Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij Anarist komovuotâtábáhtume, mast André Kuipers toolâi luvâldâllâm Sajosist jieijâs kyevti komovuotâmääđhist Almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân (ISS, International Space Station) já muštâlij meid komovuotâtutkâm puátteevuođâst.
Kirje šoddâmist André Kuipers muštâl näävt: ”Kirjeh uccâ astronautijn láá šoddâm tast, ko mun kolgim makkuuttiđ jieččân párnáid komovuođâst läädist, mii ij lamaš älkkee. Tot luhostui pyeremustáá mainâsij peht.” Kirjesäärji ovdebáin oosijn váldupersovnkyevtis André já Valentina lává finnim škovlim komovuotâmáátkán, já suoi mađhâšává rakettáin Almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân. Esken almostum Missio máhđuttem -kirjeest André já Valentina feeriv jiäráskittee syeligâs tutkâmušâid suámálijn professor Korolováin.
Kieŋâlub komovuotâsavâstâlmijn André Kuipersáin čiälgá, et tehelâš uálgipersovn professor Korolov lii stuorrâ uásild čällee jieijâs alter ego. André Kuipers muštâl tast, maht mottoom peeivi sun lâi vaibâm já masaba nohádij já sodâstij komovuotâsajattuvâst iärásij čoolmijn suámálávt. Suu kollega-astronaut cuuvnâi suu já koijâdij: ”André, mana-uv tust pyereest?” Tággáár fiäránist šoodâi professor Korolov persovn, já toin naalijn fáárun poođij Korolov eromâš nohádem já suámálâš sodâstem tego komme pirrâ komovuotâsajattuv.
Jurgâleijee tiervuođah
Missio máhđuttem -kirje jurgâleijee Sofia Olthuis jurgâlij roomaan kesipargonis 2024. Sun muštâl, et jo pärnivuođâ rääjist komovuotâ já komovuotâkirdemeh láá kiäsuttâm suu. Sun iätá: ”André Kuipers ulmen ij lah tuše jyehiđ tiäđuid mut meid koccááttiđ párnáin haalu tiettiđ eenâb komovuođâst.” Taat juurdâ stivrij suu eromâš ennuv kirje jurgâldijn. Suu mielâst André Kuipers kirjeh muštâleh komovuotâfiäránijn uáli häävskiht. ”Mun tuáivum, et nuuvt párnááh ko rävisulmuuh-uv navdâšeh anarâškielâlii versio luhâmist já kiddiistuveh ain eenâb komovuođâst”, sun muštâl.
Komovuotâluvâldâllâm Sajosist já eres savâstâlmeh
André Kuipers komovuotâluvâldâllâm ääigi piäsá uápásmuđ toos, mii soojijd lii komovuotâsajattâh, ISS, maŋgâi astronautij pargosaje, kost ive 2024 loopâ tiäđui mield 281 astronautid láá iällám 22 enâmist. Tastko Suomâst ij lah vala jieijâs astronaut, André Kuipers muštoot, et ameriklii astronautist Tim Koprast láá syemmiliih ruottâseh. Uccâ tutkâmáin čiälgá, et suu äijih, eeji eeči, lâi Kärjilist vuálgus, já tobbeen sun varrij Amerikân.
Kuldâleijee piäsá valjaas kuvij já informatiivlii já ivnáás muštâlem peht astronaut fáárun komovuotâmáátkán já puátá tiettiđ tast, mii komovuotâsajattuvvâst tábáhtuvá.
ISS jorá eennâm juurrâmraađeest suullân 400 kilomeetter aloduvvâst käävci kilomeetterid sekuntist, 28 000 kilomeetterid tiijmest. Liähtu ferttee leđe návt koorâs, vâi sajattâh piso juurrâmraađeest ige koočâ vuálos. ISS puáhtá uáiniđ päljis čolmijgijn enâmist. Jieš lam maŋgii keččâm tom sevŋis eehidalmeest koskâ-Euroopist. Tot iiđeest ain seekuunt tärkkilvuođáin aalman, veik tot lii eidu juurrâm ubâ Eennâmpáálu pirrâ. ISS lii čaalman tego kirdemmaašin, mut tast iä lah šliäđgoo čuovah, já tot kirdá čuuvtij aleláá já korrâsubbooht.
