Napoli eennâmvuálááš ”supertullâvääri” lii oppeet koccám

Italia Napolist eennâmvuálááš tullâvääri Campi Flegrei tovâttij eennâmtuárgástâs vuossaargâ, vyesimáánu 20. peeivi. Ton intensiteet lâi 4,4 Richter ciäkkáduv mield. Taat lâi korrâsumos eennâmtuárgástâs kaavpugist 1980-lovo aalgâ maŋa.

Tullâvääri lii lamaš kuhes ääigi myesitiileest, mut 1950-lovo rääjist tot lii čáittám meerhâid tast, ete tot muttuuččij oppeet aktiivlâžžân, mii puávtáččij tovâttiđ ennuv vahâgijd, jis tot rusoškuáđáččij. Campi Flegrei lii Euroop stuárráámus aktiivlâš kaldera ađai tullâvääri russoom maŋa pááccám vuovdâ. Italialiih tieđâulmuuh kočodeh tom ”supertullâväärrin”.

Vyesimáánu 20. peeivi eennâmtuárgástâsah lijjii maaŋgah, joba čyeđeh, mut stuárráámus uási tain lijjii nuuvt hiäjuh, ete olmooš ij huámmášâm taid. Korrâsumos eennâmtuárgástâs huolâstutij Napoli viestârbeln leijee Pozzuoli ässeid. Pozzuoli lii kaldera čohe oolâ huksejum kaavpug. Kuávlust šoodâi kyehti peeivi maŋeláá 3,6 magnitud eennâmtuárgástâs, mii piejâi Italia uáiviminister Giorgia Meloni toollâđ etičuákkim ministerijdiskuin.

Totkeeh iä osko, et tullâvääri rusoččij aaibâs forgâ, mut tullâvaarijn ij kuássin tieđe. Virgeomâhááh láá váruttâm ulmuid ráhtádâttâđ uđđâ eennâmtuárgástâssáid.

Moonnâm ohhoost nissoonfaŋgâl Pozzuolist steŋgejui tullâvääri aktiivlâšvuođâ tiet. Meiddei škoovlah já fabrikeh steŋgejuvvojii. Loveh perruuh evakuistojii tááluin, moh láá koččâmvaarâst. Maaŋgah ulmuuh meid meridii uáđđiđ olgon. Italia uáiviminister Meloni haldâttâs lii rähtimin evakuistemvuáváámijd stuorrâ eennâmtuárgástus já tullâvääri máhđulii russoom várás. Napoli kuávlust ääsih suullân kulmâ miljovn olmožid.

Moonnâm tove Campi Flegrei rusoi 1500-lovvoost. Tot lii lamaš aktiivlâš aainâs-uv 80 000 ihheed. Tullâvääri káttu koočâi korrâ rusomij maŋa 39 000 já 15 000 ihheed tassaaš. Ton rääjist ton eennâmvuálásiih magmakámáreh láá oppeet tievvâm, já totkei mield tullâvääri loopâst ruso. Russoom 39 000 ihheed tassaaš tovâttij vulkaanlii täälvi masa 100 kilomeetter keččin-uv tullâväärist já paifakkist čuáskudij ubâ eennâmpáálu.

Käldee:

– Naples on edge as huge underground volcano rumbles (www.courthousenews.com)

Kove: Wolfgang Moroder (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...