Rijjâ šušmeh já čierâstâllâm áávu

Cuáŋuimáánu kuádáduvah. Piäiváš páštá. Vielgis enâdâh. Pivâstâh kolgá káálust. Lam-uv mun muštám pieijâđ piäivádâhvuoidâs? Kale mun lam – tot iilâšt čoolmijn. Forgâ mun lam juksâm čohe já peesâm vuoiŋâstiđ. Kuáivum repustân termosputtâl, mast lii teejâ, nube puttâlist myerjisäppi. Tääl ko kuárŋum lii porgum, te mun nuolâm savehijdân, läjidâm olgopusseer savehij oolâ já čokánistám ihástâllâđ pirâstittee tuoddârijd. Siämmást kejâstâm vyelni uáinojeijee muottiis robduu. Kogo ličij pyeremus čierâstâllâmlinjá? Forgâ mun lam vuoiŋâstâm já vaalmâš puáttee hástoid. Mun jorgettâm savehijd miätáluv kulij. Liähtu kara, já vuosmuuh nođhâsteijee jorgeetmeh láá njyebžileh. Tuođâi muččâd! Talle kivkked čierâstâm skáálván, mon pieggâ lâi possoom mottoom kovádâhân enâmist. Muu puutertekniik lii váijugâs, mieđettâm kale, já ij lamaškin mihheen immâšijd, ete mun kaavnâm jieččân šnukármistmin já muáđoh muottui siste. Ij lamaš vuossâmuš kerdi, já nuuvtpa mun pulttâsâm pajas, loskám muottuid meddâl, noskáttâm já juáđhám vuáluskulij. Robduu vyelni mun kejâstâm vala luodâidân já moijáám – taat lii muu mučis argâ!

Telemark-čuoigâm lii lamaš muu äigiájánâs paijeel 30 ihheed. Sääni ”telemark” lii Suomâst vissásávt pyeremusávt tubdum luákkánjuškiimist já ton siäivumstelliilmâsâst, mii puátá njuolgist telemark-čuoigâm tekniikist. Tekniik lii šoddâm Taažâst Telemark leenâst, kost telemark-čuoigâm eeči, Sondre Norheim, lâi meddâl. Sun lâi kištočyeigee, kote 1800-lovo loopâst puovtij stelliilmâs njuškimkiišton. Sun keevtij kištoin siämmáá tekniik jorgeetmijguin, main lijjii ovtâstittum čuoigâm, slalom já njuškim. Taažâ enâduvâin já vaarijn čuoigâmist lâi tehálâš mättiđ čierâstâllâmtekniik. Telemark-tekniik kevttui kuhháá eidu nuuvt kočodum tyehienâmijn (back country), tastko tobbeen piäsá sehe čuoigâđ já čierâstâllâđ. Tot lâi eidu tot, mii kiäsuttij muu telemarkân – rijjâvuotâ čuoigâđ stälirevnisavehijguin eromâšávt kuádáduvâin kost peri halijdim, tastko šušme lii ain rijjâ. Siämmást jorgettemtekniik taha máhđulâžžân čierâstâllâđ vuohâsávt já häävskiht luáháin.

Čällee jorgottemtekniik

Mun lijjim kostnii kuullâm telemarkist ko algâttim čierâstâllâm nubálovihásâžžân, mutâ esken talle ko mun lijjim USA:st oovtâ luuhâmpaje, oinim telemark-čyeigeid vuossâmuu kerd – wau, mon cool tot lâi! Telemarkist šoodâi munjin naver, mutâ mu jiem tiättám, maht algâttiđ. Talle ko mun lijjim maccâm pááikán, mun ellim ain luáháin čierâstâlmin, já tyellitälli tobbeen oinuuškuottii meiddei telemark-čyeigeeh. Na, forgâ mun peessim pargohárjuttâlmân sajan, kost lâi máhđulâš čierâstâllâđ astoääigi, já ohtâ muu pargoskipárijn lâi telemark-čyeigee. Suu ravvuiguin mun peessim aalgân, já čuávuváá keesi ostim olssân vuossâmuid Telemark-piergâsijd Kirkkonjaargâst. Savehij nommâ lâi mudágávt Sondre.

Čuávuváá täälvi muu tekniik ovdánij, sávru puáránij, já forgâ mun korŋum tuodârvieltijd, čierâstâllim, čuoigim meecijn já joba čuoigim rijjâ stijláin čuoigâmlättein muádilov kilomeetter muuhijd lusis telemarksavehijguin. Forgâ kuittâg eellim muttui, mun aassim kaavpugist, iäge lamaš nuuvt ennuv čuoigâmmuošnuh, já mohtâ-uv talle nuuvâi. Veikkâ mun ain čuoigim ko peri peessim, te muu čierâstâllâmtekniik kuuloold lappui. Piergâseh-uv puárásmii. Mun ostim uđđâ tyehieennâmsavehijd, moi kammuiguin já čonnâsijguin telemarktekniik lâi uáli väädis.

Muáddi ive tassaaš mun jieš-uv lijjim puárásmâm, jiemge innig oskom, ete tekniik ličij siäilum tâi ete sávrum pijssááččij. Telemark kiäsuttij ain muu, já äigi lâi eenâb tääl ko jieččân kaandâkyevtis láin rávásmâm. Olâttâs lâi-uv styeres, ko viijmâg mun ruokâsmim keččâliđ uđđâáigásijd Telemark-piergâsijd Suáluičielgist. Tekkimuštom muuštij vala! Lastikkammuiguin já uđđâáigásij savehijguin čierâstâllâm lâi-uv vala máhđulâš já älkkeb ko mun liččim oskom.

Mutâ mondiet eidu telemark? Tot lii tovlái aaigij vuoigâ čuoigâmtääpi. Mun lam ain lijkkum puoh ärbivuáváláid aššijd. Telemark heivee meiddei puárásub čyeigeid – jyelgih, eromâšávt čuárbpeleh, pisoh šiev oornigist. Telemark-nuuttâgmeh tipšoh rašes idduid já vyeidih iddui lođđâsijd. Telemark-tekniik lii hástulâš, já talle ko tom lii oppâm, meiddei njuáidusub já uánihub vieltih kiäsutteh já fäälih ennuv. Puáttee keesi mun ááigum oppeet Taažân saaveehkáávpán!

Kaisu Nikula

Koveh: Heikki Rauhala (artikkâlkove, Wikimedia Commons) já Matti Rodgers (kove čällee jorgottemtekniikist)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...