Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij vala šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo, kost kávnojeh troopiik já subtroopiik šadoh, já Julia, kost puáhtá uápásmuđ Koskâmeerâ, čunoiäävi sehe liähmus šoŋŋâduv šaddoid. Puáđi fáárun tutkâmmookán šaddomaailmân!
Taan uásist mij keččâp, magareh šadoh kávnojeh Koskâmeerâ, čunoiäävi já liähmus šoŋŋâduv kuávluin. Koskâmeerâ kuávlust koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii paijeel 20 °C keessiv já tälviv 10–20 °C. Keesih tobbeen láá koškáseh já lieggâseh, tälviv vist arva já lii čuásis. Koskâmeerâ kuávlust šaddeh tijpâlávt tagareh assaasloostâg šadoh, moh killájeh koškás. Mielâkiddiivâš lii tot, ete koskâmerâšadolâšvuotâ ij kavnuu tuše Koskâmeerâ kuávlust, pic tot kávnoo meid subtrooppisii šoŋŋâdâhstielâsist jieškote-uvlágánijn oosijn maailmist.
Koskâmerâuásáduvâst kávnojeh motomeh sitrusheđâlmij muorah, tego pomelo (Citrus maxima), sitruun (Citrus lemon) já mandariin (Citrus reticulata). Šadoh láá tuođâi pirrâ maailm, ovdâmerkkân graanaatoomeenmuorâ (Punica granatum) Maadânuorttâ-Aasiast já helokolibrikukká (Strelitzia reginae) Maadâ-Afrikist, mii lii eidu kukkiimin muččâdávt. Meiddei ooliivmuorâ kávnoo.
Juhánâsleibimuorâst kávnojeh váhá eenâb tiäđuh. Kolbâ muštâl, ete juhánâsleibimuorâ (Ceratonia siliqua, su. johanneksenleipäpuu) šadda algâalgâlávt uárjáábel Koskâmeerâ kiäđgáás riddoin. Tot lii uccâ muorâš tâi miestâš, mast láá tevkisruánáá näähkilágán loostah. Šado suomâkiel nommâ puátá muštâlusâst, mon mield Juhánâs Kästee eelij meccikuávlust já puurâi taan muorâ heđâlmijd. Heđâlmeh kiävttojeh meid käärji fuođârin já jálukeeđgij tiäddumitton (kaaraat). Juhánâsleibimuorâpulver kiävttoo kaakao vástusin já purrâmâškáálvui laseamnâsin. Ton lasseen pihtum juhánâsleibimuorâ heđâlmeh kiävttojeh meid käähvi vástusin.
Čuávuvâžžân kávnoo jo aaibâs eres maailm: čunoiääpi. Šaddolâšvuođâst uáinoo tállán, ete šadoh láá vuáhádum aaibâs ereslágán, eromâš koškes šoŋŋâdâhân. Tääbbin kávnojeh ennuv kaktuseh, sehe stuárráh já uceh. Čunoiaavijn arvemeeri lii uáli jo ucce, vuálá 250 mm ivveest. Pirrâmpeeivi liegâsvuođâst láá stuorrâ iäruh: peeivih čunoiäävist láá pakkâseh, mut iho pyehtih leđe joba puolâšeh. Koškesaišadoh ađai kserofyyteh láá vuáhádum piergiittâllâđ koškes soojijn, main čääci ij lah finnimnáál ennuv. Motomeh šadoh pasteh vuorkkiđ čääsi verdijd (ovdâmerkkân kaktuseh), lostáid (ovdâmerkkân agaaveh já aaloeh) já ruottâsáid.
Kolbâ muštâl eenâb viigunkaktusist. Viigunkaktus (Opuntia ficus-indica) lii meksikolâš šaddo, mast láá säägih. Jo talle ko euroopliih pottii Amerikân, páiháliih ulmuuh šoddâdii viigunkaktus ton heđâlmij tiet. Šaddo puohtui Espanjan, kost tot lebbânij Koskâmeerâ kuávlun já tastoo fievridui ovdâskulij Australian já Maadâ-Afrikân. Taan ääigi viigunkaktus kávnoo vildáás šaddon puoh maailm koškes já lieggâ kuávluin. Mijjân viigunkaktusij heđâlmeh ađai kaktusviiguneh puátih Brasiliast já Italiast. Koskâ-Amerikist porrojeh meid šado stuorrâ, máihláás loostah.
Liähmus šoŋŋâduv lostâ- já siähálâsvuovdij kuávluh sulâstiteh jo eenâb mii šoŋŋâduv. Tobbeen láá nelji čielgâ iveääigi, já lostâmuorah kočâtteh lostâidis talle ko tälvi puátá. Liähmus šoŋŋâdâhstielâsist ive koskâmiärálâš liegâsvuotâ lii suullân 10 °C. Ive arvemeeri mulsâšud 300 já 1 500 mm kooskâst (Suomâst ive arvemeeri lii 600−700 mm). Kiđđuv kukáh liäđuh jo ovdil ko muorâi loostah kiergâneh šoddâđ styeresin.
Liähmus šoŋŋâduv uásáduvâst šadoh-uv láá jo váhá uáppásuboh ko čunoiäävist. Ovdâmerkkân ginkgo (Ginkgo biloba, suomâkielân meid ”neidonhiuspuu”) lii táválâš muorâ Koskâ-Euroopist, kost tot ištâduvvoo muorâstuvváid. Majemui aaigij tot lii ištâdum meid Suomâ mädimuid oosijd. Ginkgomuorâ lii tuođâi-uv ellee fossiil – ton hyelhih láá kavnum 270 miljovn ihheed puáris fossiilkiärdášuumijn. Tot lii čeerdâs já lahkoos áinoo šlaajâ, mii lii siäilum taan peeivi räi. Talle ko mun lam kolliistâlmin šaddovisteest, ginkgomuorân láá eidu šoddâmin uđđâ siemin lostiih.
