Tahojiermi: uhke vâi máhđulâšvuotâ?

Maaŋgah ulmuuh paleh tahojiermist. Sij jurdeh, et tahojiermi tuálvu ulmuin pargoid. Taat lii meiddei tuotâ. Tahojiermi puáhtá porgâđ ulmuu pargoid ovdâmerkkân fabrikijn já toimâttuvâin. Mutâ tahojiermi puáhtá fárustis meiddei uđđâ pargoid. Ulmuuh tarbâšuvvojeh vala tahojiermi vakšuumân, tivomân já oovdedmân. Tahojiermi áánsust pyehtih šoddâđ meiddei uđđâ ámátteh. Lii tehálâš, et ulmuuh uážžuh škovlim uđđâ pargoi várás. Návt kihheen ij pääsi pargottemmin. Lii meiddei máhđulâš, et pargoäigi uánnán. Ulmuuh asteh talle pyerebeht oppâđ, valastâllâđ, rähtiđ taiđuu teikâ išediđ eres ulmuid.

Máttáátteijeeh pyehtih poollâđ, et uáppeeh pargeh päikkipargoid tahojiermijn. Taat lii tuotâ. Mutâ meiddei pargoelimist kiävttoo ain eenâb tahojiermi. Tondiet ton kevttim kolgâččij máttááttiđ jo škoovlâst. Škoovlah já ollâopâttuvah kolgâččii kevttiđ päikkipargoid, main tahojiermi kevttim lii loválâš. Oppâmist tahojiermi lii šiev iše. Tot iššeed tast, et olmooš uáppá jotelávt já älkkeht. Jis mottoom äšši lii vaigâd, te tahojiermi puáhtá kuvviđ tom pyerebeht. Tahojiermi puáhtá adeliđ juáhážân persovnlii máttááttâs. Talle oppâm lii pehtil já vuovâs. Tahojiermi iššeed eromâšávt ulmuid, kiäid oppâm lii vaigâd. Máttáátteijeid páácá eenâb äigi uáppei iššeedmân, ko tahojiermi parga älkkees pargoid, tego iskosij tärhistem teikâ materiaalij rähtim.

Maaŋgâs eteh, et tahojiermi ij lah kreatiivlâš. Tot ij pyevti puáttiđ ollásávt taiđuu já kirjálâšvuođâ sajan, mutâ tot puáhtá adeliđ uđđâ ideaid. Tahojiermi puáhtá rähtiđ hammiittâsâid teikâ iävtuttiđ fáádáid kirječälleid. Lopâlii miärádâs já pargo parga ain olmooš. Mun oskom, et puátteevuođâst tahojiermi ráhtá ennuv muusik. Siämmáá ääigi ulmuuh halijdeh eelliđ konsertijn já kuldâliđ olmâ ulmuid.

Tahojiermi lii eromâš ávhálâš uccâ kieláid. Ucceeblovokielâin iä lah ennuv kirjeh teikâ nettisijđoh. Tot puáhtá jurgâliđ teevstâid uccâ kieláid jotelávt já nuuvtá. Tahojiermi puáhtá meiddei máttááttiđ ucceeblovokielâid uđđâ ulmuid. Návt taah kielah pisoh jiegâin já uážžuh uđđâ sárnoid. Taan lasseen tahojiermi puáhtá moonnâđ čoođâ puáris teevstâid já jienâpaadijd. Tot puáhtá toi vuáđuld rähtiđ sänikiirjijd já oppâmateriaalijd. Návt kielâ siäilu meiddei puátteevuođâst.

Tahojiermi puáhtá meiddei išediđ ulmuu tiervâsvuotâaašijn. Tot tobdá puácuvuođâid jotelávt já tárkká. Ovdâmerkkân tahojiermi puáhtá keččâđ čuovâkuuvijd teikâ mittedempuátusijd já kavnâđ tain puácuvuođâid. Návt tuáhtár uážžu iše diagnoos rähtimân. Tahojiermi máttá meiddei tutkâđ stuorrâ tiätumeerijd. Ton iššijn puáhtá ovdediđ uđđâ talkkâsijd, moh išedeh ulmuid puárániđ jotelubbooht. Tutkâmuš lii tahojiermi áánsust jotelub já häälbib. Tondiet ulmuuh pyehtih eelliđ tiervâsub já kuhheeb eellim. Tahojiermi ij pyevti kuittâg puáttiđ ollásávt tuáhtár sajan. Tuáhtár já tahojiermi ohtsâšpargo lii pyeremus čuávdus.

Tahojiermist láá meiddei vaarah. Tom ij uážuččii kevttiđ puástud, ovdâmerkkân ulmui vakšuumân teikâ olgooštmân. Ovdedeijeeh kalgeh leđe ovdâsvástádâsliih já vuoigâliih. Lii tehálâš, et tahojiermi iššeed puoh ulmuid täsipiälásávt já torvolávt. Jis pargo meeri kiäppán, te jáválâšvuotâ kolgâččij juáhásiđ täsivávt puoh ulmuid. Maaŋgâs láá iävtuttâm vuáđupuáđu. Tot meerhâš, et juáháš uážžu tuárvi ruuđâ elimân pargopáguttáá. Mun jiem vala tieđe, maht taat puoh olášuvá. Mun oskom kuittâg, et palo já čovgâ njuolgâdusah iä lah čuávdus. Lii pyereeb väldiđ oovdeld uđđâ aašijd já rähtiđ toiguin pyereeb puátteevuođâ. Nubástus puátá jyehi tábáhtusâst, halijdep mij tom tâi ep.

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjävrilâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...

Suomâ säämi eromâš­kirje­rááju hástá sämi­kielâg nuorâid kevttiđ sämi­kielâg media

Suomâ säämi eromâškirjerááju algâttij onne luuhâm- já medialuuhâmháástu sämikielâláid nuoráid. Lohkan+ Luuhâm+ Lookkmõš+ ‑hástu lii uáivildum 13–29-ihásáid, já toos puáhtá uásálistiđ mon peri sämikielân...