Koodi ruopsâd! lii vuáládâheennâmlii astronaut André Kuipers párnáikirje, mii muštâl párnái fiäránist komovuođâst. Algâalgâlâš hollandkielâlâš kirje (Code Rood!) almostui ive 2022. Anarâškielân kirje lii jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis já almostittám Anarâškielâ servi ive 2023. Koodi ruopsâd! lii jotkâ kiirján 3, 2, 1, GO!, mii almostui anarâškielân ive 2022. Kirjerááiđu kuálmád uási, Missio máhđuttem, almostui anarâškielân ive 2024.
Koodi ruopsâd! álgá tast, moos ovdebáš kirje nuuvâi: uccâ astronauteh André já Valentina sehe sunnuu jielâheh Säplig já Laika láá rakkeet sáátust valmâšin máátkán. Sii ulmen lii komovuotâsajattâh, kost professor Korolov lii vyerdimin sii. Imâšlâš mätki komovuođâst šadda kuittâg jotelávt etitilleen. Hirmos larmâ já šliäđgoo lamppu almotteh alemuu larmâdâs: koodi ruopsâd!
Stuárráámus uási kirjeest kieđâvuš etitile čuávdim. Komovuotâsajattuvâst iä lah šleeđgah, já ton lasseen tot jorá, nuuvt ete rakkeet ij pyevti tarvettuđ toos, peic lii vaarâst suoččâđ sajattâhân. Ohtâvuođah-uv potkânâdeh sehe komovuotâsajattuvváin já komovuotâstivrimkuávdáin, kost André Kuipers jieš lii stivriimin määđhi. Párnááh ferttejeh peessâđ sajattâhân já selvâttiđ, mii tobbeen tábáhtuvá.
Kirje lii uáivildum párnáid, mutâ tot makkut meid rävisulmuid. Tábáhtusah ovdáneh jotelávt, já kirjeest láá ain uđđâ jiäráskittee já olâtteijee ääših. Veikâ puárásub lohhee ij taarbâškin sporijdiđ kiäldulâšvuođâ keežild, te maainâs lii kuittâg tuárvi kiäsutteijee, vâi tom haalijd luuhâđ loopâ räi. Kirje lii meiddei hävski. Ele liijká vyerdi maiden vuolâsteijee viicijd, tastko tagarijd kirje ij faalâ.
Kielâ lii viehâ oovtâkiärdán já älkkee. Anarâškielâ uáppee taarbâš ain tyellittälli sänikirje toorjân, mutâ juonâ piso čielgâsin, veikâ motomeh säänih pásáččii-uv omâsin. Täst išedeh fijnâ koveh, moh láá masaba jyehi siijđost. Mulsâšuddee fonttâ já tuáijim riggodeh teevstâ já muštâleh ovdâmerkkân tom, kuás André Kuipers sárnu párnáiguin radio peht. Kirjeest láá 57 sijđod, mutâ tastko tekstâ ij lah hirmâd ennuv, te tom puáhtá luuhâđ ohtân tâi veikâ kyevti kuulmâ luuhâmpuudâ ääigi.
Jis tun halijdah luuhâđ taam jiehke lah luuhâm vala vuosmuu kirje, te mun avžuuttâm tuu luuhâđ tom vistig. Návt tun puávtáh uápásmiđ persovnáid pyerebeht. Jis kuittâg halijdah njuškiđ njuolgist vaaráid, te ij totkin häittid. Koodi ruopsâd! tuáimá pyereest sierânâs mainâsin, já motomeh čujottâsah vuosmuu kiirján láá älkkeeh iberdiđ.
ESA-astronaut Kuipers lii čokkim kirjásis kiäsutteijee tiäđuid komovuođâst. Sehe párnááh já rävisulmuuh pyehtih oppâđ uđđâ aašijd taam kirje luhâmáin. Tiettih-uv tun ovdâmerkkân tom, ete (aalmugijkoskâsâš) komovuotâsajattâh kirdá eennâmpáálu pirrâ tuše 90 minuttist? Halijdah-uv tun tiettiđ lase? Luuvâba Koodi ruopsâd!
Kove: Valtteri Valkeapolku