Taan ive kuovâmáánu rääjist mun lam toimâm uđâstoimâtteijen Anarâš aavisist. Puávtáččij jurdâččiđ, et uđâstoimâtteijee pargo lii viehâ älkkee: čalâččiđ tast, mii lii tábáhtum maailmist. Peic, et tot ij lah nuuvt älkkee.
Ohtâ journalism kuávdáš uulmijn lii muštâliđ aašijn já tábáhtusâin tuotâvuođâ já faallâđ lohhei máhđulâšvuođâ hammiđ jieijâs ibárdâs tain. Lohhee ferttee pyehtiđ lyettiđ toos, ete siskáldâs lii lyetitteijee já tuođânálásâš. Siskáldâs ferttee leđe maaŋgâpiälásâš já väldiđ huámmášumán puoh merhâšittee uáinuid.
Journalismist, tego mudoi elimist, objektiivlii tuotâvuođâ kuvvim lii kuittâg vaigâd, kenski joba máhđuttem. Tondiet uđđâsehkin iä lah kuássin neutraaleh. Ko kiinii muštâl monnii ääšist, te suu kevttim kielâ ráhtá tuotâvuođâ. Tot vuod meerhâš tom, ete kielâkevttest lii väldi. Val eenâb väldi ko ovtâskâs kielâkevttest lii mediain, moh viestâdeh stuorrâ miärán ulmuid. Tondiet mediain lii meid ennuv ovdâsvástádâs. Mediah vaigutteh ulmui jurduid. Toh paijeentuálih teikkâ nannejeh almolijd (mune-)jurduid. Media puáhtá meridiđ, mast ohtsâškoddeest sárnoo, já mii annoo táválâžžân (já mii vuod ij). Jo tot lii valjim, et miinii váldoo fáárun mainâsân, já miinii ij. Tast-uv lii ennuv merhâšume, moi já kiäi sanijguin ääšist muštâluvvoo. Kii uážžu jieijâs jienâ kulluđ mediast? Toimâtteijen ferttee ovdâmerkkân smiettâđ, maggaar äššitobdeejienâ finnee mainâsist enâmustáá tiädu. Já mii uáinuid piäsá paječallui? Maggaar ohtsâškodde mediast uáinoo?
Tast-uv lii uáli jo stuorrâ merhâšume, mon ennuv monnii fáádást sárnoo, sehe meid tast, mii áárvuid tiäduttuvvoo artikkâlist enâmustáá. Lii-uv tiäddu eenâb ruuđâst já ekonomâlii uáinust, vâi eres uáinuin, tego ekologiast, (planetaarisii) pyereestvajemist tâi eettisâšvuođâst? Tot, mon uáinun addel enâmustáá saje já tiädu teevstâst, lii valjim já muštâl viehâ ennuv tast, magaráid aššijd mediah halijdeh adeliđ áárvu já tiäduttiđ ohtsâškoddeest.
Ovtâskâs saanijn-uv lii ennuv vyeimi. Toh rähtih jurduid, oskomušâid já ubâ maailmkuuvijd. Sänivaljiimij peht sáttá uážžuđ jo ennuv ááigán: ovdâmerkkân brittilâš uđâslostâ The Guardian lii meridâm kevttiđ sääni ”šoŋŋâdâhkriisâ” (eŋg: climate crisis) ton sajan, et tot sárnuččij ”eennâmpáálu šoŋŋâduv lihmiimist” (eŋg. global warming). Lii älkkee jurdâččiđ, et kal ličij suotâs-uv, ko eennâmpáálu šoŋŋâdâh täst váhá lihmee, mut tuođâlâšvuođâsthân eennâmpáálu šoŋŋâdâh lieggân nuuvt jotelávt já šooŋâ robdâalmoneh lasaneh nuuvt čuuvtij, et lii tehálâš tiäduttiđ, et mij eellip krisâääigi já ete áášán ferttee porgâđ maidnii.