Magnoliah vist kuleh maailm puárásumosij kukkášadoi juávkun. Puárásumoseh fossiilčáittuseh láá 95 miljovn ihheed puáráseh. Lii meid tiäđust, ete magnolialágáneh šadoh láá lamaš jo liiduääigi. Magnoliašadoi lieđikoovjâ fievrideh koppakuorijááh, tastko talle ko šadoh muttojii, iä vala lamaš mietâmiäđušijneh. Tovle magnoliameecih šoddii joba tääbbin tavveen-uv. Táálááh magnoliašlaajah láá toi šadoi maajeeldpuátteeh, moh cevzii jieŋâpoojijn já eres luándumuuivijn. Taan ääigi magnolia suuhâ lii levânâm vijđes kuávlun, tropikist ain liähmus šoŋŋâduv kuávlu várádâhmeccijd Aasia já Amerik eennâmoosijn. Magnoliah láá uáli jo pivnohis muorâkärdišadoh.
Taan uásáduvâst kávnoo meid hirmâd stuorrâ muorâ. Ruopsismuorâ (Sequoia sempervirens) lii-uv tuođâlâš jietânâsmuorâ. Luándust tot puáhtá šoddâđ paijeel 100 meetter ollâgin. Tot puáhtá eelliđ meid uáli jo puárisin, joba paijeel 2 000 ihheed. Šlaajâ lii lamaš Eennâmpáálust aainâs-uv liiduääigi loopâ rääjist ađai suullân 65 miljovn ihheed. Tien ääigi ruopsismuorâ kavnui vijđásávt maailmist, mut tääl tot kávnoo luándust innig Kalifornia riddokuávlust. Ruopsismuorâmeecih tarbâseh-uv suojâlem, tastko muorâ kiävttoo ennuv ton tivrâs muorâamnâs tiet.
Liähmu šoŋŋâduv uásáduvâst kávnojeh meid eidu tääl lostâttemes kiivâmuorâ, nektariinmuorâ já kiinavildâviini (Parthenocissus henryana), mon mučis ruopsis loostah váhá tego lávguh peeivipaštust.
Loopâst päälgis máccá koskâmerâuásádâhân. Tääbbin kávnojeh jieškote-uvlágáneh paalmuh já orkideah sehe koskâmerâtaadel (Phoenix dactylifera, su. välimerentaateli). Jyehi saje lii tievâ kiirjâgčaŋâdeijeeliljáin (Chlorophytum comosum, su. kirjorönsylilja), mii lii vuálgus Maadâ-Afrikist. Kiirjâgčaŋâdeijeeliljá lii-uv munjin uáli jo uápis šaddo, tastko pelnub ive tassaaš mun finnejim kiirjâgčaŋâdeijeeliiljá skeŋkkân. Tääl taan oovtâ šaddoost láá šoddâm jo kuttâ, já algâalgâlâš šaddo lii korrâ liävttoin šoddâdmin uccliljijd ain lase já lase.
Kiirjâgčaŋâdeijeeliljá ij lah kuittâg áinoo Koskâmeerâ kuávlu šoŋŋâduv šaddo, mii kiävttoo vistešaddon Suomâst. Meid araukariah sättih orroođ uápisin. Araukariah láá algâliih kuácceemuorah, moh šaddeh máddáápiäláá pállupeeleest. Taan peeivi räi tast láá siäilum kulmâ suuvâ (Agathis, Araucaria já Wollemia). Araukariai puárásumos fossiilkávnuseh láá paijeel 200 miljovn ihheed puáráseh. Muorah pyehtih šoddâđ luándust joba 90 meetter stuárusâžžân. Norfolkaraukaria (Araucaria heterophylla), mii kávnoo šaddovisteest, lii vuálgus Norfolksuollust Kuálhismeerâst. Suomâst norfolkaraukaria kiävttoo vistešaddon, mii vuábdoo vistekuosâ-noomáin.
Majemužžân mun keejâm vala, maggaar šaddo lii viigunmuorâ (Ficus carica). Tot lii uáli puáris viljâlemšaddo, mii lii viljâlum jo aainâs-uv 7 000 ihheed. Viigunmuorâ lii vuálgus Viestâr-Aasiast, já tááláá ääigi tot viljâluvvoo puoh subtrooppisijn kuávluin. Viigun heđâlmeh láá njálgáh, tastko tain láá ennuv sukkâreh. Koskâmerâenâmij lasseen viigun pyevtittuvvoo Kaliforniast.
Puoh tai paalmui já eres muorâi kooskâst lii kale pyeri leđe, ko olgon lii nievris šoŋŋâ.
Tiettih-uv tun mudoi, mon šaddoost lii maailm stuárráámus siemâ? Tot-uv čiälgá Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdist. Tot lii seychellijpaalmu siemâ. Taan šado heeđâlm puáhtá teddiđ joba 42 kiilud, já jieš siemâ 18 kiilud. Siemân itteem pištá kyehti ive. Áinoo saje, kost seychellijpalmu šadda luándust, láá Curieuse- já Praslinsuolluuh. Jis tun halijdah jieš uáiniđ, maggaar siemâ taat lii, te taggaar kávnoo lasâskaapist šaddotieđâlii muorâkäärdi aulast.
Koveh: Jasmina Schreck