Kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid

Uđđâ tutkâmuš mield kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid varrimmäđhistis kesi- já tälvikuávlui kooskâst. Lodeh tálvástâlleh Koskâmeerâ pirrâsist já värrejeh kiđđuv Nuorttâ-Euroopân já Kiina suundán pessiđ. Ukraina suátikuávluh teivih kaskoo kiljookuáskimij varrimkiäinu.

Brittilâš East Anglia ollâopâttuv totkeeh kiddejii satelliitpiergâs 19 kiljookuáskimân kiđđuv 2022, ko Ukraina suáti lâi eidu álgám. Ulmen lâi tutkâđ, muttoo-uv luudij varrimlattim suáđi keežild. Varrimmääđhih viärdádâllojii kyevtlov lode varrimmađhijd iivij 2018–2020. Totkeeh kavnâttii, ete lodeh korvii viärráámuid tuárukuávluid. Kuáskimij varrimmätki kuhoi koskâmiärálávt 85 kilomeetterid, já tot piištij koskâmiärálávt 55 tijmed eenâb ko táválávt. Oovtâ tutkum kuáskim mätki kuhoi joba 250 kilomeetterid. Lodeh seivuu meid härvibeht muorâi oolâ vuoiŋâstiđ. Ko ovdil suáđi 90 prosentid kuáskimijn orosistii Ukrainast, te tääl porgii nuuvt tuše 32 prosentid luudijn. Motomijd kuávluid kuáskimeh velttii ollásávt.

Kiljookuáskim lii uhkevuálásâš já rávhuidittum loddešlaajâ. Ton nääli lii kiäppánâm 30 prosentid majemui 30 ive ääigi peessimsoojij tuššâdem sehe miäcástem tiet. Suáđi tovâttem nubástusah luudij varrimlattimân merhâšeh, ete lodeh enitteh peessimkuávluidis maŋeláá ko táválávt já toh láá eenâb vaibâm varrimmääđhi maŋa. Tutkâmuš almostui Current Biology -tieđâloostâst.

Loughborough ollâopâttuv filosofia tuáhtár Josh Milburn, kiän tutkâmuš kieđâvuš elleid já suátán lohtâseijee eettisijd koččâmušâid, eeđâi The Guardian -loostân, ete uáli harvii luánduelleeh pyehtih ávhástâllâđ ulmui konfliktijguin. ”Mut taan tutkâmuš puátuseh čäittih oppeet, maid mij tiettip jo ovdil tohhum tutkâmušâin eres suátikuávluin: suáđist lii eromâš negatiivlâš vaikuttâs luánduelleid – sehe suojâlemmittomeerij já ovtâskâs ellei killáámuš tááhust.”

Käldeeh:

– Tutkimus: Petolinnut pelkäävät sotaa – kiertävät taistelualueet ja lepäävät vähemmän (yle.fi)

– Eagles shifting flight paths to avoid Ukraine conflict, scientists find (www.theguardian.com)

Kove: Christoph Moning (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...