ISS lii maailm fijnásumos já kompleksisumos satelliit, mii lii huksejum almugijkoskâsâš tutkâmsaijeen. Komovuotâsajattuvvâst astronauteh uáinih 16 piäiváályeštimâd já -paijaanmid pirrâmpeeivist. Astronauteh aneh huolâ komovuotâsajattuv oornigist, já sij taheh puohmuđusijd iskosijd já čođâlditteh tiäduttesvuotân lohtâseijee tutkâmušâid. Astronauteh jiejah-uv láá iskosnjuámmileh, tastko sii roppâ testajuvvoo maaŋgânáál komovuođâst já tiäduttesvuođâst.
”Mij lep totkei já ulmui kieđah já vuoiŋâšeh komovuođâst”, čielgee André Kuipers.
André Kuipers muštâl tast, moin naalijn sust šoodâi astronaut. Eromâš lieggâsávt sun sárnu Perry Rhodan scifi-kiirjijn, maid sun finnij áhustis nuorâ kandân. Suu viste seeinist hiäŋgái kove Sky Labist. Taah lijjii suu vuosmuuh kontakteh komovuotân. Rävisolmožin sun valmâštui tuáhtárin Amsterdam ollâopâttuvâst já porgâškuođij Vuáládâhenâmij kunâgâslijn áimuvuoimijn, kost sun tuuđhâi eromâšávt kirdei disorientistem já astronautij komovuotâtaavdâid. Taan maŋa sun poorgâi tuáhtárin já totken Euroop komovuotâornijdume ESA:st. André Kuipers uusâi astronautškovliimân já valmâštui astronautin ive 1998. Valjimproosees lâi kukke, já škovlim vaađâi ennuv. Sun muštâl, et astronaut jieš kalga čođâldittiđ puoh iskosijd mut meiddei kirdemjuávkku kalga čođâldittiđ iskosijd oovtâst. Jis iskos ij moonâ čoođâ, te tom ferttee porgâđ uđđâsist.
Ohtân idolin André Kuipersân lii lamaš ameriklâš astronaut John Young, kiäst lijjii čalmelaasah. André Kuipersist alnees-uv lijjii čalmelaasah, já sun keejâi, maht meiddei pegâlmâs astronauteh lijjii táváliih ulmuuh čalmelasâidiskijn. Viärdádâs táválii ulmust lii eromâš hiärváá ko tiätá, et John Young lii lamaš ohtâ enâmustáá hárjánâm astronautijn ubâ maailmist: sun kiirdij vistig kuohtii komovuotân Gemini-ohjelmist já ton maŋa vala kuohtii Apollo-mánudâšohjelmist – vistig Mánudáá pirrâ Apollo 10 mield já siäivui val Mánudáá asan Apollo 16 komendeijen.
André Kuipers čáittá luvâldâlmis ääigi tom, moin naalijn komovuotâsajattâhân vuolgui ferttee rahttâttâđ, maht tohon kalga kirdeđ já maht tobbeen piäsá maassâd enâmân. Kuldâleijee šadda tiettiđ, moin naalijn astronaut hárjuttâl jieijâs missio várás. Suullân 20 % jieijâs oppâm tiäđuin sun kiävttá komovuođâst, já 80 % tááiđuin kalga mättiđ visesvuođâ tiet. Tieđâlii uáinust jyehi astronaut pargokove lii váhá ereslágán. Komovuođâst astronaut kalga jieš pasteđ čuávdiđ puoh vädisvuođâid, tastko iše ij enâmist puáđi. Tullâpuálui časkâdem sij ferttejeh hárjuttâllâđ olmâ suovâ siste.
Astronauteh ferttejeh vuáháduđ komovuotân. Uáli táválâš väivi lii komovuotâtavdâ, mii lii tego mätkitavdâ. Eromâšávt vuosmui peivij ääigi ij lah nuuvt pyeri orroođ – aaibâs tego ličij korrâ nuárvui. Tot puátá tast, ko vorrâ pokkiidât uáiván. Tiäduttesvuotân vuáháduumân taarbâš ain motomijd peeivijd. Siämmáánáál ferttee talle-uv vuáháduttiđ jieijâs, ko astronaut máccá kuhes komovuođâst orroom maŋa enâmân. Talle astronaut puáccáá jieijâs planetist nubij kejij jotteem keežild.
