Umogâš šoodâi pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ovveest

35-ihásâš nissoon Ohiost Ovtâstum staatâin lii šoddâdâm umogáá oovce mánuppaijeed ton maŋa ko suu kuáhtun sirdui pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ohe.

Taat 35-ihásâš nissoon já sust ive nuorâb iššeed iskáin čiččâm ihheed finniđ párnáá. Suoi tuđhâdáin adoptistemmáhđulâšvuođâid, já ton ohtâvuođâst suoi kavnáin ristâlii organisaatio, mii tieđettij adoptistmân hiäivulijn kalmaattum uuvijn. Tágáráid uvvijd lii väädis kavnâđ adoptistemvaanhimijd – eromâšávt tagaráid uvvijd, moh láá lamaš kuhháá puolâšist. Máhđulâšvuotâ toos, et tággáár ovveest šadda tiervâs páárnáš, lii ucceeb ko taggaar ovveest, mii lii esken palij kalmaattum.

”Epituođâlâš tobdo. Tom lii väädis oskođ”, iätá 62-ihásâš párnáá biologisâš enni MIT Technology Review ‑loostân. Sun iiskâi 1990-lovvoost tallain kálláinis finniđ párnáá, já suoi meridáin vyelgiđ iskospocceešoovâtmân kuuđâ ive irâttem maŋa. Iskospocceešovâttem lâi talle uđđâ tekniik. Ton ohtâvuođâst šoddii nelji ove ive 1994. Ohtâ tain pieijui biologisii eeni kuáhtun, já tast šoodâi nieidâš, kote lii tääl 30-ihásâš. Kuulmâ paijeelmiärálii ovveest enni meridij, et toh kalmaattuuččii. ”Mun ain tuoivum eenâb párnáid”, sun iätá. Mut suu tallaš iššeed jurdâččij nubenáál. Suoi iäránáin, já iäránem ohtâvuođâst nissoon uážui vuoigâdvuođâ meridiđ meid kalmaattum uuvijn. Muulsâivij ääigi sun meridij luovâttiđ uuvijd adoptistmân. Uvij tieđâlii tutkâmân luovâttem lâi suu noormâi vuástá, tastko suu mielâst ohe lii jo olmooš.

Čuolmân uvij adoptistmân luovâtmist lâi aalgâst tot, et adoptistemorganisaatio halijdij uáiniđ biologisii eeni talhâstieđâlijd dokumentijd tallaa ääigist ko iskospocceešovâttem tábáhtui já meid tiäđuid ton laboratoriost, kost iskospocceešovâttem lâi tábáhtum. Nisonist lâi lukko, tastko suu tallaš tuáhtár lâi ain elimin. Taat kaavnâi biologisii eeni dokumentijd jieijâs vuárháin.

Já tääl uđđâ peerâ illood ove kevttimist ton maŋa ko ohe lâi lamaš paijeel 30 ihheed puolâšist. Taat paarâ ij lamaš merkkim magarijdgin raijiittâsâid toos, mon puáris ove suoi halijdáin kevttiđ. Suoi lává tääl finnim uccâ kandii. ”Šoddâdem lâi väädis, mut tääl puoh lii pyereest”, vorâs enni illood.

Käldee:

– Baby geboren uit meer dan 30 jaar geleden ingevroren embryo (nos.nl)

Kove: Basile Morin (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...