Euroop vuossâmuš algâaalmugij mađhâšemkonferens Anarist

WINTA (Maailm algâaalmugijmađhâšemlitto, vuáđudum ive 2012) lii maailmvijđosâš viärmádâh, mii tuárju já oovded algâaalmugij mahđulâšvuođâid hiettâđ maađhâšmist. WINTA meiddei viggá čuávdiđ čuolmâid, moh láá šoddâm maađhâšmist. Oovtâst Suomâ Sämitiggijn já Laapi ollâopâttuvváin WINTA lii tääl orniimin Euroop vuossâmuu algâaalmugmađhâšemkonferens Anarân vyesimáánu 20.–22. piäiván 2025. Konferensân láá puátimin algâaalmugkyesih já mađhâšemirâtteijeeh pirrâ maailm, aainâs-uv Säämist, Ruánááenâmist, Kanadast já Uđđâ-Seelandist. Konferensân lii máhđulâš uásálistiđ jo-uv pääihi alne Sajosist teikkâ káidusohtâvuođáin. Almottâttâm nohá vyesimáánu 5. peeivi.

WINTA ovdâsteijee já ruotâsämmilâš mađhâšemirâtteijee Lennart Pittja iätá, ete WINTA:n taat konferens lii stuorrâ jukso já puáđus kuhesáigásii pargoost. ”Konferens oovded vissásávt Säämi já sämikulttuurij tobdosvuođâ, mii lii uáli tehálâš. Sämimaađhâšmist lii tehálâš rooli tiäđui já iberdem jyehimist kuossijd, kiäh mađhâšeh teehin. WINTA viggá ovdediđ oovtâstpargo algâaalmugmađhâšem syergist, já veikkâ sämiaalmug lii viehâ ucce, te ohtsis mij algâaalmugij jesâneh lep maailmist paijeel 400 miljovnid, já mij aassâp mielâttes fiijnâ paaihijn. Mij lep teháliih, já mii tiäđuh láá čuuvtij teháliih Eennâmpáálu ulmuid”, paahud Pittja.

Konferens teemah já ohjelm

Konferens vuossâmuu peeivi 20.5. ohjelmist lii tutkâmsymposium, mast totkeeh kieđâvušeh maaŋgâlágánijd koččâmušâid, moh kyeskih maađhâšmân algâaalmugkuávluin. Fáádáh láá maaŋgah om. mađhâšem dekolonialism vyehhin, stereotyyppisiih koveh algâaalmugijn maađhâšmist, wellness-mađhâšem loovnah algâaalmugij kulttuurijn, sämmilij pase paihijguin ávhástâllâm maađhâšmist já eettisiih ravvuuh turistij várás. Symposium sárnooh puátih Säämist, Tave-enâmijn, Kanadast, Alaskast, Stuorrâ-Britanniast já Australiast. Tábáhtume lii eŋgâlâškielân, já tot ij tulkkuu eres kieláid.

Sij, kiäh iä lah kiddiistum tutkâmfáádáin, pyehtih uásálistiđ siämmáá peeivi sierâohjelmáid. Fáállun láá tyejimarkkâneh Saijoos aulast, tyejipáájáh já mälistempáájá, mast anarâš Heikki Nikula määlist tááláá sämmilii purrâmuš ärbivuáválijn amnâsijn já fáálá smakkâpittáid.

Konferens nubbe peivi 21.5. álgá tiervâttâsâiguin. Tiervâttâs puáhtá eereeb iärrás WINTA saavâjođetteijee Frank Antoine. Peeivi ohjelm teeman lii sertifisistem já ovdâsvástádâslâš viestâdem mađhâšemirâttâsâin. Sämitige mađhâšemhaavâi vuávájeijee Kirsi Suomi muštâl uđđâ sämimađhâšem sertifisistmist. Lennart Pittja sárnu tast, maht puáhtá árvuštâllâđ algâaalmugáid kyeskee mađhâšemsertifisistem puátusijd. Peeivi paaneelsavâstâllâm fáddán lii, maggaar iše tâi magareh čuávduseh tarbâšuvvojeh toos, ete algâaalmugmađhâšem nanosmičij já miänástuuččij arktisii kuávlust.

Monika Lüthje, Laapi ollâopâttuv mađhâšemmáttáátteijee já ohtâ konferens uárnejeijein, osko já tuáivu, ete ohtân konferens puáđusin ličij uđđâ lävkki tave-eennâmlii oovtâstpargo kulij já kenski sämimađhâšemsertifikaat vijđánem Suomâst Ruotân já Taažân. ”Stuárráámus hástu oovtâstpargoost lii tot, ete sämimađhâšem lii oornijdmettum. Nubben lii tot, ete ovdâmerkkân Suomâst Sämitige mađhâšempargo lii kiddâ haahâruttâdmist, já ennuv lii vala porgâhánnáá ovdilgo vuossâmuš sämmilâš irâttâs lii sertifisistum”, muštâl Lüthje.

Konferens kuálmád peeivi 22.5. teeman lii kilelis mađhâšem. Sárnooh kieđâvušeh eereeb iärrás Siida oovtâstpargo sämisiärvusin sehe tom, lii-uv ruánáá sirdâšem killeel sämmilij iäláttâsâi uáinust. Eres fáádáh láá ruánáápoossâm já meid tot, maht algâaalmugmađhâšempalvâlusâid puáhtá vyebdiđ páihálávt já maailmvijđosávt.

Sierâohjelmeh já pargopáájáh uárnejuvvojeh jyehi peeivi. Konferens, peic tutkâmsymposium, tulkkojuvvoo Suomâ kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Konferens siijđoin piäsá luuhâđ ubâ ohjelm. Mušteđ almottâttâđ fáárun!

Kaisu Nikula

Käldeeh:

– World Indigenous Tourism Alliance (WINTA) (www.linkedin.com)

– Tiervâpuáttim Euroop algâaalmugmađhâšemkonferensân EITC 2025:n! (matkailu.samediggi.fi)

Kove: Elle Maarit Juuso

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ááimu čoođâ jotá kirdee kiäinu

Kuvâttâl taggaar tobdo, ete tun puávtáh aaibâs tuođâlávt vuáijuđ tuše ton áášán, mii eidu tábáhtuvá. Ton puudân, mii lii eidu tääl täst. Jieh smietâ...

Eurooplij mađhâšem Ovtâstum staatáid lii kiäppánâm tijmáást

Eurooplij mađhâšeijei meeri Ovtâstum staatáid lii čuuvtij kiäppánâm majemui mánuppojij ääigi ton ääigi ko Donald Trump lii toimâm nube virgepaajees Ovtâstum staatâi presidentin, muštâl...

Paavi Franciscus lii jáámmám

Paavi Franciscus lii jáámmám nube pessijâšpeeivi iiđeed Vatikaanist. Sun lâi 88-ihásâš. Majemui aigij suu tiervâsvuotâ huánánij, já sun lâi kuhes ääigi pyecceiviäsust kepiskumeštâs keežild. Franciscus,...

Leningrad Cowboys lii maccâmin läävdi oolâ

Kuhes puudâ maŋa legendaarisâš rockjuávkku Leningrad Cowboys lii maccâmin läävdi oolâ puáttee čoovčâ. Talle juávkku vuálgá Tis is tö komepäk -konsertrááiđun pirrâ Suomâ. Konserteh...

Neeljis valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridmist

Neeljis láá valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridem keežild. Sij irâttii syelifievridiđ kuuđhâid olgos enâmist. Tivreh lijjii čiehhum smavvâ tuubijd, main taid puovtij siäiluttiđ...