Sämmilij tuotâvuotâ já sovâdâttâmkomissio lii eidu almostittám professor Annika Pasasii čäällim čielgiittâs ”Sämmilij kielâlii assimilaatio, piergiittâllâm já uđâsmem proseseh Suomâst”. Täst láá fáárust kärttiimeh sämikielâi tiileest já meid avžutmeh toos, maid sämikielâi oovdân ličij vuovâs porgâđ. Taat čaalâ pozzeet muu uáivist motomijd jurduid anarâškielâ pyerrin.
Mun lam huolâst tast, et tuše tot pargo, mii lii laavâst mainâšum teikâ oppâlágádâsâi vyelni, tahhoo pyereest. Láá ennuv eres-uv pargoh, moh kalgeh porguđ, mut toh iä kuulâ kiässán. Tondiet toh iä talle porguu. Muu jieččân pargosyergi peln ovdâmerkkân sänikirjepargo lii tággáár pargo. Amahân te tun-uv lah smiettâm, mondiet tiätu sääni ij kavnuu sänikirjeest? Kihheen ij tääl poorgâ sänikirjijn, já majemustáá tot lii peividum lovmat ihheed tassaaš.
Mij tarbâšep meiddei párnáikiirjijd já nuorâikiirjijd. Mij tarbâšep torjuu perruid, moh kámppádâlleh piäiválávt sämikielân pajasšoddâdmáin. Mij tarbâšep sämikielâlijd palvâlusâid. Mij tarbâšep sämikielâlijd pargosoojijd. Mij tarbâšep nanosub kielâteknologia. Taah láá tagareh ääših, maid mun návt paifakkist keksiim. Smietah-uv tun-uv fáárust? Maid aašijd tun halijdiččih sämikielâ várás? Mondiet eidu tiet äšši tarbâšuuččij sämikielân mut tot ij vala lah? Mun nuorâ uáppen nievdim tast, et ko peri anarâškielâ-uv puávtáččij luuhâđ ollâopâttuvâst. Mun halijdim čäälliđ tieđâlijd čalluid anarâškielân. Tääl taat lii máhđulâš.
Mun keččim mottoom peivi tassaaš puáris kuuvijd anarâškielâ tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010. Taat škovlim uárnejui 15 ihheed tassaaš. Ton vaiguttâs lii vuávájum suullân 25–30 ihán ovdâskulij. Tääl taat juávkku álgá leđe 50-ihásâš teikâ váhá puárásub-uv. Taat juávkku lii muu mielâst finnim ennuv ááigán já pastam iäláskittiđ kielâ. Mun masaba eđâččim, et majemui ivij lii lamaš máhđulâš ucánjáhháá ložžiđ já sirduuškyettiđ sämikieláin paijeentoollâm pajan, ige lah innig lamaš nuuvt korrâ tárbu huksiđ huáppoin uđđâ aašijd. Vuáđu lii tääl jo aaibâs pyeri. Lii tiäđust-uv tehelâš paijeentoollâđ puoh tom, mii tääl jo lii. Mut lii meid tehelâš kuldâliđ keevâtlijd táárbuid kielâsárnoin. Maid mij vala tarbâšep sämikielân?
Tääl mij uáinip tom, et koskâmuu kielâsuhâpuolvâ kannat nonniđ, tastko tot kuáddá kielâ. Tääl vuosmuuh kielâpiervâlpárnááh láá rávásmâm, já sist láá jo alnestis párnááh. Tääl sij láá jo pargoahasiih ulmuuh, já sist lii kielâmáttu. Tääl sij sirdeškyetih kielâ. Tääl sij láá lavkkiimin ton sajan, et meid sij kalgeh já áppádeh väldiškyettiđ ovdâsvástádâs kielâ puátteevuođâst. Mun jurdâččâm eromâšávt 1980-lovo loopâst já 1990-lovvoost šoddâm nuorâ rävisulmuid. Maid sij tarbâšeh sämikielân? Maid sij halijdeh porgâđ sämikielân já sämikieláin? (Addâgâs, et sáárnum kuálmád persovnist. Tot puátá tast, et mun lam jo puárásub avveest.)
