Ko ovtâskâs feerim lii-uv ohtsâš – Movsháá historjást kirje

”Sämmilij historjá ij lah ain čallum historjá. Lii ennuv taggaar tiätu, mii lii tuše ulmui muštoin, mielâin, mainâsijn. Mainâsij árvu ij ain ubâ puáđi oovdân, jis koijâdeijee já tiettee iävá kuáhtáá. Vyerkkejum tiäđuin láá vissásávt ennuv rääigih, maid (olmooš) ij ubâ huámmáš, ovdil ko rááigán šiettee tiätupittááš itá. Must lâi alnaan tieđehánnáá ohtâ tággáár tiätupittááš.”

Návt aalgij blogitekstâ, mon mun čaallim Säämimuseo Siida blogin ive 2020. Mun lijjim tutkâm Movsháá tuuvij historjá muáddi ive já lijjim muštâlâm jieččân puátusijn museokuossijd. Must lâi meiddei mielâ almostittiđ taid tiäđuid kostnii, tothân lii šiev maainâs!

Tot oroi lemin taggaar fáddá, mast šodâččij šiev kirje. Taan ive mun lam finnim ruttâdem ton kirje čäällim várás Sämitiggeest já Suomâ Kulttuurruttârááju Laapi ruttâráájust – takkâ sijjân!

Tutkâmuš vuolgâsaje lâi muu äijih šoddâmpäikki Fáškujuuvâ mohheest, Movshâš teikâ suomâkielân Tirro. Mun lijjim kuullâm äijihist já eres huolhijn motomijd aašijd, tegu tom, ete äijih perrust stuorrâ uási perruujesânijn jammii espanjataavdân já tondiet äijih sehe suu uábbi já viljâ karttii párnáipááikán Rivdulân. Hyelhih lijjii ain váhá imâštâllâm tom, mondiet sij iä kuássin innig peessâm maccâđ pááikán.

Mun selvâttim, mii talle tábáhtui. Mutâ vâi mun puohtim iberdiđ, mii tábáhtui Movsháást, te mun ferttejim oppâđ ennuv ubâ Aanaar historjást. Mun šoddim iberdiđ, ete maaŋgah ääših Movsháá historjást láá tábáhtum meiddei maaŋgâ eres anarâš táálust já perrust. Mun oppim, magareh almoneh vaikuttii toos, ete anarâškielâ masa lappui.

Mun jiem mušte, ete liččim škoovlâst oppâm ennuvgin Aanaar historjást. Lii kale máhđulâš, ete mun jiem liččii iberdâm ton merhâšume talle, mutâ tääl toos lii lamaš mielâkiddiivâš vuáijuđ. Tiätukiirjijn kávnojeh Aanaar kuávlun kyeskee tiäđuh eres aašij ohtâvuođâst, já távjá taid kalga ucánjáhháá ruggâđ já ovtâstittiđ pittáid tegu pittáspeelâst.

Siämmást ko mun tutkim Movsháá historjá, mun máttááttâllim anarâškielâ. Kuhháá mun lijjim hepânâššâm tom, ko jiem máttám maddârijdân kielâ. Mutâ mađe eenâb mun vuoijum historján, tađe pyerebeht mun ibbeerdškuottim kielâ monâttem já taid suujâid, mondiet mun já stuorrâ uási muu huolhijn ep tom sárnum. Iberdim, mondiet muu äijihkyevtis áhhoin iävá máttááttâm kielâ jieijâs párnáid, iäge toh párnááh tom opâttâllâm rävisolmožingin. Amahân te sij hepânâššii siämmáánáál ko mun-uv, teikâ eenâb.

Aalgâst munjin lâi mielâttes vaigâd mieđettiđ, ete jiem määti, ánuttiđ iše, koijâdiđ. Taat muu tutkâmhaahâ lii nanosmittám muu ruottâsijd já adelâm ruokkâdvuođâ. Tot lâi velttidmettum, vâi peessim meddâl ton heeppâdvuođâst já puohtim väldiđ kielâ maasâd. Kuuloold mun iberdim, ete muu ovtâskâs feerim lâi-uv almolâš, siärvuslâš. Tot tobdo, mii kuhháá hettij muu ovdánmist, lâi-uv uási mii ohtsâš feeriimist.

Oroi tehálâžžân almostittiđ taid muu puátusijd vistig eidu anarâškielân, tastko tot lâi ubâ tutkâmuš äigipaje já čuosâttâhulmui kielâ. Tondiet Anarâš-lostâ lâi luándulâš vuossâmuš almostittemsaje. Tot valjim kuittâg kuođij lohhei ulguubel stuorrâ uási anarâšâin, tegu taid muu huolhijd, kiäi peht kielâtáiđu lâi potkânâm. Tondiet mun lam-uv čälimin Movsháá mainâsist kirje anarâškielân já suomâkielân, kuohtuuh kielah oovtâi luuhij siste.

Kiirján mun ovtâstitám taid almoonmijd, moh vaiguttii eidu muu suuvâst, mii tááluin, soojijn já ulmuin. Kirje Movsháá historjást norá taid almoonmijd, maid kalga iberdiđ, vâi puáhtá iberdiđ jieijâs anarâš suuvâ historjá. Mun oskom, ete tot iššeed sii, kiäi suuvâst já paaihijn toh siämmááh almoonmeh láá vaiguttâm. Toh feeriimeh láá ohtsiih, siärvusliih.

Vâi mun lam šoddâm iberdiđ jieččân suuvâ historjá, lii lamaš tárbu oppâđ ubâ kuávlu historjást. Já tääl oovtâ táálu historjá šadda išediđ puohâid iberdiđ pyerebeht ubâ Aanaar kuávlu historjá.

Käldee:

– Tirron tupien tarina täydentyy | Movsháá tuuvij maainâs tievâsmittoo (samimuseumsiida.wordpress.com)