Fabrizio Brecciaroli lii porgâm Anarâškielâ seervist ive 2019 rääjist. Sun lii toimâm Anarâš aavis njunoštoimâtteijen já lii toimâttâm Anarâš-loostâ já ‑kalender sehe maaŋgâid nuorâikiirjijd. Ton lasseen sun lii išedâm jieškote-uvlágánijn keevâtlijn pargoin tegu jeessânregister paijeentolâmist, ruttâtuálust já kiirjij vyebdimist.
Porgemáánu 1. peeivi 2025 mediapargen algâttij Valtteri Valkeapolku. Fabrizio-uv lii pargoost mediapargen vala porgemáánust. Toin naalijn sun puáhtá ravviđ Valtteri já čielgiđ sunjin puoh aašijd, moh kuleh mediapargee pargokován. Valtterist šadda meiddei Anarâš aavis uđđâ njunoštoimâtteijee. Nubástus maŋa aavis juátkoo tego ovdil-uv ađai uđđâseh almostuveh ucemustáá vittii ohhoost. Fabrizio tooimât vala taan ive nube Anarâš-loostâ sehe Anarâš-kalender 2026. Kalender lii keevâtlávt jo vaalmâš. Tot lii tuáijimmuddoost, já seervi jesâneh finnejeh tom pááikán čohčâmáánust teikâ majemustáá roovvâdmáánust. Puáttee ive loostâid já kalender tooimât kuittâg Valtteri.
Fabrizio aalgât čohčâmáánu 1. peeivi uđđâ pargo Anarâškielâ seervist Interreg Aurora -projektist, mon ruttâd Euroop union.
Proojeekt vuávájuuškuođij jo kyehti ive tassaaš, já miärádâs ruttâdmist poođij ive 2025 aalgâst. Proojeekt peht servi pálkkát kyehti pargee kuulmâ ihán. Nubbe lii Fabrizio. Nubbe lii Pauli Rämö, kote västid proojeekt teknisii uásist. Sun valmâštui diplominsnerin ive 2002 já tekniik tuáhtárin ive 2006 Tampere teknisii ollâopâttuvâst. Ton maŋa sun lii porgâm totken já data-analyytikkárin Sveeicist. Pargo lasseen sun lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist.
Proojeekt olášittoo ohtsâšpargoost Umesämikielâ servijn Ruotâ peln. Tobbeen-uv proojeekt pargeeh láá jo tiäđust: Mira Dahlberg (20 %), Simon Forsmark (30 %), Michael Grahn (50 %) já Signe Grahn (40 %).
Proojeekt váldu-ulmen lii huksiđ uđđâ nettipiergâsijd, moh sujâtteh anarâškielâ já umesämikielâ saanijd puoh máhđulijn haamijn. Sujâttum haamijn láá ain fáárust kukkodâhmeerhah. Nubben ulmen lii almostittiđ oppâmmateriaalijd (raavâkirjeh, sujâttemtavlustuvah jna.) sehe anarâškielâ já umesämikielâ várás. Proojeekt ääigi uárnejuvvojeh meiddei kielâteknokonferenseh Suomâst já Ruotâst. Ton lasseen umesämikielâ pargeeh áiguh litteristiđ puáris paddiimijd já huksiđ toi vuáđuld uđđâ sänikirje.
Válduovdâsvástádâs projektist lii Anarâškielâ seervist. Proojeekt stivrejeijen tuáimá Fabrizio Brecciaroli, kote västid meiddei raportistmist Interreg Auroran. Proojeekt puoh puátuseh láá nuuvtá puohháid. Pargopiergâseh almostittojeh neetist, já toh tuáimih meiddei puhelimist. Maŋeláá meiddei kielâsiärváduvah peesih uásálistiđ pargopiergâsij testaamân.
Anarâš aavis áigu čuávvuđ proojeekt já tieđettiđ ton ovdánmist já puátusijn.
Koveh: Marja-Liisa Olthuis (artikkâlkove), Interreg Aurora (logo) já Fabrizio Brecciaroli (pargopiergâs)