Mun čokánim nágustilálâšvuođâst karoŋkkapiävdán, já muu nommâpápárist luuvâi Sammlii Kaabi Eljis Márjá-Liisá. Mun movtáskim: nelji puolvâ muu noomâst! Siämmáá eehid mun pieijim vala viestâ nieidâidân: suoi pyehtiv pieijâđ jieijâs noomâ muu noomâ maŋa, te láá vittâ puolvâ sunnuu noomâst. Muu mielâst taat vyehi lii vuovâs onnáá peeivi, te noomâ peht puátá kuorrâđ jieijâs suuvâ kukkeláá-uv já smietâdiđ jieijâs maddârijd.
Säämi maailmist esken nomâttum maaŋgâ puolvâ fáárunväldim ij kuittâg lah aaibâs návt táválâš.
Mun lam taan räi kiävttám noomâid tuše kuulmâ puolvâst: Kaabi (muu äijih) já Eljis (iäččám). Maŋgii mun lam čáállám taid vala oohtân Kaabi-Eljis, mut amahân te pyereeb ličij čäliškyettiđ noomâid sierâ, ađai täst ovdâskulij ličij jo-uv Sammlii Kaabi Eljis Márjá-Liisá tâi Kaabi Eljis Márjá-Liisá. Motomin ko mun juuttim Njellimist, te ij lam ollágin čielgâs, kii mun lijjim, ko mun ettim, et mun lijjim Kaabi Eljis Márjá-Liisá. Ááhuh koijâdistii tállân, et ”kiän Kaabi”. Sij lijjii tutâvááh esken talle ko mun čielgiistim, et Sammlii Kaabi. ”Jáhá, tiet Kaabi, kote aasâi Kossenâmist.” Eidu nuuvt, eidu tiet Kaabi sun lâi. Mun jiem kuássin suu peessâm uáiniđ, veikkâ lam suu noomâ arbim.
Säämi vyehi lii tubdâđ ulmuid sämmilii noomâ mield. Mun lam koijâdâllâm enistân, já suu mielâst nommâ oro iänááš puátimin eeji suuvâst, motomin meid eeni peln, jis sämmilâšvuotâ jotá ennilinjáást teikâ jis eeči váilu. Mun suáitistim meid Kuobžâ-Saammâl Maatin, já sun še arvâlij, et nommâ táválávt puátá eeji suuvâ peht. Sun čielgij meid, et jis noomah láá monnii suujâst lamaš aldaluvâi, te talle láá adelum kulmâ tâi nelji-uv noomâ ulmui iäruttem tiet. Jis vist noomâ siähánmist ij lah lamaš vaarâ, te lii lamaš tuárvi adeliđ noomâ kyevti puolvâst tego muu äijih (eeni eeči) Heendâ Heikkâ teikâ muu áhui noomah Vuoli Máárjá (eeni enni) já Anttii Riitá (eeji enni). Nommâ ij lah lamaš meendu muálkkáá, já tot lii pijssám pyereest tallaa ohtsâškoddeest. Muu čaalman oro, et esken nuorâbeh ulmuuh láá kevtiškuáttám eenâb suhâpuolvâid nomâstis.
Sämmilij lädinoomah kale láá lamaš mokkáábeh. Muu äijih já madâräijih lädinoomâst iä lam iäruh: kuohtui nommâ lâi Heikki. Sunnuu kästimnoomâst lâi iärrun tot, et madâräijih lâi Heikki Pekanpoika já muu äijih vist Heikki Heikinpoika. Sämikielân kale iäru šoodâi čielgâsin: muu madâräijih lâi Hendâ já suu kandâ lâi Heikkâ. Hendâ-äijih (sárnumkielâst Hend-äijih) kočodui suomâkielân Hentin, já suu kandâ lâi Heikki. Hendâ-äijih säminommâ lâi Piätárii Hendâ, já suu kandâ lâi tastoo Heendâ Heikkâ. Maainâs muštâl, et muu äijihrohe kästim ääigi pappâ lâi puáttám tolebiššáá ko lâi jurdâččum, ige alge nommâ lam smiettum aaibâs valmâšin. Tastoo äijih enni, Ell-ákku, lâi tiäđust-uv korrâ huápust adelâm kandâsis taan eeji noomâ.
Muu enni ij lah ennustkin kiävttám jieijâs säminoomâ, mut sun arvâlij, et sun ličij Heendâ Heeihâ Elsa. Jis mun iiskâm kuorrâđ jieččân kielâpálgá, te mun kolgâččim kevttiđ alnestân säminoomâ eeni peln, ađai mun liččim Heendâ Heeihâ Elsa Márjá-Liisá. Mun uáinám, et talle noomân tarbâšuuččij kuálmád-uv puolvâ ovdil muu. Muu eeči jaamij talle ko mun lijjim neelji-ihásâš, já suu peht mun jiem nuuvtkin kiergânâm oppâđ kielâ jiemge kulttuurgin. Mut noomâ peht ij pyevti kielâpálgáid kuorrâđ. Kuobžâ-Saammâl Maati mield mijjân uápis säminoomah láá meid ij-sämmilijn ulmuin tego Raansu Volmar, Heeihâ Aksel já Heeihâ Lauri. Veikkâ sij iä lekken lamaš sämmiliih, te sij láá liijká nomâttum siämmáá sämmilâš vyevi já eejis mield.
