Tiänujuuvâst luosâid lii peessâm pivdeđ tuše kyehti pirrâmpeeivi taan keesi

Tiänu luosâi pivdem lii lamaš taan keesi loválâš tuše kyehti pirrâmpeeivi, vuossaargâ ehidist koskoho ehidân. Veikkâ Tiänujuuvâ luosah láá lamaš rávhuidittum jo maŋgâ ive, te lii Tiänujuuvâ luosâtile uáli jo hyeni. Taan suujâst luosâpivdo Tiänujuuvâst lii vala-uv kieldum, já Tiänu luosâid peesâi pivdeđ tuše kyevti sijđojuuvâst, nomâlâssân Ucjuuvâst já Veččâjuuvâst. Taahkin juuvah iä killáá oles pivdemaaigijd, veikkâ luosânääli lii-uv tain váhá pyereeb ko eres sijđojuuvâin.

Luosâi stuárudâhân láá meiddei čovgâ njuolgâdusah. Ohtâ kuálásteijee uážžu pivdeđ tuše oovtâ 30–65 senttimeetter kukkosii luosâ. Kuhebijd luosâid kalga lyeštiđ maasâd juuhân tondiet ko toh láá tergâdis ennikyeleh luosânaalij iällám tááhust.

”Luosânääli killáá tuš kepis pivdem”, eeđâi luánduriggodâhkuávdáá luosâtotkee Panu Orell Yle sahhiittâlmist. ”Tiänujuuvâst láá lamaš vittâ hirmâd hyenes ive, já tääl lii puátimin kuuđâd, vala-uv hyeneeb luosâihe. Juvváid láá vajâldâm uáli uccáá luosah.” Orell eeđâi, et Tiänust láá táválávt lamaš pyereh luosâiveh ain kuuđâ ive kooskâi. Oovdeb pyeri ihe lâi 2018, mon suujâst Orell vuordij pyereeb luosâtile taan ive, mutâ návt ij kuittâg keevvâm. ”Tääl tile mana tuš hyeneeb suundán”, Orell muštâlij.

Orell mielâst vädisvuođah láá ain lamaš mottoom verd. ”Čuolmah áiccojii jo 1980-lovvoost luosâ mädimuin levânemkuávluin, já toh láá hitásávt levânâm tavas. Ovdâmerkkân loveh luosâjuuvah láá kiddejum maadâ- já koskâ-Taažâst kuálástempaje ääigi tondiet ko luosah iä lah vajâldâm toid.”

Veikkâ kuálástem Tiänujuuvâst já Aanaarjuuvâst lii kieldum taan keesi, te Laapi ELY-kuávdáš puáhtá mieđettiđ spiekâstâhluuvijd, vâi Tiänujuuvâ kuálástemkulttuur siäiluččij. Orell mield loveh ucâmušah láá jo puáttám ELY-kuávdážân.

Käldeeh:

– Tenon kahden vuorokauden lohipyräys herättää huolta: ”Näyttää tulevan kuudes, vieläkin huonompi lohivuosi” (yle.fi)

– Tenon lohen kalastukseen haettu runsaasti poikkeuslupia kulttuurin säilyttämisperustein (yle.fi)

– Tenon lohikannat eivät ole elpyneet (www.luke.fi)

Kove: Hartley, William W. (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...