Olympialiih älgih onne Pariisist – vala ennuv liipuh já ijjâsajeh finnimnáál

Olympialij lekkâmjuhleh láá onne, vástuppeeivi. Taah láá vuosmuuh kesiolympialiih 12 ihán Euroopist. Meiddei Suomâ president Alexander Stubb lii mađhâšâm kálguinis Susanne Innes-Stubbáin čuávvuđ olympialijd.

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) mield čyeđeh tuhátteh liipuh láá ain vyebdimnáál. Iänááš liipuh láá vyebdimnáál resale-saajeest: ulmuuh láá maŋgâ mánuppaje tassaaš uástám liipuid já láá tääl vyebdimin taid virgálij kiäinui mield.

Meiddei pivnohis tábáhtussáid tego almai čyeđe meetter finalân láá val liipuh finnimnáál. Hälbimuuh liipuh vyelgih fáárun 295 euroin, ko vist tivrâsumosijn ferttee mäksiđ joba 1 000 eurod. Meiddei eres tábáhtuumijd tego hockeyn, suhâmân já kietâpáálun láá hälbis liipuh finnimnáál joba viiđáinluvvijn euroin. Meiddei jyelgipálluspelláid, moh spiällojeh Pariisi ulguubeln, lii ennuv saje.

Organisaatio ij lah huolâst vuobdum liipui meereest. Ton mield lipui vyebdim lii taan räi luhostum eromâš pyereest já meiddei olympialij ääigi vuábdojeh ain liipuh.

Pariisi hooteelsuárgán olympialiih oroh lemin čuolmâ: ijjâsajeh iä lah tievâ. Tot, kote tijmá taan ääigi iiskâi väridiđ hooteelviste olympialij ááigán, ferttij mäksiđ ijjâsajestis uáli jo sálttáás hade. Tääl hadeh láá njeeijâm. Maaŋgâs oroh eidu velttimin Pariisi čuávuvái kyevti oho ääigi stuorrâ olmoošhivvâduvâi keežild. Maaŋgâs oroh meid monâmin tuše peivimookán Pariisin, ađai sij iä keevti páihálijd ijjâsoojijd ollágin.

Tutkâmeh čäittih, et hotelleh iä lah ubâ 80 prosentidgin väridum. Maaŋgah Pariisi hotelleh láá tääl vyeledâm hodijdis, já toh tuáivuh kyessin val majemuu muddoost värideijeid.

Pariisi olympialiih pišteh pajeláhháá kyehti oho. Toh noheh porgemáánu 11. peeivi.

Käldeeh:

– Olympische Spelen starten vandaag, maar veel kaartjes en hotels nog beschikbaar (nos.nl)

– Stubb viettää loppuviikon Pariisin olympialaisissa, venäläisten osallistuminen varjostaa (www.hs.fi)

Kove: Danor Aharon (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...