Olmooškuávdášlâš maailmkove
Mediah meid távjá nannejeh olmooškuávdášlii maailmkove, mii ij vääldi tuárvi huámmášumán eres šlaajâid sehe almolávt luándu jiešáárvu já mast eresšlajâsij jienâ ij kulluu. Taat lii mii ohtsâškoddeest nuuvt táválâš äšši, et tom ij ain ubâ huámmáškin. Nuuvtpa viehâ maaŋgah toimâtteijeehgin iä ain ubâ hoksáágin, maht sij vaigutteh ulmuid. Ulmui äiniväldi eresšlajâsij ellein sáttá taan ääigi orroođ nuuvt jiešmeidlist čielgâs, et toimâtteijee ij huámmáš, et sun paijeentuálá já nannee jieijâs artikkâlijn epitäsiárvusii väldistelliittâs já ideologia, mon ličij jo pyeri jurdâččiđ uđđâsist. Eresšlajâsii ellee uáinu távjá váilu ollásávt taan ääigi lostâartikkâlijn. Tot vuod sáttá vaiguttiđ toos, maht ulmuuh kohtâleh eresšlajâsijd.
Eresšlajâsij ellei sajattuv pyeredem várás Suomâ elleesuojâlemservi SEY lii almostittám raavâkirje tast, maht toimâtteijee puáhtá väldiđ huámmášumán eresšlajasijd elleid pyerebeht jieijâs artikkâlijn. Ohtâ tehálumosijn aašijn lii smiettâđ já väldiđ fáárun ellee uáinu ain eresšlajâsáid kyeskee teevstâin. Taathân lii ohtâ toimâtteijee kenigâsvuođâin-uv: väldiđ huámmášumán puoh merhâšittee uáinuid. Raavâkirje mield toimâtteijee kolgâččij vuáđudiđ mainâsis tagaráid tiätukäldeid, moh iä lohtâs eresšlajâsijn ellein ožžum hiätun ulmuid.
Ko lohá uđđâsijd luánduellein, te oro, et viehâ távjá toh láá mahtnii ”kiksen”. Ulmui uáinust tiädust-uv. Elleeh ”puákkejeh” ulmui sajan já láá tobbeen ”hemâdâssân”, olmooš vuod lii ellei paatátulii tooimâ uhre. Tággáár viestâdem toovât älkkeht palo já vaje luánduellei háárán. Mainâsijn ovtâskâs ellee uáinu táválávt ij puáđi ollágin uáinusân. Ige totkin, mondiet ellee parga nuuvt ko parga, ige eisigin tot, maht olmooš lii máhđulávt toos vaiguttâm. Mottoom äigi tassaaš muštâlui tábáhtusâst, ko olgonlihâdeijee lâi luáštám pennus luovâs pennui kiddâtoollâmääigi. Peenuv vuolgij sorvâperruu maŋŋaal nuuvt, ete sorvâenni suorgânij. Sorvâenni piäluštij jieijâs vuosijd tego eenih läävejeh já olmooš paasij soorvâ juolgij vuálá. Paječalluin tast šoodâi ”hemâdâssorvâ volliittij ulmuu”.
Paječalluu valjim lii-uv uáli tehálâš taan ääigi, ko ulmuin ij lah ain asto luuhâđ ubâ artikkâl. Ko ääsi smiättá, te siämmáá ääšist já siämmáin tiäđoin puáhtá čäälliđ viehâ maaŋgâlágánijd paječalluid já ton peht vaiguttiđ ulmui jurduid viehâ älkkeht. Ko uđâssijđo čáálá tast, ko ”elefant lii pilledâm festivaal Sri Lankast” (https://yle.fi/a/74-20098468), te tiäddu lii oppeet ulmuu uáinust (festivaal lii pilledum, ulmuuh lammâšuvvii), ige eisigin tast, maht elefantist oroi, ko tot kaartâi epiluándulii já stressajeijee pirrâsân já festivaal tuuškân, já tot tuođânálásávt poolâi čuuvtij ulmui šlaamâst já irâttij patâriđ. Ellee uáinu vájálduvá, ko tast čalloo tego tot ličij paatátulávt toimâm já tátulis pilledâm ulmui festivaal. Taan uđđâsist lii loopâst luhhoost meid mainâšume tast, maid elleevuoigâdvuotâlihâstâs smiättá elefantij kiävtust tágárijn festivaalijn, mut taam uáinimčievâ ličij puáhtám pajediđ jo paječallui-uv.
