Ucjuuvâ čácáduvâst uážžu kuálástiđ oovtâ luosâ taan keesi

Staatârääđi meridij vyesimáánu 22. peeivi kuáláástmist Ucjuuvâst Tiänu uálgičácáduvâin. Asâttâs mield luosâ kuálástemäigi álgá 1.7. tijme 19 já nohá 4.7. tijme 19. Lováliih kuálástemvyevih láá stággu, viermi já puáđu. Ohtâ kiddodâh uážžu kevttiđ tuše oovtâ viermi teikâ oovtâ puáđu siämmáá ääigi. Ohtâ kuálásteijee uážžu pivdeđ tuše oovtâ 30–65 senttimeetter kukkosii luosâ.

Eres kuolijd uážžu kuálástiđ viermijn 20.5.–20.6. já 1.8.–31.8. sehe stággoin 1.6.–31.8. Tärhibeh njuolgâdusah já raijiittâsah kávnojeh staatârääđi asâttâsâst. Asâttâs puátá vuáimán kesimáánu vuosmuu peeivi.

Tiänu kyelituálukuávlu saavâjođetteijee Mika Aikio lijkkoo staatârääđi miärádâsân luosâi pivdemist.

– Liihân tot pyeri, veikâ mij iävtuttijm-uv, ete puávtáččij pivdeđ eenâb-uv. Mutâ ulmuuh láá uáli tuđâvááh ko peesih pivdeđ oovtâ-uv kyele.

Tiänu luosâtile lii lamaš hyeni jo maŋgâ ive. Luánduriggodâhkuávdáá mield merhâšittee suijân lii tot, ete luosah piergejeh hyenebeht merâvaajâldmist. Luosâ kuálástem Tiänust kieldui ollásávt ive 2021, mutâ tile ij lah puáránâm. Moonnâm keesi luosâ kuálástem lâi loválâš kyehti pirrâmpeeivi Tiänu uálgijuuvâin Ucjuuvâst já Veččâjuuvâst.

Siämmáá ääigi ko luosânäälih kiäppáneh, vieskâluosânäälih ain stuáruh. Vieskâluosâ lii vieresšlaajâ, mii puátá Kuálhismeerâ kuávlust. Toi meeri Tiänust šoodâi jo stuárráábin ko algâalgâlij luosâi meeri ive 2021. Suijâ toi naalij stuárumân ij lah tiäđust. Suomâ já Taažâ láá meridâm, ete vieskâluosâ lii háitulâš, já enâmeh irâtteh estiđ ton levânem. Puoh pivdum vieskâluosah kalgeh kudduđ tállán.

Käldeeh:

Kove: Hans-Petter Fjeld (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...