Umogâš šoodâi pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ovveest

35-ihásâš nissoon Ohiost Ovtâstum staatâin lii šoddâdâm umogáá oovce mánuppaijeed ton maŋa ko suu kuáhtun sirdui pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ohe.

Taat 35-ihásâš nissoon já sust ive nuorâb iššeed iskáin čiččâm ihheed finniđ párnáá. Suoi tuđhâdáin adoptistemmáhđulâšvuođâid, já ton ohtâvuođâst suoi kavnáin ristâlii organisaatio, mii tieđettij adoptistmân hiäivulijn kalmaattum uuvijn. Tágáráid uvvijd lii väädis kavnâđ adoptistemvaanhimijd – eromâšávt tagaráid uvvijd, moh láá lamaš kuhháá puolâšist. Máhđulâšvuotâ toos, et tággáár ovveest šadda tiervâs páárnáš, lii ucceeb ko taggaar ovveest, mii lii esken palij kalmaattum.

”Epituođâlâš tobdo. Tom lii väädis oskođ”, iätá 62-ihásâš párnáá biologisâš enni MIT Technology Review ‑loostân. Sun iiskâi 1990-lovvoost tallain kálláinis finniđ párnáá, já suoi meridáin vyelgiđ iskospocceešoovâtmân kuuđâ ive irâttem maŋa. Iskospocceešovâttem lâi talle uđđâ tekniik. Ton ohtâvuođâst šoddii nelji ove ive 1994. Ohtâ tain pieijui biologisii eeni kuáhtun, já tast šoodâi nieidâš, kote lii tääl 30-ihásâš. Kuulmâ paijeelmiärálii ovveest enni meridij, et toh kalmaattuuččii. ”Mun ain tuoivum eenâb párnáid”, sun iätá. Mut suu tallaš iššeed jurdâččij nubenáál. Suoi iäránáin, já iäránem ohtâvuođâst nissoon uážui vuoigâdvuođâ meridiđ meid kalmaattum uuvijn. Muulsâivij ääigi sun meridij luovâttiđ uuvijd adoptistmân. Uvij tieđâlii tutkâmân luovâttem lâi suu noormâi vuástá, tastko suu mielâst ohe lii jo olmooš.

Čuolmân uvij adoptistmân luovâtmist lâi aalgâst tot, et adoptistemorganisaatio halijdij uáiniđ biologisii eeni talhâstieđâlijd dokumentijd tallaa ääigist ko iskospocceešovâttem tábáhtui já meid tiäđuid ton laboratoriost, kost iskospocceešovâttem lâi tábáhtum. Nisonist lâi lukko, tastko suu tallaš tuáhtár lâi ain elimin. Taat kaavnâi biologisii eeni dokumentijd jieijâs vuárháin.

Já tääl uđđâ peerâ illood ove kevttimist ton maŋa ko ohe lâi lamaš paijeel 30 ihheed puolâšist. Taat paarâ ij lam merkkim magarijdgin raijiittâsâid toos, mon puáris ove suoi halijdáin kevttiđ. Suoi lává tääl finnim uccâ kandii. ”Šoddâdem lâi väädis, mut tääl puoh lii pyereest”, vorâs enni illood.

Käldee:

Baby geboren uit meer dan 30 jaar geleden ingevroren embryo (nos.nl)

Kove: Basile Morin (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...