Uhkevuálásâš kärjilkielâ lii finnim jieijâs iäláskit­tem­ohjelm

Suomâst já Ruošâst sarnum kärjilkielâ iäláskittemohjelm Suomâ peln almostittui vyesimáánu 19. peeivi. Iäláskittemohjelm láá ráhtám Päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá (Kotus) stivrim äššitobdeejuávkku já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv kärjilkielâ iäláskittemhaahâ. Ohjelm almostittemtilálâšvuotâ uárnejui Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâst moonnâm tuorâstuv.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostittem iäláskittemohjelmist láá 23 konkreetlâžžâd toimâiävtuttâssâd, moi ulmen lii ovdediđ kärjilkielâ eellimvyeimi já vuáháduttiđ kielâ sajattuv ohtsâškoddeest. Kotus ucceeblovokielâi eromâšäššitobdee Lotta Jalava mield ohjelm ”iššeed nanodiđ kärjilkielâ sajattuv Suomâst toi kielâi juávhust, moh láá eromâšávt suojâlum”.

Kärjilkielâ máttááttâsân kyeskee iävtuttâssân láá ovdâmerkkân keččâliđ já vuáháduttiđ kärjilkielâ kielâpiervâlijd já vuáđumáttááttâs, valmâštâllâđ kärjilkielâ almolii kielâtotkos já faallâđ pyerebeht kielâ oppâmateriaalijd.

Kärjilkielâ kevttimân já tobdosvuotân kyeskee iävtuttâssân láá ovdâmerkkân tieđettiđ kärjilkielâst eenâb, tuárjuđ kärjilkielâlii taiđuu, muusik já kulttuur puovtâdem sehe vuáđudiđ kärjilkielâlii toimâttâs Ylest já puovtâdškyettiđ kärjilkielâlii siskáldâs párnáid já nuoráid.

Uási tooimâin väätih lahânubástusâid. Tággáár lii ovdâmerkkân iävtuttâs tast, ete vuáđuduvvoo uđđâ, lahâaasâtlâš toimâorgaan ”kärjillâš aalmugtigge”, mon pargon ličij västidiđ jieijâs tááhust kärjilkielâ iäláskitmist já oovdedmist sehe kielâsiärvus toimâmist. Ton lasseen ohjelmist iävtuttuvvoo kärjilkielâ kielâlaahâ, vâi kärjilkielâliih uážuččii paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.

– Ulmen lii lamaš rähtiđ maaŋgâpiälálii ohjelm, mii váldá huámášumán jieškote-uvlágánijd kielâkevtteid nuuvt pyereest ko máhđulâš, muštâl kärjilkielâ iäláskittem koordinaattor Niko Tynnyrinen.

Jalava mield kärjilkielâlâš siärvus lii moovtâ kielâ iäláskitmist. Ulmuuh halijdeh kevttiđ kielâ ain eenâb já eenâb já nanodiđ ton sajattuv oovtâst totkeiguin, almolijn valdijn já kielâpargeiguin.

– Tondiet lii vuovâs, ete lii rahtum ohjelm, mii čuákkee kielâsiärvus táárbuid já kielâ iäláskitmân kyeskee tutkâmtiäđuid konkreetlâžžân iävtuttâssân, vâi kärjilkielâ nanosmičij Suomâst, Jalava iätá.

Kärjilkielâ sajattâh Suomâst

Kärjilkielâ lii suomâkielâ aldahyelkkikielâ já meiddei sämikielâ hyelkki. Tot lii sarnum Suomâst siämmáá kuhháá ko suomâkielâ-uv. Tääl kärjilkielâ sárnuh suullân 11 000 olmožid pirrâ Suomâ sehe 50 000 olmožid Ruošâ peln Kärjil täsivääldist já Tver kuávlust. Kielâst láá kulmâ váldukuávlukielâ já toi mield kulmâ kirjekielâ-uv.

Kielâ iäláskittem šoodâi váddásubbon ton maŋa ko Ruoššâ volliittij Ukraina. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ravvuu miäldásávt ohtsâšpargo Ruošâ kärjilkielâlijguin koskâlduttui. Uási Ruošâ kärjilkielâlijn meid oroh tuárjumin Ruošâ volliittem, mii lii lamaš jiegâlávt lussâd kielâsiärvus jesânáid Suomâ peln.

Suomâ peln Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs kärjilkielâ iäláskitmist. Ollâopâttâh máttáát já totká kärjilkielâ. Kotus vist paijeentuálá kärjilkielâ viermisänikirje, já Yle tooimât mottoom verd kärjilkielâlijd uđđâsijd.

Käldeeh:

Uhanalainen karjalan kieli on saanut elvytysohjelman – työryhmä esittää karjalankielisille omia kansankäräjiä (yle.fi)

Karjalan kielen elvytysohjelma on julkaistu (kotus.fi)

Karjalan kieli pinnistelee sodan vaikutusten varjossa (www.svt.se)

Kove: Minvaleevs (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...