AKS mediapargee Fabrizio Brecciaroli sirdâšuvá uđđâ projektân čohčâmáánu aalgâst

Fabrizio Brecciaroli lii porgâm Anarâškielâ seervist ive 2019 rääjist. Sun lii toimâm Anarâš aavis njunoštoimâtteijen já lii toimâttâm Anarâš-loostâ já ‑kalender sehe maaŋgâid nuorâikiirjijd. Ton lasseen sun lii išedâm jieškote-uvlágánijn keevâtlijn pargoin tegu jeessânregister paijeentolâmist, ruttâtuálust já kiirjij vyebdimist.

Porgemáánu 1. peeivi 2025 mediapargen algâttij Valtteri Valkeapolku. Fabrizio-uv lii pargoost mediapargen vala porgemáánust. Toin naalijn sun puáhtá ravviđ Valtteri já čielgiđ sunjin puoh aašijd, moh kuleh mediapargee pargokován. Valtterist šadda meiddei Anarâš aavis uđđâ njunoštoimâtteijee. Nubástus maŋa aavis juátkoo tego ovdil-uv ađai uđđâseh almostuveh ucemustáá vittii ohhoost. Fabrizio tooimât vala taan ive nube Anarâš-loostâ sehe Anarâš-kalender 2026. Kalender lii keevâtlávt jo vaalmâš. Tot lii tuáijimmuddoost, já seervi jesâneh finnejeh tom pááikán čohčâmáánust teikâ majemustáá roovvâdmáánust. Puáttee ive loostâid já kalender tooimât kuittâg Valtteri.

Fabrizio aalgât čohčâmáánu 1. peeivi uđđâ pargo Anarâškielâ seervist Interreg Aurora -projektist, mon ruttâd Euroop union.

Interreg Aurora logo

Proojeekt vuávájuuškuođij  jo kyehti ive tassaaš, já miärádâs ruttâdmist poođij ive 2025 aalgâst. Proojeekt peht servi pálkkát kyehti pargee kuulmâ ihán. Nubbe lii Fabrizio. Nubbe lii Pauli Rämö, kote västid proojeekt teknisii uásist. Sun valmâštui diplominsnerin ive 2002 já tekniik tuáhtárin ive 2006 Tampere teknisii ollâopâttuvâst. Ton maŋa sun lii porgâm totken já data-analyytikkárin Sveeicist. Pargo lasseen sun lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist.

Proojeekt olášittoo ohtsâšpargoost Ummeesämikielâ servijn Ruotâ peln. Tobbeen-uv proojeekt pargeeh láá jo tiäđust: Mira Dahlberg (20 %), Simon Forsmark (30 %), Michael Grahn (50 %) já Signe Grahn (40 %).

Proojeekt váldu-ulmen lii huksiđ uđđâ nettipiergâsijd, moh sujâtteh anarâškielâ já ummeesämikielâ saanijd puoh máhđulijn haamijn. Sujâttum haamijn láá ain fáárust kukkodâhmeerhah. Nubben ulmen lii almostittiđ oppâmmateriaalijd (raavâkirjeh, sujâttemtavlustuvah jna.) sehe anarâškielâ já ummeesämikielâ várás. Proojeekt ääigi uárnejuvvojeh meiddei kielâteknokonferenseh Suomâst já Ruotâst. Ton lasseen ummeesämikielâ pargeeh áiguh litteristiđ puáris paddiimijd já huksiđ toi vuáđuld uđđâ sänikirje.

Nettipiergâs tááláš versio

Válduovdâsvástádâs projektist lii Anarâškielâ seervist. Proojeekt stivrejeijen tuáimá Fabrizio Brecciaroli, kote västid meiddei raportistmist Interreg Auroran. Proojeekt puoh puátuseh láá nuuvtá puohháid. Pargopiergâseh almostittojeh neetist, já toh tuáimih meiddei puhelimist. Maŋeláá meiddei kielâsiärváduvah peesih uásálistiđ pargopiergâsij testaamân. 

Anarâš aavis áigu čuávvuđ proojeekt já tieđettiđ ton ovdánmist já puátusijn.

Koveh: Marja-Liisa Olthuis (artikkâlkove), Interreg Aurora (logo) já Fabrizio Brecciaroli (pargopiergâs)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...