KalPa ađai Kalevan Pallo lii Suomâ uđđâ jieŋâskiärrumiäštár

KalPa lii vuáittám jieŋâskiäru suomâmiäštárvuođâ jiäráskittee kuuđâd fiinaalspeelâ maŋa Lappeenrantast. Ive 1929 vuáđudum KalPa vuástá jieŋâ alne lâi lappeenrantalâš Saimaan pallo ađai SaiPa. KalPa vuoitij fiinaalrááiđu 4–2. Taat lii vuossâmuš suomâmiäštárvuođâ kuopiolii juávkun.

KalPa ličij puáhtám čuávdiđ miäštárvuođâ jo vástuppeeivi Kuopiost, mut SaiPa lâi talle pyereeb. Lávurduv KalPa vuoitij fiinaalrááiđu kuuđâd speelâ 2–3 Lappeenrantast, já tienuuvt tot peesâi juhlođ miäštárvuođâ. Čuávdus poođij eskin jotkâuásist talle ko Filip Westerlund čooskij skiäru moolân. Eidusâš spellâmäigi lâi nuuhâm numerijgijn 2–2, ko KalPa lâi tassim speelâ tuše muáddi miinuut ovdil speelâ loopâ.

Taan ive jieŋâskiäru SM-liiga fiinaalráiđu lii lamaš historjálâš, tastko kuohtuuh juávhuh láá Nuorttâ-Suomâst. Moonnâm keerdi SM-kolle moonâi Nuorttâ-Suomân ive 1928, ko Viipurin reipas vuoitij tom.

Taan paje SaiPa välmejeijen lii lamaš legendaarlâš Raimo ”Raipe” Helminen, kote lii pegâlmâs olmooš jieŋâskiärrumaailmist. SaiPast lii lamaš eromâš pyeri paje, já Helminen lii finnim juávhu ovdániđ pyereest. SaiPa ij lam ovdil kuássin lamaš finalist. Tot lâi tuše vuáittám oovtâ proonsi ive 1966. KalPa vist lâi jo lamaš finalist kuohtii iivij 1991 já 2017, mut lii táppám kuohtuin. Kyevti silbâmiitaal lasseen KalPa lii vuáittám oovtâ proonsi ive 2009. Tot lii meiddei vuáittám vuáđuspellâmrááiđu ohtii ive 2012.

Käldeeh:

– Mikä mahdollistaa KalPan ylivoiman? Teemu Hartikainen ja Topi Nättinen avaavat – ”Jopa todella harvinaista Suomessa” (yle.fi)

– SaiPa 2–3 KalPa (liiga.fi)

– Jääkiekon SM-sarja ja SM-liiga vuosi vuodelta (records.finhockey.fi)

Kove: JuhoJu (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...