Na mii immâšijd taat lii, tun sáátáh smiettâđ. Maht teehin lii peessâm návt hyenes kielâ, ko mist láá nuuvt pyereh kielâtipšooh? Taan tove koččâmušâst iä lahkin kielâoppâfeeilah iäge čäällimfeeilah, peic kieláin sierâdem. Lah-uv tun kuássin sierâdâm kieláin? Puáđi tun-uv fáárun hávskuttâllâđ!
Kieláin sierâdem lii vijđes äšši. Tot puáhtá leđe tuš oovtâ persovn äigiájánâs, tihtâčällee išeniävvu tâi joba oles olmoošjuávhu syeligâs kielâ. Jyehi kielâst láá váhá jieškote-uvlágáneh sierah ton mield, magareh jiešvuođah kielâst láá já maggaar kulttuur ton pirrâ lii. Puoh sierah iä tooimâ jyehi kielâst iäge aainâskin siämmái njuolgâdusâiguin.
Mun lam ain lijkkum sierâdiđ kieláin. Tot lii hävski, sehe ohtuu já skipárijguin. Taan lasseen sierâdem lii meid ávhálâš. Tot oovded sierâdeijei kielâfiätu, ko sij ferttejeh smiettâđ kielâ já saanij jiešvuođâid. Tiivtâin kielâsierah išedeh uáiniđ aašijd viehâ eresnáál teikâ šoddâdiđ aaibâs tiätu tobdo. Fantasiakirjálâšvuođâst tain pyehtih šoddâđ noomah, iärvádâsah já eenâb-uv.
Kenski jurdâččuvvoo, ete sierâdem lii párnái hommá. Mun kale kuittâg rävisolmožin lam ain vaalmâš sierâdiđ kieláin sehe hävskivuođâ já ávhálâšvuođâ keežild, já távjá movtigub ko párnááh jiejah! Táválávt mun sierâdâm suomâkieláin, tastko tot lii munjin tehálumos kielâ já mun máátám tom pyeremusávt. Mutâ onne mun kiävtám sämikielâ.
Taa láá motomeh sierah, moid mun eromâšávt lijkkuum. Mahtsun toh tuáimih sämikieláin?
Siämmáš algâpuustav puoh saanijn
Ko säänih älgih siämmái jienâduvâiguin, te tot kočoduvvoo algâčuájusin. Algâčuájus lii kielâlâš išeniävvu, mii lii kevttum eromâšávt tiivtâstmist já párnái kukkâsijn, mutâ meiddei eres ohtâvuođâin. Ij lah hirmâd kuhháá tast, ko mun oinim uđđâs, mon paječallust jyehi säänist lâi algâčuájus. Mun še lijkkuum kevttiđ algâčuáijus masa ain, ko čálám mainâsijd já tiivtâid.
Na, taan sierâst algâčuájus ij kevttuu ton pehtilvuođâ keežild, peic tondiet ko tot lii šiev hástu já puáđus lii távjá hävski. Ulmen lii keksiđ celkkuid, moi puoh säänih älgih siämmáin pustaváin. Munba keččâlâm:
– Alge aalgij ahevuššâđ ađai ahevušškuođij aassâm alme alda.
Tothân luhostui pyereest. Jyehi kielâst ko láá váhá eres vyevih, te mun huámášim tom, ete vookaalnubástusâi tiet sämikielâst siämmáš sääni (jiešalnees lekseem, mutâ mun sárnum saanijn) puáhtá leđe fáárust eres pustavijguin:
– Oolgij osko ollâ oolmij orroomsoojijd oroi ornášuumin onne.
Suomâkielâst tággáár lii uáli jo härvinâš. Eidu tääl mun puávtám keksiđ tuše oovtâ tábáhtus: yö-sääni, mii puáhtá leđe veikâba öissä. Nabai jis sämikielâst ličij aaibâs jiešlágán njuolgâdus, mon mield puustav puáhtá muttuđ celkkuu kooskâst, jis siämmáš sääni kiävttoo uđđâsist eres häämist:
– Avveellâš alge adelij aanaarlijd olgijd omâs omenijd.
Ele keevti puustav X
Taan sierâst ferttee vistig valjiđ mottoom puustav, maid ij talle uážu kevttiđ ollágin. Lii hitruu keččâliđ ettâđ aašijd nuuvt, ete ij eeđâ tom puustav. Talle puáhtá kevttiđ saanijd, maid táválávt ij keevti, tâi joba keksiđ uđđâ taavijd ettâđ maidnii. Jyelgi puáhtá leđe veikâ vyelikietâ, jis G lii kieldum.
Kielâin, main sarnum já čallum kielah láá uáli jo ereslágáneh, sáttá šoddâđ čuolmâ. Eŋgâlâskielâst ”hit” jienâduvvoo [hit] já ”hate” jienâduvvoo [heit]. Jis vookaal I lii kieldum, te uážum-uv mun kevttiđ ”hate”? Já jis A lii kieldum, te uážum-uv mun kevttiđ [heit]? Tágárijn tábáhtusâin kannat meridiđ, ete tuš pustaveh teikâ tuš jienâduvah láá teháliih.
Maaŋgâ eres-uv kielâsierâst lii taat čuolmâ pustavijguin já jienâduvâiguin. Suomâkielâst tot ij táválávt lah, mutâ anarâškielâst sáttá leđe ovdâmerkkân pelivokalij sehe ereskukkosij konsonantij já vokalij keežild. Uážžu meid koijâdiđ veikâ tom, ete lii-uv Á kieldum, jis kieldum lii meiddei ton kyevtčaalmag skippáár – maid mun jiem lah čáállám ollágin tain sieráin!
