Stuorrâ kaavpugeh killájeh šoŋŋâdâhnubástusâst

Syeinimáánust 19. peeivi 2022 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi Ovtâstum kunâgâskoddeest. Coningsby siijdâst lâi talle 40,3 cekkid liegâs, mii lâi alemus mittedum liegâsvuotâ staatâ historjást. Siämmáá peeivi Lontoo Wenningtonist cokkânij stuorrâ pyellim, mii levânij jotelávt já tuššâdij ohtsis muáddilov táállud. Arvâlusâi mield pyellim cokkânij jiešmeidlist kompostist pakkâs tiet. Wennington puálukodde uážui 2 496 išánkoččomid ton peeivi, mii lii nubben enâmustáá nube maailmsuáđi maŋa. Ovtâstum kunâgâskode virgeomâhááh lijjii jurdâččâm, ete staatâst 40 ceehi rääji juksuuččij esken ive 2050, mutâ tot tábáhtui-uv masa kulmâlov ihheed tooleeb.

Šoŋŋâdâhnubástus toovât maaŋgâid robdâalmonijd. Majemui iivij Ovtâstum kunâgâskoddeest láá lamaš vaigâdvuođah meiddei tulvijgijn já merâase paijaanmáin, já tondiet Lontoo haalijd tääl rahttâttâđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonáid. Šoŋŋâdâhkomitea jođetteijee Emma Howard Boyd muštâl, ete Lontoost láá maaŋgah pyereh vuáváámeh já ohjelmeh šoŋŋâdâhuuhkij várás.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmoneh iä vaaigut siämmáánáál puoh ulmuid. Ovdâmerkkân kievhibeh ulmuuh iä pyevti patâriđ pakkâ šooŋâ siämmáánáál ko riggásub ulmuuh, kiäh pyehtih uástiđ áimustittempiergâsijd.

Stuárráámus uási Eennâmpáálu stuorrâ kaavpugijn láá huksejum čääsi aldasáid, mii lii tääl šoŋŋâdâhnubástus keežild vaigâdub saje ko ovdil. Ovdâmerkkân Indonesia meridij ive 2019 huksiiškyettiđ uđđâ uáivikaavpug, tastko tááláš uáivikaavpug Jakarta vuáju já totkei mield niäljádâs tast lii pááccám čääsi vuálá ive 2050 räi. Meddei New Yorkist láá lamaš vaigâdvuođah čääsi tiet. Ive 2012 hirmosstormâ Sandy keežild New Yorkist meerâ tuulvâi, já čääci peesâi ovdâmerkkân šleđgâkuávdáid já metrotunneláid.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonij estim kaavpugijn lii lamaš pargo vyelni jo muáddilov ihheed. Tuulvij várás láá huksejum peeŋkah, ovdâmerkkân Hudsonjuuvâ paaldâst New Yorkist. Kaavpugáid láá kolvum muorah, já táálui káátuh láá máálájum vielgâdin, vâi piäiváá suonjâreh spejâlistuuččii maasâd aalman. Kööbenhamânist táluomâsteijeeh uážžuh vuáládâs čäcirekigân, jis táálu šiljo ij lah keđgejum teikâ asfaltistum já tondiet tot pasta njoommâđ čääsi.

Motomijn aašijn lii kuittâg adelum piärán šoŋŋâdâhnubástusân. Ovdâmerkkân New York Staten Island kaavpuguási ij innig iirât suojâliđ rido tast, et merâase paijaan.

Käldee:

– Kun kuumuus poltti kylän (yle.fi)

Kove: Harrison Healey (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2026 Skammâ­koveh Italia uáinust

Skammâkoveh uárnejuvvojii 27. keerdi Anarist. Tábáhtus keežild Anarist šoodâi uđđâivemáánu 22.–25. peeivi algâaalmuglii elleekove maailmvijđosâš kuávdáš, já faallâmnáál lâi vijđes ohjelm: paijeel 55 elleekovveed...

Tyrannosaurus rex šoodâi hitá­sub­booht ko ovdil lâi jurdum

Uđđâ tutkâmuš mield dinosaurusšlaajâ Tyrannosaurus rex šoodâi hitásubbooht ko ovdil lâi jurdum. Ovdil totkeeh nobdii, ete tot šoodâi jotelávt, juuvsâi oles stuáruduvâs 25‑ihásâžžân já...

Uđđâ Bukva-kirje máttát pustavijd nuorttâlâš­kielân

Nuorttâlâškielâlâš párnáikirjálâšvuotâ já kirjekielâ máttááttem finnejii merhâšittee nanodâs säämi aalmugpeeivi ko Ä’vv-museost Taažâ peln Njiävđámist uárnejui uđđâ Bukva-aabiskirje almostittemtilálâšvuotâ. Nuorttâlâšpárnáid já ‑perruid uáivildum Bukva...

Uásálist algâaalmug- já ucceeb­lovo­kielâi video­tihtâ­projektân – Meriäigi lii 14.2.

Aalmugijkoskâsâš kirječälleeservi PEN International koččo algâaalmug- já ucceeblovokielâi sárnoid uásálistiđ videotihtâprojektân. Uásálistemravvuuh láá vuoluubeln. Majemuš uásálistempeivi lii 14.2. Videotihtâproojeekt uárnejuvvoo aalmugijkoskâsii eenikielâ peeivi kunnen. Eenikielâ peeivi...

Suomâ Sämitigge juhloi uđđâ sämitigge­laavâ Anarist

Suomâ Sämitigge juhloi uđđâ sämitiggelaavâ Anarist Säämi aalmugpeeivi 6.2.2026. Taažâ já Ruotâ Sämitigeh puohtii jieijâs tiervâttâs tilálâšvuotân. Taah sahâvuáruh tiäduttii ohtsijd háástuid já sämmilij...