Tahojiermi: uhke vâi máhđulâšvuotâ?

Maaŋgah ulmuuh paleh tahojiermist. Sij jurdeh, et tahojiermi tuálvu ulmuin pargoid. Taat lii meiddei tuotâ. Tahojiermi puáhtá porgâđ ulmuu pargoid ovdâmerkkân fabrikijn já toimâttuvâin. Mutâ tahojiermi puáhtá fárustis meiddei uđđâ pargoid. Ulmuuh tarbâšuvvojeh vala tahojiermi vakšuumân, tivomân já oovdedmân. Tahojiermi áánsust pyehtih šoddâđ meiddei uđđâ ámátteh. Lii tehálâš, et ulmuuh uážžuh škovlim uđđâ pargoi várás. Návt kihheen ij pääsi pargottemmin. Lii meiddei máhđulâš, et pargoäigi uánnán. Ulmuuh asteh talle pyerebeht oppâđ, valastâllâđ, rähtiđ taiđuu teikâ išediđ eres ulmuid.

Máttáátteijeeh pyehtih poollâđ, et uáppeeh pargeh päikkipargoid tahojiermijn. Taat lii tuotâ. Mutâ meiddei pargoelimist kiävttoo ain eenâb tahojiermi. Tondiet ton kevttim kolgâččij máttááttiđ jo škoovlâst. Škoovlah já ollâopâttuvah kolgâččii kevttiđ päikkipargoid, main tahojiermi kevttim lii loválâš. Oppâmist tahojiermi lii šiev iše. Tot iššeed tast, et olmooš uáppá jotelávt já älkkeht. Jis mottoom äšši lii vaigâd, te tahojiermi puáhtá kuvviđ tom pyerebeht. Tahojiermi puáhtá adeliđ juáhážân persovnlii máttááttâs. Talle oppâm lii pehtil já vuovâs. Tahojiermi iššeed eromâšávt ulmuid, kiäid oppâm lii vaigâd. Máttáátteijeid páácá eenâb äigi uáppei iššeedmân, ko tahojiermi parga älkkees pargoid, tego iskosij tärhistem teikâ materiaalij rähtim.

Maaŋgâs eteh, et tahojiermi ij lah kreatiivlâš. Tot ij pyevti puáttiđ ollásávt taiđuu já kirjálâšvuođâ sajan, mutâ tot puáhtá adeliđ uđđâ ideaid. Tahojiermi puáhtá rähtiđ hammiittâsâid teikâ iävtuttiđ fáádáid kirječälleid. Lopâlii miärádâs já pargo parga ain olmooš. Mun oskom, et puátteevuođâst tahojiermi ráhtá ennuv muusik. Siämmáá ääigi ulmuuh halijdeh eelliđ konsertijn já kuldâliđ olmâ ulmuid.

Tahojiermi lii eromâš ávhálâš uccâ kieláid. Ucceeblovokielâin iä lah ennuv kirjeh teikâ nettisijđoh. Tot puáhtá jurgâliđ teevstâid uccâ kieláid jotelávt já nuuvtá. Tahojiermi puáhtá meiddei máttááttiđ ucceeblovokielâid uđđâ ulmuid. Návt taah kielah pisoh jiegâin já uážžuh uđđâ sárnoid. Taan lasseen tahojiermi puáhtá moonnâđ čoođâ puáris teevstâid já jienâpaadijd. Tot puáhtá toi vuáđuld rähtiđ sänikiirjijd já oppâmateriaalijd. Návt kielâ siäilu meiddei puátteevuođâst.

Tahojiermi puáhtá meiddei išediđ ulmuu tiervâsvuotâaašijn. Tot tobdá puácuvuođâid jotelávt já tárkká. Ovdâmerkkân tahojiermi puáhtá keččâđ čuovâkuuvijd teikâ mittedempuátusijd já kavnâđ tain puácuvuođâid. Návt tuáhtár uážžu iše diagnoos rähtimân. Tahojiermi máttá meiddei tutkâđ stuorrâ tiätumeerijd. Ton iššijn puáhtá ovdediđ uđđâ talkkâsijd, moh išedeh ulmuid puárániđ jotelubbooht. Tutkâmuš lii tahojiermi áánsust jotelub já häälbib. Tondiet ulmuuh pyehtih eelliđ tiervâsub já kuhheeb eellim. Tahojiermi ij pyevti kuittâg puáttiđ ollásávt tuáhtár sajan. Tuáhtár já tahojiermi ohtsâšpargo lii pyeremus čuávdus.

Tahojiermist láá meiddei vaarah. Tom ij uážuččii kevttiđ puástud, ovdâmerkkân ulmui vakšuumân teikâ olgooštmân. Ovdedeijeeh kalgeh leđe ovdâsvástádâsliih já vuoigâliih. Lii tehálâš, et tahojiermi iššeed puoh ulmuid täsipiälásávt já torvolávt. Jis pargo meeri kiäppán, te jáválâšvuotâ kolgâččij juáhásiđ täsivávt puoh ulmuid. Maaŋgâs láá iävtuttâm vuáđupuáđu. Tot meerhâš, et juáháš uážžu tuárvi ruuđâ elimân pargopáguttáá. Mun jiem vala tieđe, maht taat puoh olášuvá. Mun oskom kuittâg, et palo já čovgâ njuolgâdusah iä lah čuávdus. Lii pyereeb väldiđ oovdeld uđđâ aašijd já rähtiđ toiguin pyereeb puátteevuođâ. Nubástus puátá jyehi tábáhtusâst, halijdep mij tom tâi ep.

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...