Umogâš šoodâi pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ovveest

35-ihásâš nissoon Ohiost Ovtâstum staatâin lii šoddâdâm umogáá oovce mánuppaijeed ton maŋa ko suu kuáhtun sirdui pajeláhháá 30 ihheed tassaaš kalmaattum ohe.

Taat 35-ihásâš nissoon já sust ive nuorâb iššeed iskáin čiččâm ihheed finniđ párnáá. Suoi tuđhâdáin adoptistemmáhđulâšvuođâid, já ton ohtâvuođâst suoi kavnáin ristâlii organisaatio, mii tieđettij adoptistmân hiäivulijn kalmaattum uuvijn. Tágáráid uvvijd lii väädis kavnâđ adoptistemvaanhimijd – eromâšávt tagaráid uvvijd, moh láá lamaš kuhháá puolâšist. Máhđulâšvuotâ toos, et tággáár ovveest šadda tiervâs páárnáš, lii ucceeb ko taggaar ovveest, mii lii esken palij kalmaattum.

”Epituođâlâš tobdo. Tom lii väädis oskođ”, iätá 62-ihásâš párnáá biologisâš enni MIT Technology Review ‑loostân. Sun iiskâi 1990-lovvoost tallain kálláinis finniđ párnáá, já suoi meridáin vyelgiđ iskospocceešoovâtmân kuuđâ ive irâttem maŋa. Iskospocceešovâttem lâi talle uđđâ tekniik. Ton ohtâvuođâst šoddii nelji ove ive 1994. Ohtâ tain pieijui biologisii eeni kuáhtun, já tast šoodâi nieidâš, kote lii tääl 30-ihásâš. Kuulmâ paijeelmiärálii ovveest enni meridij, et toh kalmaattuuččii. ”Mun ain tuoivum eenâb párnáid”, sun iätá. Mut suu tallaš iššeed jurdâččij nubenáál. Suoi iäránáin, já iäránem ohtâvuođâst nissoon uážui vuoigâdvuođâ meridiđ meid kalmaattum uuvijn. Muulsâivij ääigi sun meridij luovâttiđ uuvijd adoptistmân. Uvij tieđâlii tutkâmân luovâttem lâi suu noormâi vuástá, tastko suu mielâst ohe lii jo olmooš.

Čuolmân uvij adoptistmân luovâtmist lâi aalgâst tot, et adoptistemorganisaatio halijdij uáiniđ biologisii eeni talhâstieđâlijd dokumentijd tallaa ääigist ko iskospocceešovâttem tábáhtui já meid tiäđuid ton laboratoriost, kost iskospocceešovâttem lâi tábáhtum. Nisonist lâi lukko, tastko suu tallaš tuáhtár lâi ain elimin. Taat kaavnâi biologisii eeni dokumentijd jieijâs vuárháin.

Já tääl uđđâ peerâ illood ove kevttimist ton maŋa ko ohe lâi lamaš paijeel 30 ihheed puolâšist. Taat paarâ ij lamaš merkkim magarijdgin raijiittâsâid toos, mon puáris ove suoi halijdáin kevttiđ. Suoi lává tääl finnim uccâ kandii. ”Šoddâdem lâi väädis, mut tääl puoh lii pyereest”, vorâs enni illood.

Käldee:

– Baby geboren uit meer dan 30 jaar geleden ingevroren embryo (nos.nl)

Kove: Basile Morin (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...

Suomâ almaah toškuu histor­jálii EM-proonsi tuáškum­páálust

Suomâ almai tuáškumpállu­eennâm­juávkku vuoitij lávurduv EM‑proonsi Slovenia vuástá. Koččâmušâst lii Suomâ vuossâmuš rävisulmui árvukišto­miitaal tuáškumpáálust. Suomâ miitaaljuávkun uárnejuvvojeh onne vuossaargâ aalmugjuhleh Tampere Kuávdáštorist. Juhleh älgih...

Sämitigge tuh­hiittij raami-iävtuttâs ivvijd 2028–2031

Sämitige čuákkim tuhhiittij 24.9.2026 raami-iävtuttâs ivvijd 2028–2031. Raami-iävtuttâsâst iävtuttuvvojeh tuárvi resurseh sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem já toos lohtâseijee lahâaasâtlij pargoi olášutmân sehe...

Museokorttâ kevttui keessiv eenâb ko kuássin ovdil – Laapist Sämi­museo Siida lâi puoh pivno­humos Museo­korttâ-čuosât­tâh

Taan ive vyesimáánust porgemáánun ulmuuh kuállejii museoin Museokorttáin suullân 1 155 000 kerdid. Tot lii eenâb ko kuássin ovdil. Keessiv 2025 västideijee loho lâi 1 063 000, ađai...