Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst.
Ovdil kielâpargo tuše vuálá čyeđe evnišlaajâst lâi suomâkielâlâš nommâ. Tääl uđđâ virgálii noomâ ožžuu 644 šlaaijâd. Ton lasseen tagareh puáris šlajânoomah, moh lijjii kuheh já vaigâdeh mušteđ, muttojii.
Noomâi uđâsmittem tyehin lii lamaš aktiivlij puđâldeijei tuoivâ toohâđ älkkeebin evnišlaajâi aiccâm. Šadoin já njomâtteijein láá lamaš suomâkielâliih noomah jo kuhháá, mut eevnijn noomah láá váilum. Noomâi rähtimpargoost kiävttojii almoliih njuolgâdusah, moi mield suomâkielâš nommâ kolgâččij kuvviđ šlaajâ olgohäämi, eellimpirrâs, lattim teikkâ kuávlu, kost tot kávnoo.
Suomâ eevnij uđâsmittum noomah kávnojeh Suomâ šlajâtiätukuávdáá Laji.fi-tiätuvuáđust. Tiätuvuáđun lii meid merkkejum jyehi šlaajâ uhkevuálásâšvuotâluokka.
”Noomâi uđâsmittem lii lamaš korrâ pargo, tastko tääl rahtum noomah siäiluh já vuáháduveh suomâkielâst nuuvt pyereest, et toh kiävttojeh vala maaŋgâi čuođij iivij keččin-uv”, iätá evniäššitobdee Timo Pajunen Helsig ollâopâttuv luándutieđâlâš kuávdášmuseo Luomusist.
Evniäššitobdeeh láá vääniht, já tondiet táválij ulmui aiccâmušah tarbâšuvvojeh evnišlaajâi čuávvum toorjân. Tuurku ollâopâttuv totkee já evnipargojuávhu čällee Riikka Elo muštâl, ete luándu aicâdem lii taan ääigi älkkee. Jieškote-uvlágáneh moobiilheiviittâsah taheh máhđulâžžân vuorkkiđ kuuvijd sehe äigi- já sajetiäđuid. Elo tuáivu, ete älkkees suomâkielâliih evninoomah ovdedeh evnipuđâldâs já -tutkâmuš puátteevuođâst. ”Mii ulmen lii movtijdittiđ luándust jotteid dokumentistiđ aktiivlávt eevnijd, vâi mij finnip äigikyevdilis tiäđuid šlaajâin já soojijn, kost toh iälusteh.”
Käldee:
– Tässä ovat pikkurosvokki, taigaristikki ja kaarnakätkötti: hämähäkit saivat uudet suomenkieliset nimet (www.ts.fi)
Kove: Balles2601 (Wikimedia Commons)