Kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid

Uđđâ tutkâmuš mield kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid varrimmäđhistis kesi- já tälvikuávlui kooskâst. Lodeh tálvástâlleh Koskâmeerâ pirrâsist já värrejeh kiđđuv Nuorttâ-Euroopân já Kiina suundán pessiđ. Ukraina suátikuávluh teivih kaskoo kiljookuáskimij varrimkiäinu.

Brittilâš East Anglia ollâopâttuv totkeeh kiddejii satelliitpiergâs 19 kiljookuáskimân kiđđuv 2022, ko Ukraina suáti lâi eidu álgám. Ulmen lâi tutkâđ, muttoo-uv luudij varrimlattim suáđi keežild. Varrimmääđhih viärdádâllojii kyevtlov lode varrimmađhijd iivij 2018–2020. Totkeeh kavnâttii, ete lodeh korvii viärráámuid tuárukuávluid. Kuáskimij varrimmätki kuhoi koskâmiärálávt 85 kilomeetterid, já tot piištij koskâmiärálávt 55 tijmed eenâb ko táválávt. Oovtâ tutkum kuáskim mätki kuhoi joba 250 kilomeetterid. Lodeh seivuu meid härvibeht muorâi oolâ vuoiŋâstiđ. Ko ovdil suáđi 90 prosentid kuáskimijn orosistii Ukrainast, te tääl porgii nuuvt tuše 32 prosentid luudijn. Motomijd kuávluid kuáskimeh velttii ollásávt.

Kiljookuáskim lii uhkevuálásâš já rávhuidittum loddešlaajâ. Ton nääli lii kiäppánâm 30 prosentid majemui 30 ive ääigi peessimsoojij tuššâdem sehe miäcástem tiet. Suáđi tovâttem nubástusah luudij varrimlattimân merhâšeh, ete lodeh enitteh peessimkuávluidis maŋeláá ko táválávt já toh láá eenâb vaibâm varrimmääđhi maŋa. Tutkâmuš almostui Current Biology -tieđâloostâst.

Loughborough ollâopâttuv filosofia tuáhtár Josh Milburn, kiän tutkâmuš kieđâvuš elleid já suátán lohtâseijee eettisijd koččâmušâid, eeđâi The Guardian -loostân, ete uáli harvii luánduelleeh pyehtih ávhástâllâđ ulmui konfliktijguin. ”Mut taan tutkâmuš puátuseh čäittih oppeet, maid mij tiettip jo ovdil tohhum tutkâmušâin eres suátikuávluin: suáđist lii eromâš negatiivlâš vaikuttâs luánduelleid – sehe suojâlemmittomeerij já ovtâskâs ellei killáámuš tááhust.”

Käldeeh:

– Tutkimus: Petolinnut pelkäävät sotaa – kiertävät taistelualueet ja lepäävät vähemmän (yle.fi)

– Eagles shifting flight paths to avoid Ukraine conflict, scientists find (www.theguardian.com)

Kove: Christoph Moning (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...