Kiärun 113-ihásâš kirkko lii varriimin – uđđâ sajan lii 5 km

Kiärun kirkko lii varriimin uđđâ sajan. Mätki aalgij jieht vuossargiiđeed, já tot nohá onne koskokkoeehid. Kirho sirdem lii uási stuárráb projektist, mast ubâ Kiärun kaavpug ferttee sirduđ ryevdiruuki oovdâst.

Vuossaargâ kirho määđhi čuovvuu tuhátteh ulmuuh. Koskoho pääihi alne lii meid Ruotâ kunâgâs Carl XVI Gustaf. Haavâ puáhtá čuávvuđ internetist-uv, tastko ubâ tábáhtus uáinoo njuolgâ vuolgâttâssân.

Kirho sirdem lii eromâš stuorrâ já vátávâš haahâ, mii vuávájui käävci ihheed. Ruopsis kirho alodâh lii 35 m já kobdodâh 40 m, já tot tiäddá 672 000 kiilud. Uđđâ sajan lii 5 km, já kirkko liihâd suulân 500 meetterid oovtâ tiijmest. Ain koskâttuvâi kirkko orosist ton ääigi, ete visásmittoo, mon oornigist láá uásih, moh iä puáhtám meddâlistuđ. Tágáreh uásih láá ovdâmerkkân uurguh já alttartavlu.

Meid kirho kiäinu valmâštâllâm lâi stuorrâ pargo. Luoddâ koolgâi vijđániđ 24 meetterân, já ton mieldi meddâlistojii muorah, kátulaampuh, jotolâhčuovah já meid šalde, mii ličij pävkittum jyehi tááhust.

Joođeetmist västid vuáládâheennâmlâš Mammoet, mii lii spesiaališum stuorrâ já lusis aašij lihâttâlmân.

Kiärun kirho sundáttâlâi Gustaf Wickman. Tot valmâštui ive 1912. Kirkko lii ruátáláid tehálâš huksiittâs. Áárvu mield tot lekkâs uđđâsist čuávuváá ive loopâst.

Ubâ kaavpug sirdoo ruuki oovdâst

Kirkko ij lah áinoo huksiittâs, mii ferttee varriđ. Iivij mield ubâ Kiärun kaavpug kárttá sirduđ uđđâ sajan. Uási huksiittâsâin raččojeh já huksejuvvojeh uđđâsist; uási tain vist sirdojeh. Suijân taan paargon lii Kiärun ryevdiruuki LKAB, mon tooimâ keežild eennâm uhked vuáijuđ táálui vyelni. Áárvu mield haahâ máksá paijeel 10 miljard ruvnâd (817 miljovn eurod).

Ruuki vijđánem lii pozettâm meid vuástálistem. Kuávlu sämmilij mield tot uhked sämikulttuur, eereeb iärrás puásuituálu.

Käldeeh:

The ‘big church move’: Swedish town begins to roll historic building 5km (www.theguardian.com)

Entire church begins two-day journey across Swedish city (www.bbc.com)

Zweedse kerk van 672 ton in slakkengang op reis naar nieuwe plek (nos.nl)

Kove: Arild Vågen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....