Toimâtteijee rijjâ lávvárdâh

Rijjâ lávvárdâh, viijmâg! Njuhčâmáánu 25. peeivi mun lijjim čáállám vistig kuorgâmainâs loopân. Sahhiittâlmij litteristmân lâi kuullâm váhá äigi. Ton maŋa mun tarbâšim vorâs ááimu já váhá lihâdem. Mun kárvudâttim já vuolgim väzziđ Avveel kuávdáá kulij. Ko peessim Avveeljuuvâ šalde oolâ, te muu peljijd kulluuškuođij korrâsávt čyeijee muusik. Tiskâjukká jurâttij veik maggaar muusik. Já oinim, et riddoost čokkájii já vazâččii ennuv ulmuuh.

Mun vazzim ovdâskulij já smiettim, et koolgâm-uvsun mun liijká toppiđ toimâtteijee kappeer já pieijâđ tom uáivásân. Smiettim, et amahân te jiem teeivâ tobbeen ovttáingin uápis ulmuin. Na, mut nuuvt mun jurdâččim puástud.

Kultahippu-hooteel šiiljon puáđidijnân mun poottim tiettiđ, et riddoost lijjii monâmin Hipun pilkki ‑uággumkištoh. Jiem lam tain ubâ tietimingin.

Ko mun lijjim kuvviimin tiäđáttâs, te kulluuttâs kukkeláá huuihij, et uággumkištoh lijjii eidu nuuhâm já et saallâs koolgâi pyehtiđ viekkiimân. Mun tastoo eidu mudágávt peessim kuldâliđ puátusijd. Tääl te mun vuod lijjim astoäigitoimâtteijee.

Marja-Liisa Olthuis

Teivim hooteel šiljoost vistig Inger-Anne Ääreläin, kote lâi eidu puáttám uággumist. Sun muštâlij, et sust lâi lamaš hyenes kyelilukko. Sun ij lam koddám oovtâgin kyele, pic lâi kale tubdâm, ko vuogâst lâi miinii moddii nivkkâlâm. Meiddei eres lappâdjotteeh ettii, et kyelilukko lâi lamaš uáli jo hyeni iäge sijgin lam koddám maiden. Muoi Inger-Annein sárnudáim váhá tast, mii kulloo.

Tastoo muoi kuuláim, et palhâšuumij jyehim lâi älgimin. Muoi tuámittáim Kultahiipun siisâ kuldâliđ puátusijd. Muoi teiváim vistig viäskárist Ari Savikkoin, kote muštâlij, et sun lâi koddám oovtâ šaapšâ. Tot teedij 44 grammâd. Táin salâsáin sun šoodâi-uv kištoost kuálmádin. Suoi Inger-Annein poođijn kován ko mun koijâdim. Ari Savikkost lii kal lamaš pyereeb kyelilukko nube saajeest. Sun lii huksiittâm kuálásteijee kirjerááju Muonion. Mun jurdâččim vistig, et tot ličij miinii smavvâ soojijd, mut sun muštâlij, et tobbeen láá kyelikirjeh masaba ennuv: 500 meetterid! Kirjeráájun puáhtá uápásmuđ tääbbin: www.suomenkalakirjasto.fi.

Inger-Anne Äärelä já Ari Savikko

Nubben kištoost poođij Toivo Jumisko, kote lâi koddám 157 grammâd. Jiäráskâm toimâtteijee ij korrâ laarmâst nuuvt pyereest kuullâm, maid sun lâi koddám. Mut kuolijd kuittâg.

Peeivi luholumos ađai vyeittee lâi Jarkko Similä, kote lâi koddám oovtâ suávvil, mii teedij 249 grammâd.

Jarkko Similä

Vuárbádmij palhâšumelistoost mun valdim meid kove, já palhâšumeh lijjii pyereh. Poottim tiettiđ, et uággumkištoi uárnejeijen lâi Ivalon perhokalastajat ry. Váldupalhâšummeen oroi lemin vaakuummaašin. Maaŋgah käävpih lijjii adelâm palhâšummeen lähjikoortâid teikâ mottoom anotiŋgii, ovdâmerkkân viermijd, moh láá ain pyereh kuálásteijei.

Tiehân te lâi muu kuálástem, mun smiettim já moonnim káávpán. Teivim tobbeen anarâšâi viššâlumos uággoin Anja Kaarretáin. Sun lâi eidu puátimin Suáđekylást uággumkištoost. Sust lâi lamaš pyeri lukko: sun lâi koddám siergijd kuttâ kiilu já lâi šoddâm nubben jieijâs salâsáin. Palhâšummeen sun lâi finnim 15 eurod.

Anja Kaarret

Anja luhhoost sárnuškuođij kođemist. Talle mun hoksájim váldusuujâ, mondiet mun lijjim käävpist. Mun jiem lamaškin muštemin, et mun tarbâšim kođđeemsaagijd. Mun lijjim luhostum läpittiđ oovtâ nummeer 3 sukkásäägi jiemge tom innig kosten kavnâm. Sukká ličij pááccám koskân, jis kođđeemsäggi ličij ain váilum. Mun jorgettim maassâd káávpán já ostim val saagijd.

Käävpist puáđidijnân mun smiettim, et jiešalnees mun lijjim jotemin jienâstiđ ovdâskoddevaaljâin, mut tággáár ájáttâs keežild jiem kiergânâmgin tohon. Kirjerááju uuvsah lijjii jo kiddâ.

Luhhoost itten-uv lii val jienâstempeivi, mun jurdâččim.

Jienâstemsaje

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...