Onne muoi juátkeen kieláin sierâdem. Tot lii hitruus já ávhálâš puđâldâs puohahasáid. Vuoluubeln láá oppeet kielâsierah, moid mun lijkkuum eromâš ennuv. Keččâl peri jieš-uv, maht tun luhostuuh. Já jis tiäđáh eenâb sierâid, te muštâl munjin-uv! Nabai keksiih-uv, mii taan teevstâ sierâid lii kevttum paječallust já maid tot meerhâš?
Nubijkulij sárnum (já čäällim)
Lah-uv tun motomin irâttâm ettâđ maidnii nubijkulij? Jis sääni teikâ ceelhâ lii čallum moosnii, te ton ettâm nubijkulij lii viehâ älkkee. Mutâ jis tot lii tuše tuu uáivist, te hommá lii-uv ennuv váddásub. Muu pyeremus raavâ lii smiettâđ sääni stavâlij mield já talle jorgođ ain oovtâ staavvâl häävild, majemuu stavâlist vuosmužžân: pye-re-mus > sum-er-yep. Diftoŋijguin kalga leđe tärkki, tastko älkkeht kiävá nuuvt, ete diftoŋ iättoo kuittâg rievtiskulij: kie-lâ > âl-iek.
Sämikieláin kalga meid meridiđ, láá-uv pelivokaleh vala pelivokaleh nubijkulij-uv, vâi šaddeh-uv toh konsonantin: lii-uv ”vissâ-uv” talle [uu-âssiv] vâi [vu-âssiy]? Jis tun halijdah vala eromâšub háástu, te iirât finniđ rievtis tiäduttem ađai sárnuđ nuuvt, ete jis tot päddejuuččij já te kuldâluuččij, te tuu jienâ ličij luándulâš já aaibâs tego tun liččih sárnum rievtiskulij. Taat lii kale jo hirmâd vaigâd.
Nubijkulij sárnum puáhtá leđe hävskis äigiájánâs tâi veikâ kišto skipárijguin: kii máttá ettâđ celkkuu nubijkulij vuosmužžân? Tain sieráin puáhtá meid muštâliđ syeligâs viestâid nuuvt ko muoi uáineen maŋeláhháá.
Palindrom
Taan sierâst nubijkulij jurdâččem mana kieŋâluubon. Palindrom lii kielâsierâ, mii lii tubdum aainâs-uv jo antiik Kreikkaast já Roomast. Tot lii sääni, ceelhâ tâi veikâ ubâ maainâs, mii lii siämmáš talle-uv, ko pustavij oornig lii nubijkulij. Palindromij rähtim lii uáli jo vaigâd. Jiemba lah ovdil sämikielân palindrom uáinám teikâ keksim. Taat lii muu vuosmuš. Tot lii nubbe. Muu kuhemus palindrom lii:
– ij eeni, motomin eeji.
Sänikooskah, ceehih já eres siämmáálágáneh ääših iä valduu huámášumán.
Háástuh palindromij rähtimist šaddeh táválumosávt kielâ raijiittâsâin toos, kogobeht säänist já moi eres pustavijguin pustaveh uážžuh leđe. Jyehi kielâst láá tiäđust-uv ereslágáneh raijiittâsah. Sämikielâst ovdâmerkkân D, Đ, G, Z já Ž iä táválávt lah sääni aalgâst. Vokalijn A lii táválávt tuše vuosmuu stavâlist já Â vist ij lah. Diftoŋeh vist iä pyevti leđe nubijkulij, mutâ taan ääšist iššeed tot, ete I lii meiddei pelivookaal. Nuuvtpa diftoŋ IÄ sáttá leđe nubijkulij veikâ säänist äigi.
Jis halijduvvoo, ete palindrom tuáimá sehe tekstâ- já sárnumhäämist, te jiennâdmist šaddeh čuolmah ereskukkosij jienâduvâiguin já pelivokalijguin. Ovdâmerkkân sävni lii [säyyni], mutâ …in väs… lii [in väs]. Muu palindromgin ij tooimâ ollásávt:
– ij eeNi, motomin eeJi.
Váhá siämmáálágán kielâsierâ palindromáin lii anagram. Tot lii sääni teikkâ sänijuávkku, mon pustaveh láá uárnejum uđđâsist nuuvt, ete šadda miinii eres saanijd. Táválávt säänih tievâsmiteh nubijdis. Mun jiem lah čeppi anagramijguin. Taat lii muu pyeremus keččâlem:
– Eennâm alne -> mane leenân.
Sanijmuttum
Taat lii almolâš suomâkielâg kielâsierâ, mast kyehti sääni lonotteh vuosmuid pustavijdis teikâ stavâlijdis koskânis nuuvt, ete šaddeh uđđâ säänih. Iävtuttemes njuolgâdus lonottâlmist ij lah, peic sierâ vuáđuduvá saanij jiennâdmân. Ovdâmerkkân vookaalharmonia tivvoom lii táválávt tuhhiittum. Suomâkielâst puáđus lii távjá nyeski, mutâ tot ij taarbâš leđe taggaar. Sierâ tobdoo eres kielâin-uv, ain váhá jieškote-uvlágánin.
