Hagia Sofia renovistoo Istanbulist

1500 ihheed puáris moskeija Hagia Sofia Istanbulist renovistoo. Renovistmân lii korrâ tárbu, tastko Tuurkist tábáhtuveh eennâmtuárgástusah, moh vahâgitteh moskeija. Hagia Sofia annoo ohtân maailm tehelumos monumentin, nuuvt et jo tondiet ton suojâlem lii äigikyevdil já tergâd. Moskeijast lii kuhes historjá.

Algâaalgâst Hagia Sofia – immeellii vijsesvuođâ kirkko – valmâštui kirkkon ive 537, mut tot lii lamaš maaŋgânáál aanoost historjás ääigi. Ive 1204 ruossâmáđháliih väldidii Konstantinopol já vuáđudii Läättinlii kiäisárkode, mon ääigi tot nubástittui katolilâžžân kirkkon. Ive 1261 bysantliih väldidii Konstantinopol maassâd, já nuuvt Hagia Sofia macâttui ortodoksisâžžân kirkkon. Tast šoodâi moskeija talle ko turkkiliih väldidii Konstantinopol ive 1453. Talle Hagia Sofia lâi hyenes oornigist, já tot renovistui. Siämmást kirho maaŋgah mosaikeh luávdojii. Moskeijan huksejuvvojii meid kyehti minaret sulttaan Bayezid II miärádâsâst. Maŋeláá sulttaan Selim II huksiittij moskeija uárjáákiäčán vala kyehti minaret lase. Ive 1934 Tuurki täsivääldi jiešváldálâš president Atatürk meridij, et moskeijast šadda museo. Museon tot tooimâi ive 2020 räi, kuás president Erdoğan nubástitij tom vuod moskeijan ton maŋa ko Tuurki alemus haldâttâhriehti lâi nonnim, et nubástitmân iä lah magarehkin estuuh.

Hagia Sofia vihkui anon juovlâmáánu 27. peeivi 537. Kirho stuorrâ kuubool koočâi eennâmtuárgástus ohtâvuođâst ive 557, mut tot huksejui uđđâsist, já kirkko vihkui vuod anon ive 563. Hagia Sofiast šoodâi Konstantinopol já ubâ Bysant väldikode merhâšitteemus kirkko já meid tehelumos bysantlii arkkitehtuurlii stiijlâ ovdâsteijee rakânâs.

Algâaalgâst Hagia Sofia saajeest lâi Constantius II huksiittem kirkko, mii lâi huksejum puáris Apollo temppâl pasâttâsâi sajan. Taat kirkko tuušâi uđđivemáánu 15. peeivi 532 stuime ohtâvuođâst. Kiäisár Justinianus I meridij huksiittiđ puáris sajan uđđâ kirho. Justinianus ulmen lâi huksiittiđ puoh aigij korâdumos kirho, já taat kirkko lâi Hagia Sofia, mii huksejui jotelávt, tuše kuuđâ ivveest ivij 532–537.

Ive 2024 aalgâ rääjist turisteh láá karttâm mäksiđ 25 euro siisâpeessâmmáávsu Hagia Sofian. Taah ruuđah kiävttojeh moskeija renovistmân. Taan ääigi Hagia Sofia kiäsut suullân 13 miljovn olmožid jyehi ive, ige tuuriist jur pyevti kyeđđiđ tom uáinihánnáá, jis kerd sun Istanbulân maađhâš.

Käldeeh:

– Turken en toeristen apart naar Hagia Sophia: verwarring over nieuwe bezoekregels (nos.nl)

– Hagia Sofia: Kristittyjen suurin pyhäkkö (historianet.fi)

Kove: Arild Vågen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...