Stuorrâ kaavpugeh killájeh šoŋŋâdâhnubástusâst

Syeinimáánust 19. peeivi 2022 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi Ovtâstum kunâgâskoddeest. Coningsby siijdâst lâi talle 40,3 cekkid liegâs, mii lâi alemus mittedum liegâsvuotâ staatâ historjást. Siämmáá peeivi Lontoo Wenningtonist cokkânij stuorrâ pyellim, mii levânij jotelávt já tuššâdij ohtsis muáddilov táállud. Arvâlusâi mield pyellim cokkânij jiešmeidlist kompostist pakkâs tiet. Wennington puálukodde uážui 2 496 išánkoččomid ton peeivi, mii lii nubben enâmustáá nube maailmsuáđi maŋa. Ovtâstum kunâgâskode virgeomâhááh lijjii jurdâččâm, ete staatâst 40 ceehi rääji juksuuččij esken ive 2050, mutâ tot tábáhtui-uv masa kulmâlov ihheed tooleeb.

Šoŋŋâdâhnubástus toovât maaŋgâid robdâalmonijd. Majemui iivij Ovtâstum kunâgâskoddeest láá lamaš vaigâdvuođah meiddei tulvijgijn já merâase paijaanmáin, já tondiet Lontoo haalijd tääl rahttâttâđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonáid. Šoŋŋâdâhkomitea jođetteijee Emma Howard Boyd muštâl, ete Lontoost láá maaŋgah pyereh vuáváámeh já ohjelmeh šoŋŋâdâhuuhkij várás.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmoneh iä vaaigut siämmáánáál puoh ulmuid. Ovdâmerkkân kievhibeh ulmuuh iä pyevti patâriđ pakkâ šooŋâ siämmáánáál ko riggásub ulmuuh, kiäh pyehtih uástiđ áimustittempiergâsijd.

Stuárráámus uási maailm stuorrâ kaavpugijn láá huksejum čääsi aldasáid, mii lii tääl šoŋŋâdâhnubástus keežild vaigâdub saje ko ovdil. Ovdâmerkkân Indonesia meridij ive 2019 huksiiškyettiđ uđđâ uáivikaavpug, tastko tááláš uáivikaavpug Jakarta vuáju já totkei mield niäljádâs tast lii pááccám čääsi vuálá ive 2050 räi. Meddei New Yorkist láá lamaš vaigâdvuođah čääsi tiet. Ive 2012 hirmosstormâ Sandy keežild New Yorkist meerâ tuulvâi, já čääci peesâi ovdâmerkkân šleđgâkuávdáid já metrotunneláid.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonij estim kaavpugijn lii lamaš pargo vyelni jo muáddilov ihheed. Tuulvij várás láá huksejum peeŋkah, ovdâmerkkân Hudsonjuuvâ paaldâst New Yorkist. Kaavpugáid láá kolvum muorah, já táálui káátuh láá máálájum vielgâdin, vâi piäiváá suonjâreh spejâlistuuččii maasâd aalman. Kööbenhamânist táluomâsteijeeh uážžuh vuáládâs čäcirekigân, jis táálu šiljo ij lah keđgejum teikâ asfaltistum já tondiet tot pasta njoommâđ čääsi.

Motomijn aašijn lii kuittâg adelum piärán šoŋŋâdâhnubástusân. Ovdâmerkkân New York Staten Island kaavpuguási ij innig iirât suojâliđ rido tast, et merâase paijaan.

Käldee:

– Kun kuumuus poltti kylän (yle.fi)

Kove: Harrison Healey (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...