Viljâleijee peivikirje: keesi lii puátimin

Kuuloold keesi lii puátimin, mii meerhâš tom, et majemustáá tääl viljâleijee já norree ihe álgá. Viljâleijee lii tiäđust-uv máhđulávt jo kiiđâ ääigi šoddâdâm šaddoid, vâi toh šaddeh uánihis keesi ääigi. Norree vuod kávná algâkeesi ääigi vuossâmuid šaddoid luándust. Must keessiv já čohčuv pargo ain pijsáá, tastko mun lam moovtâ šoddâdiđ já nuurrâđ uási purrâmušâstân jieš. Taat lii viljâleijee (já norree) peivikirje, mast mun muštâlâm, maht šoddâmpaje tääbbin Oulust ovdán, maht šadoh taan ive šaddeh sehe mii luhostuvá taan keerdi já mii ij.

Njuhčâmáánust mun kalveškuottim tomattijd já paprikaid. Tijmá mun jiem viiššâm šoddâdiđ paprikaid, mut taan ive mun meridim keččâliđ oppeet, veikkâ tääbbin toh iä ain kiergân sáppuđ ovdil ko čohčâ jo puátá. Liegâsvuotâ já paaštâ iä oro lemin aaibâs tuárvi munnuu luptâstuvâst. Naabur kulen vuod paprikah piergejeh ain hirmâd pyereest, tastko suu luptâstâhân piäiváš páštá ubâ peeivi, mut tääbbin tot páštá tuše iđedist. Tomattij já paprikai lasseen mun keččâlim kalveđ persiljá olgon luptâstuvâst. Motomin mun lam kuullâm, et motomij šadoi siemânijd puáhtá pieijâđ muuldán jo algâive ko lii vala muotâ já koolmâs. Toh šodâččii talle tállán ko áimu lieggân ige taid tienuuvt taarbâš innig vuáháduttiđ olgošooŋân. Uáiniđ leš.

Cuáŋuimáánust mun kolvim muáddi piäiváárääsi já eres-uv šaddoid, moh iä liijká piergim. Lostâkaalâ mun jiem finnim šoddâđ, eennâmmyerji-uv hirmâd hyeneeht.

Vyesimáánu pelimuddoost mun kolvim maaisâ, miintu, timjam, basilika, sitruunmelissa sehe kuurkâid já kesikurpiccaid. Syeinisiipuul, mii lâi jo maŋgâ ive pyereest piergim luptâstuvâst täälvi paijeel, ij valagin čáittám magarijdgin meerhâid tast, et tot ličij koccáámin kiiđân. Táválávt tot šoddâd vuossâmuid ruánáá verdijdis cuáŋuimáánu aalgâbeln, mut tääl mun arvâlâm, et tot jaamij moonnâm täälvi korrâ puolâšij ääigi. Pyereh-uv uđđâseh kuittâg láá: persiljá lii šodâškuáttám! 

Persiljá

Vyesimáánu 18. peeivi lâi stuorrâ peivi: maarsuh uážžoin taan keesi vuossâmuid vorâs suoinijd. Siämmást norree uđđâ paje kuuloold álgá. Tääl vyesimáánu loopâ peln mun lam nuurrâm jo aainâs-uv piättárrääsi, kievânjuollâs já kaaicâpoccee loostâid sehe kuškâdâm käskee já tejârääsi loostâid teejâ várás. 

Tejârääsi

Luptâstâh vuod lii tievâ veikkâ magarijn šaddoin: uápisulmuin pottii lase toomaatšadoh, já käävpist-uv láá vuálgám fáárun muáddi šado, ovdâmerkkân sitruunverbena (kulloo lii pyeri tejâšaddo) já sitruuntimjam sehe uđđâ syeinisiipuul. Jyehi ive oro, et saje ij mahtengin pijsáá. 

Tääl mun vuárdám, et muoi pelikuoimijnân pesseen algâttiđ piäldupargoid. Munnust lii lamaš šaddoeennâm, mon puáhtá laiguuttiđ kaavpugist, jo love ihheed. Talle ko šaddoenâmân piäsá (táválávt vyesimáánu loopâst), te lii-uv huáppu uážžuđ nuuvt ennuv pargoid valmâšin ko máhđulâš ovdil ko čuoškah iteh. Čuávuváá uásist mun muštâlâm, maht te taan keesi keevâi.

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – Uási 2

Kuovâmáánu 2026. Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo,...

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...