Taan ääigi ko saahâ lii távjá meccipyelimijn teikkâ tuulvijn, te lii táválâš tieđettiđ, mon ennuv ulmuuh láá jáámmám. Tiätu eres ellein, moh láá vissásávt meid čuuvtij killáám já jáámmám pyelimijn, váilu. Filosof Elisa Aaltola čáálá-uv kirjestis ”Puhe eläinten puolesta”, et ij-olmoošlâš eellim páácá hirmâd távjá uđđâsij ulguubel. Uđđâsijn tuše olmoošjäämmim mainâšuvvoo, tastko tuše olmoošjäämmim áánsáš tom, et tast muštâluvvoo. Tienuuvt media addel kove, et tuše ulmui elimist já jämimist lii merhâšume. Siämmáánáál tuáimih tagareh paječalluuh ko ”Sorvâpärtti Kuusamontiest – kihheen ij lammâšum”, jeđe artikkâlist čiälgá-uv, et sorvâ lii jáámmám.
Tiäđust-uv ulmuu čäällim tekstâ lii ain maainâs, mii muštâluvvoo ulmuu peht. Tast mij ep peesâ luovâs, mut tot lii kuittâg eres äšši ko olmooškuávdášlâšvuotâ. Mij pyehtip väldiđ huámmášumán meid eres šlaajâid já ij-olmoošlii eellim sehe molsođ ain tyellittälli uáinimčievâ ton sajan, et mij anneep ulmuu ubâ maailm kuávdážin.
Ulmui-uv áárvust láá iäruh
Pic eresšlajâsiih elleeh, iä puoh ulmuuhkin oro lemin täsiárvusiih media mielâst. Talle ko puohčâmkäärbis Titan lappui muáddi ihe tassaaš, te media čuávui maaŋgâ peeivi ääigi kárbá viijđes uuccâmoperaatioid já koijâdij puohlágánijn äššitobdein, mii lâi máhđulávt tábáhtum. Titanist lijjii vittâ ulmuu, já määđhi ulmen lâi kolliistâllâđ vuáijum Titanic-taampâ kulen. Puohčâmkárbást lijjii riges ulmuuh tivrâs suotâstâllâmmääđhist. Media puovtij oovdân, kiäh taah ulmuuh lijjii já maht sij lijjii meridâm vyelgiđ taggaar máátkán. Siämmáá ääigi Koskâmeerâst Kreikka alda vuájui käärbis, já čyeđeh ulmuuh hevvânii. Taan tábáhtusâst ij kuittâg kullum ennuvgin mediain. Kárbást lijjii patâreijeeh, kiäh irâttii juksâđ Euroop. Sist ij tieđettum, kiäh sij lijjii, maggaar sii eellim já mätki lâi, magarin sii majemuuh minutteh šoddii ige maiden muidegin. Nubenáál ko Titan mađhâšeijeeh, sij iä lamaš määđhist hitruuvuođâ tiet, pic sist lâi pággu vyelgiđ vaarâlii máátkán. Taan uđâstieđeetmist já media valjiimijn oinui pyereest, maht epitäsiárvu ulmui kooskâst-uv iälá mediain. Titan-puohčâmkárbá tábáhtus pajedij lohhest älkkest tobdoid tondiet ko mađhâšeijeeh lijjii šoddâm sunjin uápisin. Patâreijeeh, tego távjá mudoi-uv ij-vielgis, ij-viestâreennâmliih já kievhis ulmuuh, iä puáđi media peht nuuvt alda, tondiet ko ovtâskâs olmooš láppoo kuusnii olmoošmaasan ige ovtâskâs ulmuu elimist lah maggaargiin tiätu. Tondiet uđâslohhest lii távjá meid vaigâdub tubdâđ empatia tai ulmui háárán. Tast-uv uáiná, mon stuorrâ roolâst media lii, já maht tot vaaigut mii puohâi jurduid jo toin naalijn, magarijn aašijn tot muštâl tâi lii muštâlhánnáá.