Taan sierâ vyestikeeččin mun smiettim tom, ete ferttee kevttiđ tuš oovtâ vookaal. Tot lii kale uáli jo vaigâdub. Keksejim kuittâg taam, jis pelivokaleh heivejeh. Máátáh-uv tun keksiđ lase celkkuid?
– Miinii niirpijd lii ivnim mii kiirjij siskii fiskis viinijn tii viistijn.
I-kielâ
Ko eidu kevttim tuše i-vookaal, te amahân mun tääl sárnum i-kielâst. Tot lii tobdos aainâs-uv suomâkielâst já ruotâkielâst. Taan kielâsierâst puoh vokaleh nubástuveh i-vokalin. Mun lam váhá epivises tast, ferttiiččii-uv meiddei pelivokaleh nubástuđ vâi iä. Kenski iä. Ceelhâ
– Onne lii šiev šoŋŋâ kuálástiđ jäävri alne
mana i-kielân návt:
– Inni lii šiiv šiŋŋi kiilistiđ jiivri ilni.
I-kielâ lii hävski sárnuđ skipárijguin. Mun lam meid huámášâm tom, ete jis lam eidu kiävttám ennuv sämikielâ, te lii väädis sárnuđ i-suomâkielâ, ko uáivist joreh tuše sämikielâliih säänih. Taat lii muu mielâst viehâ mielâkiddiivâš almoon já muštâl vissâ maidnii tast, maht vuoiŋâšeh tuáimih.
I-vookaal saajeest puáhtá kevttiđ mon peri vookaal:
– Ánná láá šááv šáŋŋá káálástáđ jáávrá álná.
Sierâ vokalijn láá ain jieškote-uvlágáneh tubdâmušah. Muu jiellâh lii kenski u-kielâ. Nabai tuu mielâst? Mon jotelávt tun máátáh sárnuđ tom? Tun puávtáh hárjuttâllâđ luhâmáin mottoom teevstâ.
Tai vookaalkielâi hyelkkin láá konsonantkielah, mutâ toh iä vaarâ lah tobdoseh mongin kielâst. Muu ovdâmerkkâceelhâ k-kielân mana návt:
– Okke kii kiev kokkâ kuákákkik kääyki akke.
Muu mielâst konsonantkielâ ij lah nuuvt mielâkiddiivâš, já ton lasseen tot lii hitásub sárnuđ já vaigâdub iberdiđ. Nube tááhust, jis tot lii vaigâdub iberdiđ, te meerhâš-uv tot tom, ete konsonantijn lii stuárráb merhâšume? Kuábáš te lii älkkeb iberdiđ: unuruš vâi ananân? Kale muu piälján unuruš šoddâd kievrâb tobdo.
Säniráiđu
Taan kielâsierâst säänist ráhtoo nubbe sääni muttemáin, meddâlistmáin teikâ lasseetmáin ain oovtâ puustav. Uđđâ sääni uážžu leđe mon peri häämist: enni, ennin, enin. Mun tuhhiittiččim tom-uv, ete ohtâ sääni šadda kyehtin säännin: eenij, eeni ij, enni ij, enni mij.
Ulmen puáhtá leđe peessâđ tiätu säänist mottoom eres tiätu sáánán tâi rähtiđ veikâ oles celkkuu. Motomin päälgis lii hirmâd kukke, motomin máhđuttem. Sierâdeijeeh kalgeh kevttiđ mielâkuvviittâs já tiettiđ hirmâd ennuv saanijd. Muu mielâst säniráiđu lii suotâs äigiájánâs, maid puáhtá sierâdiđ veikâ ohtuu-uv. Mun lam meiddei uáinám tom hástun oovtâ lyevdispeelâst. Taat sierâ lii tobdos eres kielâin-uv.
Vâi säniráiđu luhostuuččij, kielâst ferttiiččii leđe ennuv siämmáálágáneh säänih. Stuorrâ nubástusah, tego eidu sämikielâ vookaalnubástusah, taheh sierâ vaigâdin. Suomâkielâst taat kielâsierâ oro lemin älkkeb, mutâ tast-uv vookaalharmonia häittid, ko maaŋgah pustaveh ferttiiččii muttuđ siämmást. Na munba irâttâm peessâđ säänist čääci sáánán kyeli.
– čääci, čääsi, kääsi ? keesi, kyesi, kyeli.
Mun jiem keksim, maht moonnâđ säänist kääsi sáánán keesi. Mutâ kenski puávtáččij leđe máhđulâš mutteđ kuhes vookaal ohtân…
…Mun lam tääl sierâdâm sänirááiđu anarâškielân maŋgâ tiijme. Jo-uv mun lam ubâ surgâd täst teikâ talle säniráiđu ij aaibâs heivii njuolgist anarâškielân. Kenski lasenjuolgâdusah išediččii toohâđ taan sierâst pyereeb anarâškielân. Mohsun toh liččii?
Tääl taat tááláš tekstâ tappoo, te talle tun tuommiih ton tehálâšvuođâ. Tuáivum: tun tarbâših taam teevstâ tego tiätuäŋgiris tiiger. Takkâ!
Kove: Valtteri Valkeapolku