Ucjuuvâ čácáduvâst uážžu kuálástiđ oovtâ luosâ taan keesi

Staatârääđi meridij vyesimáánu 22. peeivi kuáláástmist Ucjuuvâst Tiänu uálgičácáduvâin. Asâttâs mield luosâ kuálástemäigi álgá 1.7. tijme 19 já nohá 4.7. tijme 19. Lováliih kuálástemvyevih láá stággu, viermi já puáđu. Ohtâ kiddodâh uážžu kevttiđ tuše oovtâ viermi teikâ oovtâ puáđu siämmáá ääigi. Ohtâ kuálásteijee uážžu pivdeđ tuše oovtâ 30–65 senttimeetter kukkosii luosâ.

Eres kuolijd uážžu kuálástiđ viermijn 20.5.–20.6. já 1.8.–31.8. sehe stággoin 1.6.–31.8. Tärhibeh njuolgâdusah já raijiittâsah kávnojeh staatârääđi asâttâsâst. Asâttâs puátá vuáimán kesimáánu vuosmuu peeivi.

Tiänu kyelituálukuávlu saavâjođetteijee Mika Aikio lijkkoo staatârääđi miärádâsân luosâi pivdemist.

– Liihân tot pyeri, veikâ mij iävtuttijm-uv, ete puávtáččij pivdeđ eenâb-uv. Mutâ ulmuuh láá uáli tuđâvááh ko peesih pivdeđ oovtâ-uv kyele.

Tiänu luosâtile lii lamaš hyeni jo maŋgâ ive. Luánduriggodâhkuávdáá mield merhâšittee suijân lii tot, ete luosah piergejeh hyenebeht merâvaajâldmist. Luosâ kuálástem Tiänust kieldui ollásávt ive 2021, mutâ tile ij lah puáránâm. Moonnâm keesi luosâ kuálástem lâi loválâš kyehti pirrâmpeeivi Tiänu uálgijuuvâin Ucjuuvâst já Veččâjuuvâst.

Siämmáá ääigi ko luosânäälih kiäppáneh, vieskâluosânäälih ain stuáruh. Vieskâluosâ lii vieresšlaajâ, mii puátá Kuálhismeerâ kuávlust. Toi meeri Tiänust šoodâi jo stuárráábin ko algâalgâlij luosâi meeri ive 2021. Suijâ toi naalij stuárumân ij lah tiäđust. Suomâ já Taažâ láá meridâm, ete vieskâluosâ lii háitulâš, já enâmeh irâtteh estiđ ton levânem. Puoh pivdum vieskâluosah kalgeh kudduđ tállán.

Käldeeh:

Kove: Hans-Petter Fjeld (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...