AKS mediapargee Fabrizio Brecciaroli sirdâšuvá uđđâ projektân čohčâmáánu aalgâst

Fabrizio Brecciaroli lii porgâm Anarâškielâ seervist ive 2019 rääjist. Sun lii toimâm Anarâš aavis njunoštoimâtteijen já lii toimâttâm Anarâš-loostâ já ‑kalender sehe maaŋgâid nuorâikiirjijd. Ton lasseen sun lii išedâm jieškote-uvlágánijn keevâtlijn pargoin tegu jeessânregister paijeentolâmist, ruttâtuálust já kiirjij vyebdimist.

Porgemáánu 1. peeivi 2025 mediapargen algâttij Valtteri Valkeapolku. Fabrizio-uv lii pargoost mediapargen vala porgemáánust. Toin naalijn sun puáhtá ravviđ Valtteri já čielgiđ sunjin puoh aašijd, moh kuleh mediapargee pargokován. Valtterist šadda meiddei Anarâš aavis uđđâ njunoštoimâtteijee. Nubástus maŋa aavis juátkoo tego ovdil-uv ađai uđđâseh almostuveh ucemustáá vittii ohhoost. Fabrizio tooimât vala taan ive nube Anarâš-loostâ sehe Anarâš-kalender 2026. Kalender lii keevâtlávt jo vaalmâš. Tot lii tuáijimmuddoost, já seervi jesâneh finnejeh tom pááikán čohčâmáánust teikâ majemustáá roovvâdmáánust. Puáttee ive loostâid já kalender tooimât kuittâg Valtteri.

Fabrizio aalgât čohčâmáánu 1. peeivi uđđâ pargo Anarâškielâ seervist Interreg Aurora -projektist, mon ruttâd Euroop union.

Interreg Aurora logo

Proojeekt vuávájuuškuođij  jo kyehti ive tassaaš, já miärádâs ruttâdmist poođij ive 2025 aalgâst. Proojeekt peht servi pálkkát kyehti pargee kuulmâ ihán. Nubbe lii Fabrizio. Nubbe lii Pauli Rämö, kote västid proojeekt teknisii uásist. Sun valmâštui diplominsnerin ive 2002 já tekniik tuáhtárin ive 2006 Tampere teknisii ollâopâttuvâst. Ton maŋa sun lii porgâm totken já data-analyytikkárin Sveeicist. Pargo lasseen sun lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist.

Proojeekt olášittoo ohtsâšpargoost Ummeesämikielâ servijn Ruotâ peln. Tobbeen-uv proojeekt pargeeh láá jo tiäđust: Mira Dahlberg (20 %), Simon Forsmark (30 %), Michael Grahn (50 %) já Signe Grahn (40 %).

Proojeekt váldu-ulmen lii huksiđ uđđâ nettipiergâsijd, moh sujâtteh anarâškielâ já ummeesämikielâ saanijd puoh máhđulijn haamijn. Sujâttum haamijn láá ain fáárust kukkodâhmeerhah. Nubben ulmen lii almostittiđ oppâmmateriaalijd (raavâkirjeh, sujâttemtavlustuvah jna.) sehe anarâškielâ já ummeesämikielâ várás. Proojeekt ääigi uárnejuvvojeh meiddei kielâteknokonferenseh Suomâst já Ruotâst. Ton lasseen ummeesämikielâ pargeeh áiguh litteristiđ puáris paddiimijd já huksiđ toi vuáđuld uđđâ sänikirje.

Nettipiergâs tááláš versio

Válduovdâsvástádâs projektist lii Anarâškielâ seervist. Proojeekt stivrejeijen tuáimá Fabrizio Brecciaroli, kote västid meiddei raportistmist Interreg Auroran. Proojeekt puoh puátuseh láá nuuvtá puohháid. Pargopiergâseh almostittojeh neetist, já toh tuáimih meiddei puhelimist. Maŋeláá meiddei kielâsiärváduvah peesih uásálistiđ pargopiergâsij testaamân. 

Anarâš aavis áigu čuávvuđ proojeekt já tieđettiđ ton ovdánmist já puátusijn.

Koveh: Marja-Liisa Olthuis (artikkâlkove), Interreg Aurora (logo) já Fabrizio Brecciaroli (pargopiergâs)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....