Motomeh ulmuuh kale láá nomâttum eenis-uv mield. Tágáreh tobdos ulmuuh láá lamaš ovdâmerkkân Sárá Vuolli já Sáár-Issá. Meiddei párnááh, kiäin lii lamaš mottoom suujâ tiet tuše enni, láá finnim säminoomâs eenis peht.
Mielâkiddiivâš lii meid tiätu ulmui persovnlâš vyehi nomâttiđ ulmuid. Vile Máárjá, kiän enni lâi sämmilâš já eeči syemmilâš, lâi meid nomâttum eejis mield. Sun lâi muu ááhu, Anttii Riitá, uábi nieidâ. Vile Máárjá paasij uárbisin espanjataavdâ ääigi, já sun lâi Riitá-ááhust piämmunieidân. Sun keevtij jiešlágán nommâsysteem jieijâs uđđâ perrust: sunjin Sammlii Kaabi kaandah, kiäid iäráseh kuččuu Kaabi Hanssân, Kaabi Eljisin já Kaabi Eeron (já nuuvt ain), lijjii-uv sunjin suu hyelkkimuorâ uáinust Riitá Hanssâ, Riitá Eljis já Riitá Eero.
Kuobžâ-Saammâl Matti muštâlij ejistis Kuobžâ-Samâlist, et puoh viljâžeh lijjii Kuobžâ-suuvâst, veikkâ Kuobžâ-Saammâl lâi-uv nube säminoomâs mield Meniš-Anttii Saammâl.
Muu enni muštâlij munjin meid noomâ muttuumist naaijâm ohtâvuođâst. Sun nomâttij ovdâmerkkân Juhán-Mat Aailâ, kote lâi uápis tain noomáin najâmis räi. Ton maŋa suu nommâ muttui, já sun kočoduuškuođij-uv kállás mield Piättár Ailân. Naaijâm ohtâvuođâst ulmuuh, táválávt nisoneh, kočoduvvojii aainâs-uv Pärttihist kállás noomâ mield Hanssii Lempin, Einar Ailân já Mattii Ant Lyylin. Siämmáš vyehi poođij sämikielâ myensterist meid páihálii suomâkielân, ađai tágáráin vuovvijn nomâttum ulmuuh lijjii ovdâmerkkân Eemelin Aune já Heikin Inka. Ohtâ spiekâstâh-uv kavnui, mast almai nomâttui nissoon mield: Matti Mäkinen, kote poođij Isokyröst já varrij Pärttihân najâmis maŋa, kočodui páihálávt emedis noomâ mield Rauha Mattin.
Motomin nommâ lii meid puáttám ulmuu áámmát mield. Pegâlmâs sämmilâš vuorâs lâi Postâ-Matti, kote jođettij lyetittetteht poostâ veikkâ mon kuhháá, siämmáánáál ko suu kaandah-uv Postâ-Onni já Postâ-Mikko. Taan tááhust virgenommâ ij lah puáttám eeji peht olgijd, pic algekyevtis lává jieijâs pargoin finnim siämmáá noomâ ko sunnuu eejist-uv lâi.
Maht ulmuuh talle jiejah halijdeh jieijâs kočodiđ? Ovdâmerkkân muu tááláá säminoomâst ij lah mihheen puástud, mut eenâb muu kiäsuttičij nomâttiđ jieččân kielâpálgá mield já kočodiđ jieččân Heendâ Heeihâ Elsa Márjá-Liisán. Tot ličij kuittâg munjin moinnii naalijn uáppásub. Jieččân eellim peht mun lam lamaš eeni nieidâ, já tot adeličij meid kunnee toos, et muu enni lii annaam must huolâ já šoddâdâm muu rävisolmožin.
Nabai talle, jis nubbe vaanhim ij lekken sämmilâš? Kalga-uv talle noomâ adeliđ sämmilii vaanhim noomâ mield, máhđulávt maŋgáin suhâpuolváin, vâi lii-uv máhđulâš nomâttiđ jieijâs syemmilii vaanhim (táválávt almaa já eeji) noomâ mield tego ovdil-uv lii porgum? Koččâmuš lii tiäđust-uv čuuvtij kieŋâlub: kalga-uv olmooš uuccâđ jieijâs sämimadduid nomâstis, vâi pijssáá-uv máhđulávt ohtâkiärdánub jurdâččemvyehi ađai tot, et nommâ ij siähán mottoom eres noomân? Vâi lii-uv taat puáris nommâsysteem máhđulávt jo moonâtmin merhâšuumees? Mun jiem tieđe nuuvtkin pyereest, kuus kulij jurduu kolgâččij stivriđ. Ovdâmerkkân muu nieidâ lii koijâdâm, kii sun ličij säminoomâs mield. Mun lam adelâm sunjin motomijd nommâiävtuttâsâid. Sun jieš puáhtá tain valjiđ.
Já kávnojeh-uv tai esken nomâttum nommâvuovij lasseen vala eres nommâvyevih, te tast mun tiäđust-uv mielâstân halijdiččim kuullâđ. Tuáivu mield kuittâg noomâ tááhust jieškote-uv olmooš kavnâččij jieijâs identiteet. Koččâmuš páácá: kolgâččij-uv taam nommâäärbi pyerebeht iällááttiđ? Kolgâččij-uv juáhážân, kote sárnu sämikielâ, máhđulávt adeliđ säminoomâ?
Kove: Marja-Liisa Olthuis