Toimâtteijee rijjâ lávvárdâh

Rijjâ lávvárdâh, viijmâg! Njuhčâmáánu 25. peeivi mun lijjim čáállám vistig kuorgâmainâs loopân. Sahhiittâlmij litteristmân lâi kuullâm váhá äigi. Ton maŋa mun tarbâšim vorâs ááimu já váhá lihâdem. Mun kárvudâttim já vuolgim väzziđ Avveel kuávdáá kulij. Ko peessim Avveeljuuvâ šalde oolâ, te muu peljijd kulluuškuođij korrâsávt čyeijee muusik. Tiskâjukká jurâttij veik maggaar muusik. Já oinim, et riddoost čokkájii já vazâččii ennuv ulmuuh.

Mun vazzim ovdâskulij já smiettim, et koolgâm-uvsun mun liijká toppiđ toimâtteijee kappeer já pieijâđ tom uáivásân. Smiettim, et amahân te jiem teeivâ tobbeen ovttáingin uápis ulmuin. Na, mut nuuvt mun jurdâččim puástud.

Kultahippu-hooteel šiiljon puáđidijnân mun poottim tiettiđ, et riddoost lijjii monâmin Hipun pilkki ‑uággumkištoh. Jiem lam tain ubâ tietimingin.

Ko mun lijjim kuvviimin tiäđáttâs, te kulluuttâs kukkeláá huuihij, et uággumkištoh lijjii eidu nuuhâm já et saallâs koolgâi pyehtiđ viekkiimân. Mun tastoo eidu mudágávt peessim kuldâliđ puátusijd. Tääl te mun vuod lijjim astoäigitoimâtteijee.

Marja-Liisa Olthuis

Teivim hooteel šiljoost vistig Inger-Anne Ääreläin, kote lâi eidu puáttám uággumist. Sun muštâlij, et sust lâi lamaš hyenes kyelilukko. Sun ij lam koddám oovtâgin kyele, pic lâi kale tubdâm, ko vuogâst lâi miinii moddii nivkkâlâm. Meiddei eres lappâdjotteeh ettii, et kyelilukko lâi lamaš uáli jo hyeni iäge sijgin lam koddám maiden. Muoi Inger-Annein sárnudáim váhá tast, mii kulloo.

Tastoo muoi kuuláim, et palhâšuumij jyehim lâi älgimin. Muoi tuámittáim Kultahiipun siisâ kuldâliđ puátusijd. Muoi teiváim vistig viäskárist Ari Savikkoin, kote muštâlij, et sun lâi koddám oovtâ šaapšâ. Tot teedij 44 grammâd. Táin salâsáin sun šoodâi-uv kištoost kuálmádin. Suoi Inger-Annein poođijn kován ko mun koijâdim. Ari Savikkost lii kal lamaš pyereeb kyelilukko nube saajeest. Sun lii huksiittâm kuálásteijee kirjerááju Muonion. Mun jurdâččim vistig, et tot ličij miinii smavvâ soojijd, mut sun muštâlij, et tobbeen láá kyelikirjeh masaba ennuv: 500 meetterid! Kirjeráájun puáhtá uápásmuđ tääbbin: www.suomenkalakirjasto.fi.

Inger-Anne Äärelä já Ari Savikko

Nubben kištoost poođij Toivo Jumisko, kote lâi koddám 157 grammâd. Jiäráskâm toimâtteijee ij korrâ laarmâst nuuvt pyereest kuullâm, maid sun lâi koddám. Mut kuolijd kuittâg.

Peeivi luholumos ađai vyeittee lâi Jarkko Similä, kote lâi koddám oovtâ suávvil, mii teedij 249 grammâd.

Jarkko Similä

Vuárbádmij palhâšumelistoost mun valdim meid kove, já palhâšumeh lijjii pyereh. Poottim tiettiđ, et uággumkištoi uárnejeijen lâi Ivalon perhokalastajat ry. Váldupalhâšummeen oroi lemin vaakuummaašin. Maaŋgah käävpih lijjii adelâm palhâšummeen lähjikoortâid teikâ mottoom anotiŋgii, ovdâmerkkân viermijd, moh láá ain pyereh kuálásteijei.

Tiehân te lâi muu kuálástem, mun smiettim já moonnim káávpán. Teivim tobbeen anarâšâi viššâlumos uággoin Anja Kaarretáin. Sun lâi eidu puátimin Suáđekylást uággumkištoost. Sust lâi lamaš pyeri lukko: sun lâi koddám siergijd kuttâ kiilu já lâi šoddâm nubben jieijâs salâsáin. Palhâšummeen sun lâi finnim 15 eurod.

Anja Kaarret

Anja luhhoost sárnuškuođij kođemist. Talle mun hoksájim váldusuujâ, mondiet mun lijjim käävpist. Mun jiem lamaškin muštemin, et mun tarbâšim kođđeemsaagijd. Mun lijjim luhostum läpittiđ oovtâ nummeer 3 sukkásäägi jiemge tom innig kosten kavnâm. Sukká ličij pááccám koskân, jis kođđeemsäggi ličij ain váilum. Mun jorgettim maassâd káávpán já ostim val saagijd.

Käävpist puáđidijnân mun smiettim, et jiešalnees mun lijjim jotemin jienâstiđ ovdâskoddevaaljâin, mut tággáár ájáttâs keežild jiem kiergânâmgin tohon. Kirjerááju uuvsah lijjii jo kiddâ.

Luhhoost itten-uv lii val jienâstempeivi, mun jurdâččim.

Jienâstemsaje

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...