnejeh streamvuolgâttâs. Siida lii išedâm párnáipeeivi orniimist. Rijjâtátuliih pargeeh láá lamaš ennuv. Oula muštâl, et uási sist almoot njuolgist sunjin tast, et sij áiguh išediđ. Anara sámisearvi jesâneh vist láá tábáhtume uárnejeijee. Ton lasseen Oula noomât Aanaar kieldâ já YLE puovtâdem já uánihâš njuolgâvuolgâttâsâid. Sun iätá já kijttâl maaŋgâidluuvijd ulmuid, kiäh išedeh mut iä lah pälkkipargoost.

Festivaal lii esken nuuhâm, mut Oula lii jo korrâ liävttoin vuávááškuáttám puáttee ive. Sun čielgee, et išeruđâi uuccâmäigi lii eidu tääl puáttee ihán. Tastoo puátih puoh rekigeh, moh kalgeh maksuđ. Tastoo álgá jo čuávuváá ive valmâštâllâm, veik festivaal uáinoo tuše oovtâ oho. Nube tááhust kalga meid čalâččiđ ruttâkevttimčielgiittâsâid, já pargojuávhoin lii loppâčuákkim ohtsâšpargokuoimijgijn já ráđádâllâm, mii lii moonnâm pyereest já mast máhđulávt láá pyeredemtáárbuh čuávuváá tohán.

Oula muštâl, et festivaal budjet lii suullân 90 000 eurod, já peeli tast puátá lippupuáđuin. Nubbe peeli láá išeruuđah. Suomâ Kulttuurruttârááju lii mieđettâm festivaalân ruuđâ, siämmáánáál Säämi rääđi. Párnáipiäiván lii puáttám ruttâ Taiđuu ovdedemkuávdáást ja Säämimuseo kuávdáást.

Mun koijâdâm loopâst, lii-uv tiimi tutâvâš taankiärdásii festivaal olášuumán. Oula nuáigut já moijáá, et sij láá kale tutâvááh. Kuosij meeri lâi pyeri já puoh moonâi pyereest. Ain láá smavvâ ääših, moh väätih huámášume. Festivaalääigi lâi šiev šoŋŋâ-uv. Oula muštâl, et ulmuuh kale rahttâtteh hyenes šooŋân já čuávuh šoŋŋâtiäđáttâs, já meid festivaalsaajeest vuábdojeh kerdikiävttuarvetaakih. Sun muštâl, et arve ain vaaigut kuosij miärán já vyebdimân raavvâdviäsust já et muuneeld liipu uástám ulmuuh kale puátih šooŋâst huolâhánnáá. Oula muštâl, et enâmustáá vädisvuođâid toovât korrâ pieggâ, tastko ovdâmerkkân teltah láá keppiseh já toh älkkeht kirdeleh. Taan tove siste auditoriost lâi tuše Čalmmiid čađa -tánssám.

Oula haalijd vala muštâliđ, et jyehi ive festivaal viggá faallâđ maaŋgâpiäláág ohjelm já pyehtiđ uđđâ artistijd já meid tobdos artistijd. Sun tiädut, et ärbivuáválii muusik čuojâtmân iä lah nuuvt maaŋgah máhđulâšvuođah Suomâ peln. Festivaal tuáimá meid ulmui kuáhtámpäikkin. Taan artikkâl čällee feerij tom aaibâs jieš já finnij muádi piäiván festivaalváádu, ko jienâ lappui muusik čoođâ sárnumist.

Oula lii čielgâsávt porgâm festivaalij oovdân jieijâs tiimijn šiev pargo. Mun páásám smiettâđ, kiergân-uv sun jieš navdâšiđ šiev muusikist tuárvi ennuv hoppuus peivij ääigi. Tuáivu mield kuittâg mottoom verd.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...