Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton puátusân, et aainâs-uv ohtâ välisšlaajâ, maadâčapisväälis (su. etelänmustavalas), iälá masa kuohtii kuhebeht ko totkeeh vuordii. Tutkâmuš čuujoot toos, ete eres-uv válláh sättih eelliđ puárásubbon ko lii taan räi jurdum.
Ovdil totkeeh láá miäruštâllâm vállái ave ovdâmerkkân peljikääsi keerdij mere vuáđuld. Kässi čoggâšuvá ivveest nuubán tego iheriäggáh muorâin. Ton lasseen ahe lii miäruštâllum čalmeproteiinij kemialijn nubástusâin. Totkeeh láá meid ávhâstâllâm historjálij tuođâštusâigijn − kievđânjuolâkejijgijn vállái olâsist.
Čuolmân täin puáris vuovijn lii eereeb iärrás tot, ete lii vaigâd finniđ kođosčáittusijd analyysij várás, tastko távjá čáittuseh kalgeh leđe eidu jáámmám vállást. Puoh vyevih iä meid tooimâ puoh välisšlaajâin. Ton lasseen välispivdo lâi nuuvt intensiivlâš motomij luuvij iivij ääigi 1900-lovvoost, ete maaŋgâin välisšlaajâin masa puoh stuorrâ já puáris válláh koddojii, muštâl ekolog Greg Breed Alaska Fairbanks ollâopâttuvâst. Stuárráámus uási tááláá ääigi ellee válláin láá tuođânálásávt viehâ nuorah, mii taha vala vaigâdubbon tubdâđ taid puáris válláid, moh paccii jiegân pehtilis piivdost huolâhánnáá.
Uđđâ vyehi miäruštâllâđ vállái ave
Science Advances -loostâst juovlâmáánust almostittum tutkâmušâst totkeeh ovtâstittii luuvij iivij čuovâkovearkkâduvâid siämmáá statistiiklii aldanemvuáhán, mon irâttâsah kevttih jieggâtáhádâsmáávsui meerridmân.
Uđđâ tutkâmušâst totkeeh tutkii kyevti välisšlaajâ – čapisvállá (Eubalaena glacialis, su. mustavalas) já maadâčapisvállá (Eubalaena australis, su. etelänmustavalas) – eellimave. Kuohtuuh välisšlaajah pivdojii tovle intensiivlávt.
Jáámmám vállái tutkâm saajeest totkeejuávkku keevtij iššeen kovearkkâduvâid, moid láá nurrum koveh čapis- já maadâčapisválláin 1970-lovo rääjist. Tai tiäđui peht totkeeh puohtii tubdâđ ovtâskâs válláid toi olgohäämi vuáđuld já muštâliđ, kuás tiätu ellee lâi lappum populaatiost tuođânálásávt tondiet ko tot lâi jáámmám.
Talle totkeeh ovtâstittii täid tiäđuid ellei lappuumist tagaráid statistiikláid myensteráid, moh pasteh ennustiđ, mon stuorrâ prooseentuási populaatiost ciävzá jieškođe-uv ave räi. Myenster, mii adelij pyeremuid puátusijd, lii tot, mii kiävttoo ulmui jamâlâšvuođâ ennustmân já jieggâtáhádâsmáávsui meerridmân.
Tutkâmuš puátuseh čaittii, ete maadâčapisvállái koskâmiärálâš eellimahe lii suullân 73 ihheed, já 10 prosentid ellein pyehtih eelliđ paijeel 132-ihásâžžân. Ovdil lâi arvâlum, ete tai vállái alemus ahe ličij 70−80 ihheed.
”Veikkâ toh iä ele aaibâs nuuvt kuhháá ko toi aldahyelhih ruánááeennâmválláh, te maadâčapisválláh eelih ennuv puárásubbon ko maid mij juurdijm”, iätá Greg Breed Science -loostâst.
”Ij haajâgin, mon kuhháá eres stuorrâ válláh eelih”
Tave-Atlantist iälusteijee čapisvállái näälih iä lah tuoibâm välispiivdo aaigijn. Čapisválláh láá-uv alda suhâjäämmim. Toh sättih háváduđ eenâb ko maadâčapisválláh, tastko toh iälusteh távjá tagarijn riddokuávluin, kost ääsih ennuv ulmuuh, ovdâmerkkân Ovtâstum staatâi nuorttâriddoost. Analyys čáittá, ete čapisvállái koskâmiärálâš eellimahe lii tuše 22 ihheed, já tuše 10 prosentid ellein eelih tuođânálásávt paijeel 47-ihásâžžân. Tai lovoi tyehin lii čapisvállái stuorrâ jamâlâšvuotâ, mii puátá ovdâmerkkân tast, ete taampah nurdâsteh taid, sehe tast, ete elleeh sorrojeh ulmui kuálástempiergâsáid.
Meid eres välisšlaajah sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko maid táálááh tiäđuh muštâleh. Välispivdo lii máhđulávt iästám tom, ete ulmuuh liččii puáhtám tiettiđ, mon eromâš kuhháá válláh eelih. Breed muštâl, ete uđđâ tutkâmuš viestâ lii, ete ”mist ij lah haajâgin, mon kuhháá eres stuorrâ válláh eelih”.
Käldeeh:
– Valasvanhukset elävät jopa vuosisatoja maailman merissä – jos annamme niiden elää (yle.fi)
– Some whales may live nearly twice as long as believed—if we let them (www.science.org)
Kove: Southern_right_whale_caudal_fin.JPG: Dr.Hausderivative work: Parzi (Wikimedia Commons)