Suomâst pyeremus ijjâloddekiđđâ masa love ihán

Tiira-loddetiätupalvâlusân čallum tiäđui mield taan kiiđâ lii kullum ijjâlode kiihâmlávlum maaŋgâ saajeest Suomâst. Majemustáá ijjâlodeh lijjii eenâb ko tääl ive 2017.

Eromâš ennuv ijjâlodeh láá kullum algâivveest 2025 Koskâ- já Nuorttâ-Suomâst. Tavveen vist ijjâlodeh iä oro lemin nuuvt ennuv ko majemui iivij. Nube tááhust toh älgih kiihâmlávlum tavveen maŋeláá ko mäddiláá, nuuvt ete aiccâmušâi meeri sáttá vala lasaniđ kiiđâ ääigi. Maadâ-Suomâst ijjâlodde lii taan ääigi viehâ härvinâš lodde, ige tile lah taangin ive muttum tađe pyerebin.

Ive 2024 ijjâlodeh lijjii uáli jo uccáá pirrâ Suomâ, pic tavveen, kost ijjâloddeihe lâi aaibâs pyeri. Tave-Suomâst ijjâloddenääli ij lah kiäppánâm nuuvt čielgâsávt ko mäddin.

Veikkâ taan kiiđâ ijjâlodde lii kullum maaŋgâ saajeest Suomâst, te šlaajâ nääli kiäppánmist muštâl tot, ete iivij 2007 já 2017 kooskâst lijjii joba čiččâm ihheed, kuás ijjâlodeh lijjii eenâb ko taan ive. Ive 2009 lâi uáli jo pyeri ihe ijjâlode tááhust. Ko verdid taam algâive ihán 2009, te meeri lii tääl tuše viđâdâs. Ubânâssân ijjâlode nääli lii-uv čuuvtij kiäppánâm. Ijjâlode náálán vaaigut enâmustáá muldesäpligij meeri, mut šlaajâ lii kiäppánâm Suomâst meid puáris meecij kiäppánem já meccikuávlui pieđgânem tiet.

Käldee:

– Paras helmipöllökevät lähes kymmeneen vuoteen (www.birdlife.fi)

Kove: Stefan Berndtsson (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...