Motomeh astronauteh taheh komovuotâväzzim jo-uv uđđâ osij sajanpieijâm teikâ tivodempargoi tiet. André Kuipers juávhust ij lam tárbu komovuotâväzzimân, mut tađe várás tiäđust-uv meid hárjuttâllui.
Äigitavlu ISS-pargoost lii čovgâd, mut kalenderân láá merkkejum jyehi piäiván tiätu puudah – meid tot, kuás lii purâdempuddâ teikâ maht juáhhoo kyevtitiijmásâš valastâllâm. Jieijâs sävrivuođâst huolâ anneem lii tehelâš, tastko teehih láá mudoi meendu uccáá kiävtust, já olmooš ij toittáá Eennâm aaseest piergii. Hävski lii uáiniđ meid astronautij purâdempuudâ. Tobbeen lii lope sierâdiđ purrâmuššáin já keččâđ, maht purrâmuš soodâst tiäduttesvuođâst. Kolgosist šaddeh puljâreh, moh kirdâččeh ááimust. André Kuipers verdid komovuotâpurrâmušâid kisápurrâmuššáid, tastko toh kalgeh leđe tarvanâddee evviseh, amas toh sodâstiđ. Muáluh iä heivii komovuotân, tastko toh sodâsteh já vahâgitteh áimustittemsysteemijd.
Puoh mielâsumos saje astronautáid lii kuubool, kost puáhtá keččâđ olgos já uáiniđ Eennâm já komovuođâ já asettes áimukeerdi. Komovuođâst kuovskâseh uáinojeh eromâš pyereest.
Puoh jiäráskitteemus komovuotâmääđhist lii André Kuipers mield maccâm Enâmân. Talle moottor ferttee toimâđ, vâi piäsá meddâl komovuotâsajattuvvâst. Áimukerdi hiđásmit määđhi, mut liijká kapsel kalga killáđ ennuv já koossâđ korrâsávt ton liävtust, ko tot vistig lii jottáám käävci kilomeetterid sekuntist. Áimukeerdist liegâsvuotâkolbâ kalga killáđ 2 000 ceehi pakkâs, ko plasma puálá komovuotâkapsel ulguubeln. Loppâmääđhi ääigi moottor oigá kapsel maassâdkulij, vâi liähtu hito. Siäivumsyeji kalga lekkâsiđ, mii ain keeppid liävtu toin naalijn, et siäivum lii máhđulâš.
Majemustáá luvâldâllâm maŋa šadda čielgâsub kove komovuotâjotteem historjást. Noomah Yuri Gagarin já Valentina Tereškova šaddeh ain uáppásubbon. Siämmáánáál lii saahâ 1960–1970-lovoi Apollo-mánudâšohjelmist já uđđâ Artemis-mánudâšohjelmist. Artemis II kalga kirdeđ Mánudáá pirrâ mut ij vala siäivuđ Mánudáá asan. Mielâkiddiivâš Mánudáást lii eromâšávt maadânääpi, mast lii kavnum jieŋâ.
André Kuipers čáittá kuuvijd Mars-luođânist já tast, ko Mars-muávloo totká Eennâm ránnjáplaaneet ase. Jupiter jieŋâmáánuh láá meid tagareh, moh totkojeh.
Luvâlduvâst lii meid saahâ ISS-komovuotâsajattuv puátteevuođâst. Áigumuššân lii kočâttiđ tom Kuálhis väldimeerân talle ko tot lii avvees loopâst. NASA vuáváámij mield ISS lopâttuvvoo 2030-vuođâlovo aalgâkeččin teknologia puárásmem keežild. Kočâttem várás suunâttâlloo nubbe komovuotâskiijpâ, mii stivree kočâttemproosees já tuššá jieš-uv kočâttem ohtâvuođâst.
