KalPa ađai Kalevan Pallo lii Suomâ uđđâ jieŋâskiärrumiäštár

KalPa lii vuáittám jieŋâskiäru suomâmiäštárvuođâ jiäráskittee kuuđâd fiinaalspeelâ maŋa Lappeenrantast. Ive 1929 vuáđudum KalPa vuástá jieŋâ alne lâi lappeenrantalâš Saimaan Pallo ađai SaiPa. KalPa vuoitij fiinaalrááiđu 4–2. Taat lii vuossâmuš suomâmiäštárvuotâ kuopiolii juávkun.

KalPa ličij puáhtám čuávdiđ miäštárvuođâ jo vástuppeeivi Kuopiost, mut SaiPa lâi talle pyereeb. Lávurduv KalPa vuoitij fiinaalrááiđu kuuđâd speelâ 2–3 Lappeenrantast, já tienuuvt tot peesâi juhlođ miäštárvuođâ. Čuávdus poođij eskin jotkâuásist talle ko Filip Westerlund čooskij skiäru moolân. Eidusâš spellâmäigi lâi nuuhâm numerijgijn 2–2, ko KalPa lâi tassim speelâ tuše muáddi miinuut ovdil speelâ loopâ.

Taan ive jieŋâskiäru SM-liiga fiinaalráiđu lii lamaš historjálâš, tastko kuohtuuh juávhuh láá Nuorttâ-Suomâst. Moonnâm keerdi SM-kolle moonâi Nuorttâ-Suomân ive 1928, ko Viipurin reipas vuoitij tom.

Taan paje SaiPa välmejeijen lii lamaš legendaarlâš Raimo ”Raipe” Helminen, kote lii pegâlmâs olmooš jieŋâskiärrumaailmist. SaiPast lii lamaš eromâš pyeri paje, já Helminen lii finnim juávhu ovdániđ pyereest. SaiPa ij lamaš ovdil kuássin spellâm finalist. Tot lâi tuše vuáittám oovtâ proonsi ive 1966. KalPa vist lâi jo lamaš finalist kuohtii iivij 1991 já 2017, mut táppái kuohtuin. Kyevti silbâmiitaal lasseen KalPa vuoitij oovtâ proonsi ive 2009. Tot lii meiddei vuáittám vuáđuspellâmrááiđu ohtii ive 2012.

Käldeeh:

– Mikä mahdollistaa KalPan ylivoiman? Teemu Hartikainen ja Topi Nättinen avaavat – ”Jopa todella harvinaista Suomessa” (yle.fi)

– SaiPa 2–3 KalPa (liiga.fi)

– Jääkiekon SM-sarja ja SM-liiga vuosi vuodelta (records.finhockey.fi)

Kove: JuhoJu (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...