Suomâst pyeremus ijjâloddekiđđâ masa love ihán

Tiira-loddetiätupalvâlusân čallum tiäđui mield taan kiiđâ lii kullum ijjâlode kiihâmlávlum maaŋgâ saajeest Suomâst. Majemustáá ijjâlodeh lijjii eenâb ko tääl ive 2017.

Eromâš ennuv ijjâlodeh láá kullum algâivveest 2025 Koskâ- já Nuorttâ-Suomâst. Tavveen vist ijjâlodeh iä oro lemin nuuvt ennuv ko majemui iivij. Nube tááhust toh älgih kiihâmlávlum tavveen maŋeláá ko mäddiláá, nuuvt ete aiccâmušâi meeri sáttá vala lasaniđ kiiđâ ääigi. Maadâ-Suomâst ijjâlodde lii taan ääigi viehâ härvinâš lodde, ige tile lah taangin ive muttum tađe pyerebin.

Ive 2024 ijjâlodeh lijjii uáli jo uccáá pirrâ Suomâ, pic tavveen, kost ijjâloddeihe lâi aaibâs pyeri. Tave-Suomâst ijjâloddenääli ij lah kiäppánâm nuuvt čielgâsávt ko mäddin.

Veikkâ taan kiiđâ ijjâlodde lii kullum maaŋgâ saajeest Suomâst, te šlaajâ nääli kiäppánmist muštâl tot, ete iivij 2007 já 2017 kooskâst lijjii joba čiččâm ihheed, kuás ijjâlodeh lijjii eenâb ko taan ive. Ive 2009 lâi uáli jo pyeri ihe ijjâlode tááhust. Ko verdid taam algâive ihán 2009, te meeri lii tääl tuše viđâdâs. Ubânâssân ijjâlode nääli lii-uv čuuvtij kiäppánâm. Ijjâlode náálán vaaigut enâmustáá muldesäpligij meeri, mut šlaajâ lii kiäppánâm Suomâst meid puáris meecij kiäppánem já meccikuávlui pieđgânem tiet.

Käldee:

– Paras helmipöllökevät lähes kymmeneen vuoteen (www.birdlife.fi)

Kove: Stefan Berndtsson (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...