Lii čielgâs, et ulmuin ij lah mediain siämmáš árvu, eres ellein valagin ucceeb. Ij lah ubâ táválâš čäälliđ ”eres elleeh”, aaibâs tego olmooš ličij mahtnii aaibâs eres kategoria. Olmooš lii meid keksim eres saanijd siämmáid aššijd, kiddâ tast, kyeskih-uv toh ulmuid tâi eres elleid. Talle ko olmooš lii jáámmám, suu fyysisijn pasâttâsâin šadda ruumâš, mut jis mii peri eres elleid jáámá, te tast šadda-uv ráátu. Tagareh ovdâmeerhah láá ennuv. Media iänáážin paijeentuálá tággáár rääji ulmuu já eres šlaajâi kooskâst, veikkâ rääji ij mahtengin vuáđuduu tiettui já veikkâ ubâ ääši ličij-uv pyeri jo smiettâđ uđđâsist. Ovtâskâs toimâtteijee ij veltihánnáá pyevti pyehtiđ toos nubástus oovtâ peeivist, mut muu mielâst pyeri algâ ličij eidu čäälliđ ”ulmuin já eres ellein” ton saajeest, ete čáláččij ”ulmuin já ellein”. SEY raavâkirjeest mainâšuvvoo meid, et toimâtteijee ij kolgâččii automaatlávt kevttiđ ráhtulâšvuođâ já iäláttâs kielâ já saanijd, tastko toh távjá uccáátteh ulmui tooimâ čuávumušâid sehe tiŋgâstiteh eresšlajâsijd elleid. Sánáduv tärhistem lasseen láá vala eres-uv koonstah: ko saahâ lii tagarijn ellein, moh kiävttojeh ulmui ravâdin, te motomijn elleešlaajâin ij muštâluu, mon ennuv elleeh láá kevttum, pic meeri almottuvvoo kiiluin (ovdâmerkkân kyeleh). SEY raavâkirje mield toimâtteijee puáhtá pyehtiđ ääši oovdân kuittâg tienuuvt, ete sun jieijâs mainâsist hundâruš ”jiänusân”, et tiätu ovtâskâs ellei meereest ij lah finnimnáál.
Veikkâ Anarâš aavisist stuárráámus uási uđđâsijn láá jurgâlum eres uđâsteevstâin, toimâtteijen lii ain máhđulâš smiettâđ, main fáádáin čäälliđ uđđâsijd, maid aašijd väldiđ uđâsteekstân fáárun já moi sanijguin ääsist muštâliđ. Tom-uv mun lam huámmášâm, et ij ain vaje, oostâ tâi hoksáá smiettâđ jyehi áinoo ovtâskâs čuággá ige ain jyehi ubâlâšvuođâgin nuuvt tárkká ko tiäđust-uv kolgâččij. Lii čuuvtij älkkeb jotteeđ virde fáárust já tuše jurgâliđ, mut aainâs-uv motomin kannat orostiđ já smiettâđ muáddi ääši. Vájáldui-uv miinii tehálâš uáinuid teikkâ aašijd? Mon áášán, áárvun tâi uáinun mun adelâm enâmustáá tiädu? Maggaar maailmkove mun ráhtám jieččân teevstâi peht? Lii-uv muu viestâdem vuoigâlâš? Lii-uv sänivaljim luhostum? Maht paječaalâ? Tai koččâmušâi hundârušmist sáttá leđe-uv vaikuttâs toos, ete maailmist šodâččij pyereeb já vuoigâlub päikki mijjân puohháid.
Kove: Andrys Stienstra (Pixabay)