Ko mun smiettim, manen mun taam kočodiččim, te mun irâttim keksiđ noomâ, mii puávtáččij toimâđ sanijmuttuumin jiečânis. Návt lii suomâkielâst-uv: sananmuunnos ađai munansaannos. Na viijmâg mun keksejim taam noomâ, já amahân tot tuáimá mottoomnáál: sanijmuttum ađai munijsattum. Taat sierâ váátá šiev kielâmáátu, vâi puáhtá rähtiđ uđđâ sanijmuttuumijd. Noomâ lasseen mun keksejim tuše taam: suomâkielâ -> Kiemâ suolâ. Já tom, ete olgon vuárdá pieggâ liijká.
Sáttá tiäđust-uv leđe, ete sierâ ij tooimâ aaibâs tego suomâkielâst. Mutâ kale mun oskom, ete čepibeh sárnooh piergejeh uáli jo pyereest. Iäge uđđâ säänih ain taarbâš leđe olmâ säänih: motomin mun luuvâm párnáidân kirje nuuvt, ete kiävtám sanijmuttum jyehi saajeest, tuše tondiet ko tot lii hävski. Talle ceelhâ
– Stuorrâ käävpist lijjii ennuv tävireh, moh nevttii muččâdin
puávtáččij leđe
– Kuorrâ stäävpist lijjii tánnuv evireh, moh muvttii neččâdin.
Sänisierah
Motomijn ohtâvuođâin palindromeh, sanijmuttuumeh já veikkâ moh kočoduvvojeh sänisierrân. Tääl mun kuittâg uáivildâm sänisieráin tom, ko sierâduvvoo saanij maaŋgâi merhâšumijguin. Sänisierah kiävttojeh vissâ jyehi kielâst, já jyehi kielâst láá jieijah sänisierah. Toh iä masa kuássin tooimâ, jis toh jurgâluvvojeh eres kielân.
Sänisierah pyehtih leđe nuuvt kirjáliih já njálmáliih-uv. Toh láá távjá meid viicih. Oppeet já vala oppeet váttoo uáli jo pyeri kielâmáttu, vâi puáhtá rähtiđ sänisierâid. Meiddei toi iberdem váátá kielâmáátu já máhđulávt puárásuboi tâi epitáválij saanij tubdâm. Tágárijd mun keksejim tääl:
– Mun halijdâm tuu vuástá, eeđâi rähistum säplig.
– Insinertivre vuájá soorijn astoääigis.
– ”Mane mane oosijn oosijn oosijn Piäiváš já Mánudâš?” koijâduvvoo maailm šoddâmmainâsist.
– Čepis jottee pasa ain mottáás kammuidis; tain finnee šiev purrâmâš luándust.
– Mii lii syemmilii tiättur, kost váiluh ”toh”? Na tietogo.
Syelikielâ
Motomin olmâ kielâst ráhtoo syelikielâ. Taggaar lii ovdâmerkkân back slang, mast eŋgâlâskielâliih säänih iättojeh nubijkulij: boy ‘kandâ’ lii-uv yob. Tom kevttii torivyebdeeh talle ko halijdii, ete uásteeh iä iberdiččii sii. Távjá kiävá nuuvt, ete syelikielâ mohnii saanijd, tego eidu yob, váldojeh kiävtun olmâ kielâst-uv teikâ monnii eres kielâst.
Nubbe ovdâmerkkâ lii ruotâkielâ fikonkielâ (fikon = viigun). Tot lii párnái sierâkielâ, mast jyehi sääni oovdân lasettuvvoo fikon, já talle säänih lonotteh algâpustavijdis. Kaffe ‘kähvi’ lii fikonkielân kaffe fikon -> fiffe kakon. Siämmáánáál tuáimih maaŋgah eres kielah aainâs-uv Suomâst, ovdâmerkkân suomâkielâ konttikielâ: kahvi-kontti -> kohvi-kantti. Ranskâkielâst vist lii verlankielâ, mast sääni stavâleh lonotteh soojijd. Verlan puátá säänist l’envers ‘nubijkulij’. Bonjour ‘tiervâ’ lii jourbon.
Mun jiem lah kiävttám syelikielâid hirmâd ennuv, mutâ ain tyellittälli kuittâg. Mun kale halijdiččim máttááttâllâđ mottoom kielâ teikâ ovdediđ jieččân kielâ. Maggaarsun ličij pyeri syelikielâ sämikielâst? Kenski fikonkielâ mield veikâ sarekielâ, mast
– Mun lam olmooš
Ličij
– Mun-sare lam-sare olmooš-sare -> San-mure sam-lare salmooš-ore.
Tääl mun lam kieđâvuššâm maaŋgâlágánijd kielâsierâid, maid mun lijkkuum sierâdiđ eromâšávt suomâkieláin. Puohah tain iä tooimâ sämikielâst aainâskin aaibâs siämmáánáál ko toh suomâkielâst tuáimih. Iäge toh taarbâškin. Lii kuittâg mielâkiddiivâš uáiniđ, maht mun luhostuum veikâ ive keččin, ko máátám eenâb ko onne.
Nabai talle sämikielâlij sárnoi jieijâs kielâsierah? Magareh toh láá? Jis tun tiäđáh taid, te mun halijdâm kuullâđ! Já jis tagareh iä lah, te mun lam viehâ vises, ete eidu vookaalnubástusah sehe jieškote-uvlágáneh uánihis, pelikuhes já kuhes jienâduvah taheh máhđulâžžân uáli jo šiev sierâid anarâškielân.
Tuáivu mield tun lah navdâšâm luuhâđ taam já lah ain keččâlâm jyehi sierâ já luhostum pyerebeht ko mun.
Nâvreit đillee áj niáleik đidâreis nia etšum!
Kove: Valtteri Valkeapolku