Ávháliih satelliiteh já teleskoopeh
Ulmuu piergiittâlmân eromâš teheliih láá komovuotân paččum satelliiteh, moh uáinih kukkeláá ko ulmuu kejâstâh olá. Piäiválii kiävtust láá navigistemsatelliiteh, šoŋŋâsatelliiteh já kommunikaatiosatelliiteh. Eennâm tarkkuustâllâmsatelliitij peht puáttee tiäđuid puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân purrâmuš šoddâdem visásmitmân, meccičuoppâmij čuávumân, luándukatastrofijn iššeedmân, luándunyeskidmij čuávumân. Eennâm tarkkustâllâmsatelliteh čäittih nubástusâid tárkká millimeetter mield.
André Kuipers muštâl meid James Webb-teleskoopist, mii kiäččá Eennâmpáálust olgoskulij, pelnub miljovn kilomeetterid olgoláá. Taat teleskoop ocá uđđâ loderaidâlâsâid, Eennâmpáálu sullâsijd soojijd maailmubâlâšvuođâst, já toh skihtejeh meid eksoplanetáid. Tutkâm vyelni láá meid kometeh tego Rosetta-koomeet já asteroideh. Asteroideh láá stuorrâ keeđgih, moh sättih uhkediđ Eennâmpáálu. Tääl iskâstuvvoo, maht asteroid njeigâ kirdemáin lii máhđulâš mutteđ ton kirdemrađe tommit, et tot ij innig uhkedgin Eennâmpáálu.
Eennâm lii muččâd
Harvii olmooš piäsá ihástâllâđ Eennâmpáálu muččâdvuođâ komovuođâst. André Kuipers čaittâl maisemkuuvijd Eennâmpáálust komovuođâst kejâdijn. Čuovah-uv láá eresivnásiih eres enâmijn. Motomeh kuávluh láá eromâš pyereest čyevvejum, ko vist motomeh tielhuuh láá pikkâsevŋâdeh. Kuovskâseh še uáinojeh eromâš pyereest komovuođâst.
Šadda haalu oppâđ eenâb
Komovuođâst láá ennuv ääših, maid lii hävski oppâđ. Veik lam jieš kuullâm taansullâsii luvâldâllâm jo maŋgii, te jiem kuássin toos kallaan. Meid Aanaar kieldâ škovlâlijn oovcádluokkaliih já luvâttuv uáppeeh pessii kuldâliđ André Kuipers luvâldâllâm uđđivemáánu 7. peeivi adai tállân juovlâluámu maŋa. Tobbeen kuávdáást lijjii ISS lasseen planetij tutkâm, satelliiteh, kometeh, asteroideh já meiddei planetaarisâš piäluštemsysteem. Mun poottim tiettiđ, et Saturnus já Mars kuovskâstutkâmijn kiävttoo syemmilâš meteorologisâš instrument. Jiešalnees jiem lam šoddâm kuássin jurdâččiđ, et Saturnusist já Marsist-uv láá kuovskâseh.
Ko kuldâl André Kuipers luvâldâlmijd – já ko taid lii kuldâlâm maŋgâ ive sierâ uáinimčievâin, lii šoddâm jo kove tast, et jyehi kove puotâ lekkâsičij laasâ aaibâs jiečânâs maailmân. Munjin olssân eromâš teheliih láá lamaš puoh ivij ääigi suu luvâldâlmeh mentaallijn cevzimnaavcâin já eromâšávt tast, ko astronaut kárttá orroođ kuhes aaigijd meddâl pääihist já jieijâs táválii elimist. Tagarij opâigijn mun-uv lam piergiittâllâm eellimstân pyerebeht.
André Kuipers luvâldâlmeh koccáátteh tiäđu koško toin naalijn, et olmooš haalijd ain oppâđ eenâb. Ij lah mihheen immâšijd, et astronaut haalijd ain uđđâsist komovuotân. Ige lah iimâš totkin, et mun kaavnâm ain jieččân kuldâlmin eenâb já eenâb komovuotâluvâldâlmijd. Eromâš lieggâ muštoh munjin láá pááccám čoovčâ astronautseervi ihečuákkimist, mii piištij ubâ oho. Uđđâ ašij oppâm lii loopâloopâst šiev já perustittee äigiájánâs.
Koveh: Mikko Suominen (kove kirjeest) já Marja-Liisa Olthuis (eres koveh)