Mij tarbâšep kielâvuávámjuávhu anarâškielân. Tot puávtáččij pyereest toimâđ ovdâmerkkân Anarâškielâ seervi vyelni já iävtuttiđ já ovdediđ aašijd sämikielâ já sämikulttuur pyerrin. Seervist lii tiäđust-uv stivrâ, mut stivrâ-uv parga seervi pargoid rijjâtátulávt jieijâs peivipargoi lasseen. Seervist lii tuše mediapargee palhijn pargoost. Uđđâ iävtuttâsah já lasepargoh kománeh tääl toos, et tágáráin juávhoin ij kiergân ennustkin eenâb porgâđ. Kyehti Anarâš-loostâ, kalender já motomeh nuorâikirjeh tääl jyehi ive šaddeh. Jis tarbâšuvvoo eenâb ko taat, tarbâšuvvojeh eenâb vuoiŋâšeh já eenâb kieđah.
Maht jis mij orniiččijm kesiluámu maŋa anarâš eehid já smietâččijm kielâvuávámjuávhu vuáđudem? Mij jiejah kolgâp tiettiđ já meridiđ tom, maht kielâ ovdán já mii toos tábáhtuvá. Motomeh tooimah mäksih eenâb, motomeh ucceeb. Ruđâi uuccâm lii tiäđust-uv seervist jo argâpeivi. Ličij kuittâg pyeri finniđ pyereeb uáinu tast, maid mij halijdiččijm, magaráin äigitavluin, maid tot mávsáččij já maht tot puoh olášuuččij motomin. Pyeri ličij smiettâđ stuárráábijd linjáid, ij nuuvtkin ovtâskâs smavvâ tiiŋgâid, tastko ruttâdem lii älkkeb finniđ kuhheeb ääigi visioid. Talle šodâččii projekteh, kiitiätá motomin fastâ tooimah. Tääl ovdâmerkkân kirjij almostittem lii monâmin tohokulij, et mittomeerrin ličij juksâđ čyeđe kirje mere párnáid já nuoráid, vâi tot äigi nuvâččij, et luhâmuš ij kavnuu. Kirjij finnim tiätá jyehi-ihásii vuávám, mut ainhân maidnii finnee ko tuárvi äŋgirávt picá. Ohtâgin šlantti ij tiäđustkin nuuvtá kirde piävdán, ađai ruttâašijgijn kárttá ain porgâđ, tooimâiba sämikielân kost peri já moin peri aššijn.
Anarâškielâ servi lii algâttâm kielâpiervâltoimáin já sirdám tom kieldân. Sirdem maŋa motomeh iveh láá tääl kuullâm, já servi lii kuástidškuáttám nuorâikiirjijd tondiet ko nuoráid ij lah lamaš maggaargin luhâmuš. Servi lii vuáđudâm Anarâš aavis tondiet ko uđâslostâ lii váilum já tondiet ko jeessânloostâ já nuorâiloostâ tooimâtmân ij innig finnii taggaar ruttâdem, moin suitáččij mäksiđ olmâ päälhi porgum pargoost. Lii lamaš pággu ovdániđ áámmátlub lostâtoimâttem suundán já almostittiđ távjá. Tuáivu mield tot meid luhhuuččij aktiivlávt.
Maid mij halijdep já pyehtip já pastep porgâđ anarâškieláin? Anarâškielâ servihân lii eidu vuáđudum tágárij toimâi várás, mut mist lii lamaš nuuvt ennuv juurdâšmuš kielâpiervâlij stivriimist, et uđđâ jurduid iä jurgin lah lamaš naavcah. Tääl te äigi lii nubbe. Tastko kihheen ij västid kielâvuáváámist, mij kolgâp tom jiejah porgâđ. Mij jiejah kolgâp huksiđ sämikielân mudágis já šiev puátteevuođâ – taggaar, main lii vuovâs eelliđ vala čuávuváid-uv 30–40 ihheed já talle sirdeđ vuod ovdâsvástádâs čuávuváá puolvân.
Kove: Ville-Riiko Fofonoff / Sämitigge