Muttojeijee šoŋŋâdâh vaaigut eromâš korrâsávt tave kuávluin. Tot uáinoo meiddei juhâpirrâsijn: juuvah tulveh eres aaigij ko ovdil já tuulvij ennustem lii šoddâm vaigâdubbon. Návt muštâleh uđđâ mittedmeh, moid uásálisteh Eennâmmittedemlágádâs Päikkitiätukuávdáš, Suomâ pirâskuávdáš sehe Tuurku ollâopâttâh, Oulu ollâopâttâh já Aalto-ollâopâttâh.
Tuurku ollâopâttuv totkee Linnea Blåfield lii tutkâm kuhes äigikooskâ nubástusâid Puálmágjuuvâst já Oulankajuuvâst. Blåfield mield Oulankast tälvi puátá maŋeláá já nohá tolebáá, já ive koskâliegâsvuotâ lii pajanâm kulmâ ceehi 50 ive ääigi. Pivvâlis já muottuuttemes täälvih toledeh já kepideh kiđđâtuulvijd; korrâsub arveh vist tovâtteh eenâb tuulvijd tälviv.
Laapi IJP-kuávdáá njunoščäcituáluäššitobdee Niina Karjalainen vist muštâl, ete ovdâmerkkân Avnaasiänu aicâdemsajattuvâin Kittâl Köngäsist já Ruávinjaargâ Marraskuoškâst tulveäigi lii mottoom peeivi tooleeb ko ovdil. Avnaasiänu tulvá táválumosávt vyesimáánu koskâmuddoost. Mittedemtiäđuh láá finnejum Köngäs aicâdemsajattuvâst ive 1941 rääjist já Marraskuoškâ aicâdemsajattuvâst vist ive 1919 rääjist.
Juuvâi digitaalliih myenstereh išedeh nubástusâi čuávumist
Táálái mittedmijguin totkeeh rähtih Suomâ juuvâin digitaallii myenster. Juhâuáli já kulgâmvijđoduv kuulmâuulâtlâš myenster iššeed čácáduvâi nubástusâi aiccâmist. Tágáreh láá ovdâmerkkân eroosio, sedimentij kulgâm, čääsi virdedemliähtu já -sunde sehe tuulvij tovâttem nubástusah juhâuálán. Tai tiäđuiguin ulmuuh pyehtih pyerebeht ennustiđ juuvâi lattim já rahttâttâđ šooŋâ robdâalmonáid.
Puálmágjuuvâ já Oulankajuuvâ lasseen mittedmeh láá porgum Vantaajuuvâst já Tiänust. Päikkitiätukuávdáá tutkâmušprofessor Harri Kaartisii mield taah nelji juuvâ láá vuosmuuh iskâdemčuosâttuvah, main totkeeh iskâdeh sierâlágánijd mittedemtekniikijd tärhibeht. Ko tekniikeh ovdáneh, te ulmen lii vijđediđ mittedem ubâ Suomân.
Pisovái sajattuvâi lasseen mittedmijn kiävttojeh tääl uđđâ lihâttettee piergâseh, main maaŋgah láá uáivildum eidu čácáduvâi tutkâm várás. Tágáreh láá ovdâmerkkân roobootkäärbis, čääsivuálááš drooni já čääsivuáláá kuvviimân tárguttum laserpálkkooh. Laserpálkkoo lii laserpuulsâ vuolgâtteijee mittedempiergâs, moin finnee kuulmâuulâtlii kove čuosâttuvâst. Harri Kaartinen muštâl, ete tot kevttui jo kyehti ive tassaaš Tiänust, kost mittedui ohtsis 200 kilomeetter koskâ Kärigâsnjaargâst Jieŋâmeerâ räi.
Käldeeh:
– Kevättulvat aikaistuivat, talvitulvat lisääntyivät – näin ilmastonmuutos muuttaa Suomen jokia (yle.fi)
– Suomen jokia tutkitaan ainutlaatuisen tarkalla laitteistolla – auttaa varautumaan sään ääri-ilmiöihin (www.maanmittauslaitos.fi)
Kove: Mikko J. Putkonen (Methem) (Wikimedia Commons)