Kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid

Uđđâ tutkâmuš mield kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid varrimmäđhistis kesi- já tälvikuávlui kooskâst. Lodeh tálvástâlleh Koskâmeerâ pirrâsist já värrejeh kiđđuv Nuorttâ-Euroopân já Kiina suundán pessiđ. Ukraina suátikuávluh teivih kaskoo kiljookuáskimij varrimkiäinu.

Brittilii East Anglia ollâopâttuv totkeeh kiddejii satelliitpiergâs 19 kiljookuáskimân kiđđuv 2022, kuás Ukraina suáti lâi eidu álgám. Ulmen lâi tutkâđ, muttoo-uv luudij varrimlattim suáđi keežild. Varrimmääđhih viärdádâllojii kyevtlov lode varrimmađhijd iivij 2018–2020. Totkeeh kavnâttii, ete lodeh korvii viärráámuid tuárukuávluid. Kuáskimij varrimmätki kuhoi koskâmiärálávt 85 kilomeetterid, já tot piištij koskâmiärálávt 55 tijmed eenâb ko táválávt. Oovtâ tutkum kuáskim mätki kuhoi joba 250 kilomeetterid. Lodeh seivuu meid härvibeht muorâi oolâ vuoiŋâstiđ. Ko ovdil suáđi 90 prosentid kuáskimijn orosistii Ukrainast, te tääl porgii nuuvt tuše 32 prosentid luudijn. Motomijd kuávluid kuáskimeh velttii ollásávt.

Kiljookuáskim lii uhkevuálásâš já rávhuidittum loddešlaajâ. Ton nääli lii kiäppánâm 30 prosentid majemui 30 ive ääigi pessimsoojij tuššâdem sehe miäcástem tiet. Suáđi tovâttem nubástusah luudij varrimlattimân merhâšeh, ete lodeh enitteh pessimkuávluidis maŋeláá ko táválávt, já toh láá eenâb vaibâm varrimmääđhi maŋa. Tutkâmuš almostui Current Biology -tieđâloostâst.

Loughborough ollâopâttuv filosofia tuáhtár Josh Milburn, kiän tutkâmuš kieđâvuš elleid já suátán lohtâseijee eettisijd koččâmušâid, eeđâi The Guardian -loostân, ete uáli harvii luánduelleeh pyehtih ávhástâllâđ ulmui konfliktijguin. ”Mut taan tutkâmuš puátuseh čäittih oppeet, maid mij tiettip jo ovdil tohhum tutkâmušâin eres suátikuávluin: suáđist lii eromâš negatiivlâš vaikuttâs luánduelleid – sehe suojâlemmittomeerij já ovtâskâs ellei killáámuš tááhust.”

Käldeeh:

– Tutkimus: Petolinnut pelkäävät sotaa – kiertävät taistelualueet ja lepäävät vähemmän (yle.fi)

– Eagles shifting flight paths to avoid Ukraine conflict, scientists find (www.theguardian.com)

Kove: Christoph Moning (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...