EU arktisâš foorum já algâaalmugij dialog tuállojii Brysselist 14.–15.5.

EU arktisâš foorum já algâaalmugij dialog uárnejuvvojii Brysselist vyesimáánu 14.–15. peeivi. Vuossâmuu tove tábáhtuumeest lâi mieldi meid nuorâi dialog. EU arktisâš foorum lii tábáhtume, mast arktisii kuávlu sierâ peelij ovdâsteijeeh čokkâneh oohtân já pyehtih savâstâllâđ eres lasseen arktisii kuávlu majemui aaigij ovdánmist já puátteevuođâ háástuin. Tábáhtume ohtâvuođâst uárnejuvvoo jyehi ive meid algâaalmugij dialog.

Sämitige ovdâsteijen EU arktisii foorumist lijjii saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi, lahâčällee Kalle Varis, aalmugijkoskâsij aašij čällee Inka-Saara Arttijeff já nuorâirääđi ovdâsteijee Niila-Juhán Valkeapää. Ton lasseen Sämitige jeessân Janne Hirvasvuopio uásálistij foorumân Barents euroarktisii rääđi algâaalmugpargojuávhu saavâjođetteijee roolist. Algâaalmugij dialog váldusárnooh lijjii Pirita Näkkäläjärvi, EU aalmugijkoskâsij kyeimivuođâi komissaar Jutta Urpilainen já Kalaallit Nunaat EU-ovdâstus hovdâ Inuuteq Holm Olsen.

Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi pajedij sahâvuárustis Suomâ Sämitige EU-politiik kulmâ váldu-ulme. Vuossâmuš ulme lii finniđ pisováid ráhtusijd sämmilij uásálistmân EU miärádâstohâmân, mieldi luhâmáin Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilij ohtsâš pisovâš ovdâstus Brysselân. Nubben ulmen lii šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádumeohjelm sämmilij puoh ärbivuáváláid iäláttâssáid já toos tuárvi EU-ruttâdem.

– Sämmilij puoh ärbivuáváliih iäláttâsah taistâleh jieijâs siäilumist, ko šoŋŋâdâhnubástus ovdán arktisii kuávlust. Mij tarbâšep EU iše puoh ärbivuáválij iäláttâsâi vuáháduumân uđđâ tiilijd. Ovdâmeerhâ puávtáččij keččâđ Taažâst, kost láá pyerebeht tuáimee vuáháduvah ko Suomâst finniđ tállân iše ovdâmerkkân puásuituálleid, kiäh killájeh kuátuenâmij jiäŋumist, iätá Näkkäläjärvi.

Kuálmádin Suomâ Sämitige EU-ulmen lii sämmilii irâtteijeevuođâ já sämikuávlu eellimvyeimi ovdedem, mast Sämitigge haalijd väldiđ aktiivlii rooli.

– Tarbâšuvvojeh movtijdittee ääših ovdediđ sämmilij ekonomisii toimâlâšvuođâ ton sajan, ete Sáámán puáhtojeh ráhtuliih haavah, tego pieggâvyeimi. Sämikulttuur vuáđuld ovdedum eellimvyeimi puáhtá kilelis pargosoojijd, tuálá tavekuávlu assum kuávlun já visásmit, et škoovlah láá tievâ párnáin, iätá Näkkäläjärvi.

Taan ive EU arktisâš foorum ohtâvuođâst uárnejui vuossâmuu tove meid arktisâš nuorâi dialog. Arktisâš nuorâi dialog ulmen lii ovdediđ vuárusavâstâllâm, ibárdâs já oovtâstpargo arktisii kuávlust perustum nuorâi juávhust. Nuorâirääđi jeessân Niila-Juhán Valkeapää lâi mieldi Arktisij nuorâi dialog -projektist já seervâi siämmást EU arktisii foorumân.

– Ko arktisii kuávlu merhâšume lassaan, te sämmiláid kalga tähidiđ jieijâs jienâ EU miärádâstohâmist, tastko arktisii kuávlust ij paste savâstâllâđ rehelávt algâaalmugijttáá. Nuorâirääđi viggá nanodiđ säminuorâi uásálâšvuođâ meid EU tääsist já puáhtá návt säminuoráid äigikyevdilis já tehálijd aašijd oovdân, iätá Valkeapää.

Arktisâš nuorâi dialog lii uási nelji ive pištee Youth Together for Arctic Futures -projektist, mon ruttâd EU.

Käldeeh:

– Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi váldusárnon EU algâaalmugij dialogist – ”Tarbâšuvvoo šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádumohjelm sämmilij puoh ärbivuáváláid iäláttâssáid” (samediggi.fi)

– Arctic youth dialogue: three-day workshop in Brussels (www.arcticwwf.org)

Kove: Dimitris Vetsikas (Pixabay)

Kommenteh

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...