Puáttee ive rääjist hiäppuš ij innig uážu toollâđ nube hiäppušttáá

Puátteevuođâst hiäppušist kalga leđe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ sehe piäiválâš turbekuoskâttâs nubbijn hiäppušáin tobbeen, kost hiävuš táválávt iälust. Taat vuáđuduvá staatârääđi asâttâsân hiäppušij pyereestvajemist. Asâttâs tärkkilist ellei pyereestvajemân kyeskee laavâ (693/2023) uđđâivemáánu vuosmuu peeivi 2026 rääjist.

Taan ohtâvuođâst hiäppušist uáivilduvvojeh hiävuš, aasi já toi ruossâlistume ađai muuli. Sehe hiäppuš já muuli skipárin heivee mii peri nuubijd hiävušelleid. Aasi skipárin kuittâg ferttee leđe nubbe aasi.

– Aasi pyereestvajemân lii tehálub, ete tot skippáár lii eidu nubbe aasi. Eres hiävušellein tot ij lah nuuvt tärkki, muštâl Purrâmâštoimâttuv eromâšäššitobdee Alisa Matomäki.

Taan räi hiävušelleid lii avžuuttum šlajâskippáár, mutâ tot ij lah lamaš págulâš. Laavâ mield elleid lii kuittâg ferttim faallâđ sosiaallii ohtâvuođâ sehe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ toos, mii tábáhtuvá toi pirrâsist. Sosiaallâš ohtâvuotâ lii puáhtám leđe ovdâmerkkân nubbe elleešlaajâ.

Puárádâsah tiervâsvuotân já aassâmsoojijd

Uđđâ asâttâs mield hiäppuš ferttee puákuttiđ táárbu mield, já njäälmi ferttee tärhistiđ merikoskâsávt elleetuáhtárist. Vársáid ferttee vuáháduttiđ jo tooláá toos, ete ulmuuh kieđâvušeh taid.

Hiäppušist ferttee leđe ubâ ääigi čääci ooláádmuddoost, ige ellee uážu leđe kyermisfuođârttáá paijeel kuttâ tijme. Hiävuš ferttee pyehtiđ lihâdiđ rijjâ já viälániđ jyehi peeivi. Uđđâ kaardij vijđodâh ferttee leđe ucemustáá 300 m².

Tärhibijd vátámâšâid puáhtá luuhâđ asâttâsâst. Uđđâ asâttâs puátá puáris asâttâs sajan hiäppušij suoijâlmist (588/2010).

Käldee:

Hevosella pitää ensi vuodesta lähtien olla kaverina toinen hevonen, aaseja tai muuli (yle.fi)

Kove: kallerna (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...