AKS mediapargee Fabrizio Brecciaroli sirdâšuvá uđđâ projektân čohčâmáánu aalgâst

Fabrizio Brecciaroli lii porgâm Anarâškielâ seervist ive 2019 rääjist. Sun lii toimâm Anarâš aavis njunoštoimâtteijen já lii toimâttâm Anarâš-loostâ já ‑kalender sehe maaŋgâid nuorâikiirjijd. Ton lasseen sun lii išedâm jieškote-uvlágánijn keevâtlijn pargoin tegu jeessânregister paijeentolâmist, ruttâtuálust já kiirjij vyebdimist.

Porgemáánu 1. peeivi 2025 mediapargen algâttij Valtteri Valkeapolku. Fabrizio-uv lii pargoost mediapargen vala porgemáánust. Toin naalijn sun puáhtá ravviđ Valtteri já čielgiđ sunjin puoh aašijd, moh kuleh mediapargee pargokován. Valtterist šadda meiddei Anarâš aavis uđđâ njunoštoimâtteijee. Nubástus maŋa aavis juátkoo tego ovdil-uv ađai uđđâseh almostuveh ucemustáá vittii ohhoost. Fabrizio tooimât vala taan ive nube Anarâš-loostâ sehe Anarâš-kalender 2026. Kalender lii keevâtlávt jo vaalmâš. Tot lii tuáijimmuddoost, já seervi jesâneh finnejeh tom pááikán čohčâmáánust teikâ majemustáá roovvâdmáánust. Puáttee ive loostâid já kalender tooimât kuittâg Valtteri.

Fabrizio aalgât čohčâmáánu 1. peeivi uđđâ pargo Anarâškielâ seervist Interreg Aurora -projektist, mon ruttâd Euroop union.

Interreg Aurora logo

Proojeekt vuávájuuškuođij  jo kyehti ive tassaaš, já miärádâs ruttâdmist poođij ive 2025 aalgâst. Proojeekt peht servi pálkkát kyehti pargee kuulmâ ihán. Nubbe lii Fabrizio. Nubbe lii Pauli Rämö, kote västid proojeekt teknisii uásist. Sun valmâštui diplominsnerin ive 2002 já tekniik tuáhtárin ive 2006 Tampere teknisii ollâopâttuvâst. Ton maŋa sun lii porgâm totken já data-analyytikkárin Sveeicist. Pargo lasseen sun lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist.

Proojeekt olášittoo ohtsâšpargoost Ummeesämikielâ servijn Ruotâ peln. Tobbeen-uv proojeekt pargeeh láá jo tiäđust: Mira Dahlberg (20 %), Simon Forsmark (30 %), Michael Grahn (50 %) já Signe Grahn (40 %).

Proojeekt váldu-ulmen lii huksiđ uđđâ nettipiergâsijd, moh sujâtteh anarâškielâ já ummeesämikielâ saanijd puoh máhđulijn haamijn. Sujâttum haamijn láá ain fáárust kukkodâhmeerhah. Nubben ulmen lii almostittiđ oppâmmateriaalijd (raavâkirjeh, sujâttemtavlustuvah jna.) sehe anarâškielâ já ummeesämikielâ várás. Proojeekt ääigi uárnejuvvojeh meiddei kielâteknokonferenseh Suomâst já Ruotâst. Ton lasseen ummeesämikielâ pargeeh áiguh litteristiđ puáris paddiimijd já huksiđ toi vuáđuld uđđâ sänikirje.

Nettipiergâs tááláš versio

Válduovdâsvástádâs projektist lii Anarâškielâ seervist. Proojeekt stivrejeijen tuáimá Fabrizio Brecciaroli, kote västid meiddei raportistmist Interreg Auroran. Proojeekt puoh puátuseh láá nuuvtá puohháid. Pargopiergâseh almostittojeh neetist, já toh tuáimih meiddei puhelimist. Maŋeláá meiddei kielâsiärváduvah peesih uásálistiđ pargopiergâsij testaamân. 

Anarâš aavis áigu čuávvuđ proojeekt já tieđettiđ ton ovdánmist já puátusijn.

Koveh: Marja-Liisa Olthuis (artikkâlkove), Interreg Aurora (logo) já Fabrizio Brecciaroli (pargopiergâs)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....