Toimâtteijee rijjâ lávvárdâh

Rijjâ lávvárdâh, viijmâg! Njuhčâmáánu 25. peeivi mun lijjim čáállám vistig kuorgâmainâs loopân. Sahhiittâlmij litteristmân lâi kuullâm váhá äigi. Ton maŋa mun tarbâšim vorâs ááimu já váhá lihâdem. Mun kárvudâttim já vuolgim väzziđ Avveel kuávdáá kulij. Ko peessim Avveeljuuvâ šalde oolâ, te muu peljijd kulluuškuođij korrâsávt čyeijee muusik. Tiskâjukká jurâttij veik maggaar muusik. Já oinim, et riddoost čokkájii já vazâččii ennuv ulmuuh.

Mun vazzim ovdâskulij já smiettim, et koolgâm-uvsun mun liijká toppiđ toimâtteijee kappeer já pieijâđ tom uáivásân. Smiettim, et amahân te jiem teeivâ tobbeen ovttáingin uápis ulmuin. Na, mut nuuvt mun jurdâččim puástud.

Kultahippu-hooteel šiiljon puáđidijnân mun poottim tiettiđ, et riddoost lijjii monâmin Hipun pilkki ‑uággumkištoh. Jiem lamaš tain ubâ tietimingin.

Ko mun lijjim kuvviimin tiäđáttâs, te kulluuttâs kukkeláá huuihij, et uággumkištoh lijjii eidu nuuhâm já et saallâs koolgâi pyehtiđ viekkiimân. Mun tastoo eidu mudágávt peessim kuldâliđ puátusijd. Tääl te mun vuod lijjim astoäigitoimâtteijee.

Marja-Liisa Olthuis

Teivim hooteel šiljoost vistig Inger-Anne Ääreläin, kote lâi eidu puáttám uággumist. Sun muštâlij, et sust lâi lamaš hyenes kyelilukko. Sun ij lamaš koddám oovtâgin kyele, pic lâi kale tubdâm, ko vuogâst lâi miinii moddii nivkkâlâm. Meiddei eres lappâdjotteeh ettii, et kyelilukko lâi lamaš uáli jo hyeni iäge sijgin lamaš koddám maiden. Muoi Inger-Annein sárnudáim váhá tast, mii kulloo.

Tastoo muoi kuuláim, et palhâšuumij jyehim lâi älgimin. Muoi tuámittáim Kultahiipun siisâ kuldâliđ puátusijd. Muoi teiváim vistig viäskárist Ari Savikkoin, kote muštâlij, et sun lâi koddám oovtâ šaapšâ. Tot teedij 44 grammâd. Táin salâsáin sun šoodâi-uv kištoost kuálmádin. Suoi Inger-Annein poođijn kován ko mun koijâdim. Ari Savikkost lii kal lamaš pyereeb kyelilukko nube saajeest. Sun lii huksiittâm kuálásteijee kirjerááju Muonion. Mun jurdâččim vistig, et tot ličij miinii smavvâ soojijd, mut sun muštâlij, et tobbeen láá kyelikirjeh masaba ennuv: 500 meetterid! Kirjeráájun puáhtá uápásmuđ tääbbin: www.suomenkalakirjasto.fi.

Inger-Anne Äärelä já Ari Savikko

Nubben kištoost poođij Toivo Jumisko, kote lâi koddám 157 grammâd. Jiäráskâm toimâtteijee ij korrâ laarmâst nuuvt pyereest kuullâm, maid sun lâi koddám. Mut kuolijd kuittâg.

Peeivi luholumos ađai vyeittee lâi Jarkko Similä, kote lâi koddám oovtâ suávvil, mii teedij 249 grammâd.

Jarkko Similä

Vuárbádmij palhâšumelistoost mun valdim meid kove, já palhâšumeh lijjii pyereh. Poottim tiettiđ, et uággumkištoi uárnejeijen lâi Ivalon perhokalastajat ry. Váldupalhâšummeen oroi lemin vaakuummaašin. Maaŋgah käävpih lijjii adelâm palhâšummeen lähjikoortâid teikâ mottoom anotiŋgii, ovdâmerkkân viermijd, moh láá ain pyereh kuálásteijei.

Tiehân te lâi muu kuálástem, mun smiettim já moonnim káávpán. Teivim tobbeen anarâšâi viššâlumos uággoin Anja Kaarretáin. Sun lâi eidu puátimin Suáđekylást uággumkištoost. Sust lâi lamaš pyeri lukko: sun lâi koddám siergijd kuttâ kiilu já lâi šoddâm nubben jieijâs salâsáin. Palhâšummeen sun lâi finnim 15 eurod.

Anja Kaarret

Anja luhhoost sárnuškuođij kođemist. Talle mun hoksájim váldusuujâ, mondiet mun lijjim käävpist. Mun jiem lamaškin muštemin, et mun tarbâšim kođđeemsaagijd. Mun lijjim luhostum läpittiđ oovtâ nummeer 3 sukkásäägi jiemge tom innig kosten kavnâm. Sukká ličij pááccám koskân, jis kođđeemsäggi ličij ain váilum. Mun jorgettim maassâd káávpán já ostim vala saagijd.

Käävpist puáđidijnân mun smiettim, et jiešalnees mun lijjim jotemin jienâstiđ ovdâskoddevaaljâin, mut tággáár ájáttâs keežild jiem kiergânâmgin tohon. Kirjerááju uuvsah lijjii jo kiddâ.

Luhhoost itten-uv lii vala jienâstempeivi, mun jurdâččim.

Jienâstemsaje

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...

Šoŋŋâdâh­tietteeh várut­teh eromâš korrâ El Niño čuávu­mu­šâin

Climate Impact Lab ‑tutkâmušjuávhu šoŋŋâdâhtietteeh ennusteh raportistis, et taan ive kesimáánust puáttee ive kuovâmáánu räi sättih jäämmiđ joba nyevt 450 000 olmožid El Niño ‑šoŋŋâalmoon tovâttem korrâ...

Väldi mulsâ­šuvá Ser­bi­ast

Balkan njargâenâmist leijee Serbia täsiväldi finnee uđđâ jođetteijee. Pasepeeivi parlamentvaaljâin nuuvt kočodum uáppei listo vuoitij eennâm kuhesáigásii jođetteijee já ovdii president Aleksandar Vučić. Uáppeeh...

Tuurku ollâ­opât­tu­vâst láá kek­se­jum uđđâ suonjâr­dem­mit­te­dei­jeeh, moh pier­ge­jeh komo­vuo­đâst-uv

Tuurku ollâopâttuvâst láá keksejum suonjârdemmittedeijeeh, moh killájeh sehe korrâ pakkâs já puollâš. Toh láá rahtum luándulii materiaalist, mon nommâ lii hackmaniit. Fiätulij materiaalij kemia...