Hagia Sofia renovistoo Istanbulist

1500 ihheed puáris moskeija Hagia Sofia Istanbulist renovistoo. Renovistmân lii korrâ tárbu, tastko Tuurkist tábáhtuveh eennâmtuárgástusah, moh vahâgitteh moskeija. Hagia Sofia annoo ohtân maailm tehelumos monumentin, nuuvt et jo tondiet ton suojâlem lii äigikyevdil já tergâd. Moskeijast lii kuhes historjá.

Algâaalgâst Hagia Sofia – immeellii vijsesvuođâ kirkko – valmâštui kirkkon ive 537, mut tot lii lamaš maaŋgânáál aanoost historjás ääigi. Ive 1204 ruossâmáđháliih väldidii Konstantinopol já vuáđudii Läättinlii kiäisárkode, mon ääigi tot nubástittui katolilâžžân kirkkon. Ive 1261 bysantliih väldidii Konstantinopol maassâd, já nuuvt Hagia Sofia macâttui ortodoksisâžžân kirkkon. Tast šoodâi moskeija talle ko turkkiliih väldidii Konstantinopol ive 1453. Talle Hagia Sofia lâi hyenes oornigist, já tot renovistui. Siämmást kirho maaŋgah mosaikeh luávdojii. Moskeijan huksejuvvojii meid kyehti minaret sulttaan Bayezid II miärádâsâst. Maŋeláá sulttaan Selim II huksiittij moskeija uárjáákiäčán vala kyehti minaret lase. Ive 1934 Tuurki täsivääldi jiešváldálâš president Atatürk meridij, et moskeijast šadda museo. Museon tot tooimâi ive 2020 räi, kuás president Erdoğan nubástitij tom vuod moskeijan ton maŋa ko Tuurki alemus haldâttâhriehti lâi nonnim, et nubástitmân iä lah magarehkin estuuh.

Hagia Sofia vihkui anon juovlâmáánu 27. peeivi 537. Kirho stuorrâ kuubool koočâi eennâmtuárgástus ohtâvuođâst ive 557, mut tot huksejui uđđâsist, já kirkko vihkui vuod anon ive 563. Hagia Sofiast šoodâi Konstantinopol já ubâ Bysant väldikode merhâšitteemus kirkko já meid tehelumos bysantlii arkkitehtuurlii stiijlâ ovdâsteijee rakânâs.

Algâaalgâst Hagia Sofia saajeest lâi Constantius II huksiittem kirkko, mii lâi huksejum puáris Apollo temppâl pasâttâsâi sajan. Taat kirkko tuušâi uđđivemáánu 15. peeivi 532 stuime ohtâvuođâst. Kiäisár Justinianus I meridij huksiittiđ puáris sajan uđđâ kirho. Justinianus ulmen lâi huksiittiđ puoh aigij korâdumos kirho, já taat kirkko lâi Hagia Sofia, mii huksejui jotelávt, tuše kuuđâ ivveest ivij 532–537.

Ive 2024 aalgâ rääjist turisteh láá karttâm mäksiđ 25 euro siisâpeessâmmáávsu Hagia Sofian. Taah ruuđah kiävttojeh moskeija renovistmân. Taan ääigi Hagia Sofia kiäsut suullân 13 miljovn olmožid jyehi ive, ige tuuriist jur pyevti kyeđđiđ tom uáinihánnáá, jis kerd sun Istanbulân maađhâš.

Käldeeh:

– Turken en toeristen apart naar Hagia Sophia: verwarring over nieuwe bezoekregels (nos.nl)

– Hagia Sofia: Kristittyjen suurin pyhäkkö (historianet.fi)

Kove: Arild Vågen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....