Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Márjá-Liisá Olthuis.
Páájá tuálloo Säämi máttááttâskuávdáá váldurakânâsâst. Tot álgá iđedist tme 10. Uásiväldeeh pyehtih puáttiđ eidu ovdil páájá älgimääigi váldu-uuvsâ oovdân. Jis áigu puáttiđ fáárun eres ääigi, talle kalga suáittiđ uárnejeijeid tondiet ko uuvsah iä lah áávus.
Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun.
Pargopááján puáhtá uásálistiđ meid uánihub ääigi ko kyehti peeivi, adai tommittáá ko čällest lii asto. Pááján puáhtá uásálistiđ meid káidusin, mut káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld. Motomeh ulmuuh láá-uv jo almottâm, et sij áiguh uásálistiđ káidusin.
Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánu 19. peeivi 2020 tme 15:07. Uđđâivemáánu 20. peeivi 2024 tobbeen lijjii 6 056 artikkâlid. Wikipedia-pargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo 25 016 sijđod.
Kove: Fabrizio Brecciaroli