Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos lii tot, ete veeškist, siiŋkist já taaneest rahtum pronssimitaleh láá ruástuškuáttám.

Jyehi olympiamiitaal 2024 siskeeld Eiffel-toornâst nurrum skuottâmeetaal. Kollemitalijn lii ucemustáá kuttâ graamâ 24 kaaraat kollepiddedâs, loppâ lii silbâ. Silbâmitaleh láá rahtum siilbâst.

Vuossâmuuh valastâlleeh vaidâlii miitaalstis jo olympiakištoi ääigi. Aalmugijkoskâsâš olympiakomitea lii lopedâm valastâlleid uđđâ pronssimitalijd ruástum mitalij sajan.

Olympiamitalij valmâšteijee, ruttâpáájá Monnaie de Paris, lii váldám ovdâsvástádâs hyenesšlaajâg mitalijn. Ruttâpáájá valmâštij Pariisi olympialij já paralympialij várás 5 084 mitalid.

”Mij lep váldám tile tuođâst jo vuossâmui vaidâlusâi rääjist porgemáánust. Tastmaŋa irâttâs lii pyeredâm mitalij valmâštemproosees. Monnaie de Paris molso puoh vahadum mitalijd uđđâ mitaláid valastâllee táttumist taan ive vuossâmuu niäljádâs ääigi”, kommentistij ruttâpáájá uđâstoimâttâhân AP:n

Käldee:

– Jo yli 100 urheilijaa on palauttanut Pariisin olympiamitalinsa – Kansainvälinen olympiakomitea lupaa uudet tilalle (yle.fi)

Kove: AlSepPhoenix (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...