Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme 19.

Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haahâ lii pištám kyehti ive. Tom lii ornim Suomâ evaŋgellâš-luuteerlii kirho pispečuákkim, já ton ulmen lii lamaš meddâlistiđ máhđulijd kelduid sämmilij já kirho kooskâst. Haahâ nohá immeelpalvâlusân, mii uárnejuvvoo Tuurku tuámukirhoost já mii ana sistees katâmâš já sovâdâs tavo sämmilij kuáttá.

– Sämmilijn já evaŋgellâš-luuteerlii kirhoost lii kuhes já maaŋgâmuđusâš historjá. Munjin lii tehálâš, ete mij lep mieldi čäittimin kunnijâttem taan tábáhtusân. Jyehi sämmiliist lii máhđulâšvuotâ väldiđ vuástá kirho oovdânpyehtim katâmâš já sovâdâs tavo jieijâs vuolgâsoojij mield, iätá saavâjođetteijee sajasâš Tuomas Aslak Juuso.

Sämitige saavâjođetteijee sajasii lasseen immeelpalvâlusân uásálistev I värisaavâjođetteijee Leo Aikio já saavâjođetteijee sajasâš Niina Siivikko. Sämitige jesâneh Tauno Ljetoff já Ulla-Maarit Magga lává toimâm haavâ stivrimjuávhust, mon pispečuákkim lii nomâttâm.

– Lâi stuorrâ kunnee uážžuđ leđe mieldi haavâ stivrimjuávhust já antologiapargoost. Haavâ ääigi lâi ilo huámmášiđ, maht taat haahâ lii finnim kijttosijd já kunnijâttem miätá oles kirho. Tuáivu mield puátteevuođâst sämmiliih puávtáččii leđe oovtâviärdásiih kirho jesâneh jieijâs vuolgâsoojij mield. Mun tuáivum meid, ete taat haahâ já onnáš immeelpalvâlus taheh jieijâs uásild máhđulâžžân meid addâgâsân adelem, iätá Tauno Ljetoff.

Sämitige čuákkim finnij tiättun Sämmiliih kirhoost -haavâ äigikyevdilijd aašijd cuáŋuimáánu 14. peeivi 2025. Čuákkim kuulâi äššitobden proojeektkoordinaattor Mari Valjakka já sämipargo čällee Erva Niittyvuopio.

Haavâ lopâttemtilálâšvuođah lijjii Hettaast 23.3.2025 já Anarist 24.3.2025. Sämmilij päikkikuávlu servikodeh láá ornim sáátu Tuurku tuámukirho lopâttemimmeelpalvâlusân.
Immeelpalvâlus lii puohháid áávus, já tom puáhtá čuávvuđ virtuaalkirho peht.

Käldee:

– Sämitigge uásálist Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlusân Tuurkust (samediggi.fi)

Kove: Mauri Suhonen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...