EU arktisâš foorum já algâaalmugij dialog tuállojii Brysselist 14.–15.5.

EU arktisâš foorum já algâaalmugij dialog uárnejuvvojii Brysselist vyesimáánu 14.–15. peeivi. Vuossâmuu tove tábáhtuumeest lâi mieldi meid nuorâi dialog. EU arktisâš foorum lii tábáhtume, mast arktisii kuávlu sierâ peelij ovdâsteijeeh čokkâneh oohtân já pyehtih savâstâllâđ eres lasseen arktisii kuávlu majemui aaigij ovdánmist já puátteevuođâ háástuin. Tábáhtume ohtâvuođâst uárnejuvvoo jyehi ive meid algâaalmugij dialog.

Sämitige ovdâsteijen EU arktisii foorumist lijjii saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi, lahâčällee Kalle Varis, aalmugijkoskâsij aašij čällee Inka-Saara Arttijeff já nuorâirääđi ovdâsteijee Niila-Juhán Valkeapää. Ton lasseen Sämitige jeessân Janne Hirvasvuopio uásálistij foorumân Barents euroarktisii rääđi algâaalmugpargojuávhu saavâjođetteijee roolist. Algâaalmugij dialog váldusárnooh lijjii Pirita Näkkäläjärvi, EU aalmugijkoskâsij kyeimivuođâi komissaar Jutta Urpilainen já Kalaallit Nunaat EU-ovdâstus hovdâ Inuuteq Holm Olsen.

Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi pajedij sahâvuárustis Suomâ Sämitige EU-politiik kulmâ váldu-ulme. Vuossâmuš ulme lii finniđ pisováid ráhtusijd sämmilij uásálistmân EU miärádâstohâmân, mieldi luhâmáin Suomâ, Ruotâ já Taažâ sämmilij ohtsâš pisovâš ovdâstus Brysselân. Nubben ulmen lii šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádumeohjelm sämmilij puoh ärbivuáváláid iäláttâssáid já toos tuárvi EU-ruttâdem.

– Sämmilij puoh ärbivuáváliih iäláttâsah taistâleh jieijâs siäilumist, ko šoŋŋâdâhnubástus ovdán arktisii kuávlust. Mij tarbâšep EU iše puoh ärbivuáválij iäláttâsâi vuáháduumân uđđâ tiilijd. Ovdâmeerhâ puávtáččij keččâđ Taažâst, kost láá pyerebeht tuáimee vuáháduvah ko Suomâst finniđ tállân iše ovdâmerkkân puásuituálleid, kiäh killájeh kuátuenâmij jiäŋumist, iätá Näkkäläjärvi.

Kuálmádin Suomâ Sämitige EU-ulmen lii sämmilii irâtteijeevuođâ já sämikuávlu eellimvyeimi ovdedem, mast Sämitigge haalijd väldiđ aktiivlii rooli.

– Tarbâšuvvojeh movtijdittee ääših ovdediđ sämmilij ekonomisii toimâlâšvuođâ ton sajan, ete Sáámán puáhtojeh ráhtuliih haavah, tego pieggâvyeimi. Sämikulttuur vuáđuld ovdedum eellimvyeimi puáhtá kilelis pargosoojijd, tuálá tavekuávlu assum kuávlun já visásmit, et škoovlah láá tievâ párnáin, iätá Näkkäläjärvi.

Taan ive EU arktisâš foorum ohtâvuođâst uárnejui vuossâmuu tove meid arktisâš nuorâi dialog. Arktisâš nuorâi dialog ulmen lii ovdediđ vuárusavâstâllâm, ibárdâs já oovtâstpargo arktisii kuávlust perustum nuorâi juávhust. Nuorâirääđi jeessân Niila-Juhán Valkeapää lâi mieldi Arktisij nuorâi dialog -projektist já seervâi siämmást EU arktisii foorumân.

– Ko arktisii kuávlu merhâšume lassaan, te sämmiláid kalga tähidiđ jieijâs jienâ EU miärádâstohâmist, tastko arktisii kuávlust ij paste savâstâllâđ rehelávt algâaalmugijttáá. Nuorâirääđi viggá nanodiđ säminuorâi uásálâšvuođâ meid EU tääsist já puáhtá návt säminuoráid äigikyevdilis já tehálijd aašijd oovdân, iätá Valkeapää.

Arktisâš nuorâi dialog lii uási nelji ive pištee Youth Together for Arctic Futures -projektist, mon ruttâd EU.

Käldeeh:

– Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi váldusárnon EU algâaalmugij dialogist – ”Tarbâšuvvoo šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádumohjelm sämmilij puoh ärbivuáváláid iäláttâssáid” (samediggi.fi)

– Arctic youth dialogue: three-day workshop in Brussels (www.arcticwwf.org)

Kove: Dimitris Vetsikas (Pixabay)

Kommenteh

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...