Viljâleijee peivikirje: keesi lii puátimin

Kuuloold keesi lii puátimin, mii meerhâš tom, et majemustáá tääl viljâleijee já norree ihe álgá. Viljâleijee lii tiäđust-uv máhđulávt jo kiiđâ ääigi šoddâdâm šaddoid, vâi toh šaddeh uánihis keesi ääigi. Norree vuod kávná algâkeesi ääigi vuossâmuid šaddoid luándust. Must keessiv já čohčuv pargo ain pijsáá, ko mun lam moovtâ šoddâdiđ já nuurrâđ uási purrâmušâstân jieš. Taat lii viljâleijee (já norree) peivikirje, mast mun muštâlâm, maht šoddâmpaje tääbbin Oulust ovdán, maht šadoh taan ive šaddeh sehe mii luhostuvá taan keerdi já mii ij.

Njuhčâmáánust mun kalveškuottim tomattijd já paprikaid. Tijmá mun jiem viiššâm šoddâdiđ paprikaid, mut taan ive mun meridim keččâliđ oppeet, veikkâ tääbbin toh iä ain kiergân sáppuđ ovdil ko čohčâ jo puátá. Liegâsvuotâ já paaštâ iä oro lemin aaibâs tuárvi munnuu luptâstuvâst. Naabur kulen vuod paprikah piergejeh ain hirmâd pyereest, tastko suu luptâstâhân piäiváš páštá ubâ peeivi, mut tääbbin tot páštá tuše iđedist. Tomattij já paprikai lasseen mun keččâlim kalveđ persiljá olgon luptâstuvâst. Motomin mun lam kuullâm, et motomij šadoi siemânijd puáhtá pieijâđ muuldán jo algâive, ko lii vala muotâ já koolmâs. Toh šodâččii talle tállán ko áimu lieggân ige taid tienuuvt taarbâš innig vuáháduttiđ olgošooŋân. Uáiniđ leš.

Cuáŋuimáánust mun kolvim muáddi piäiváárääsi já eres-uv šaddoid, moh iä liijká piergim. Lostâkaalâ mun jiem finnim šoddâđ, eennâmmyerji-uv hirmâd hyeneeht.

Vyesimáánu pelimuddoost mun kolvim maaisâ, miintu, timjam, basilika, sitruunmelissa sehe kuurkâid já kesikurpiccaid. Syeinisiipuul, mii lâi jo maŋgâ ive pyereest piergim luptâstuvâst täälvi paijeel, ij valagin čáittám magarijdgin meerhâid tast, et tot ličij koccáámin kiiđân. Táválávt tot šoddâdij vuossâmuid ruánáá verdijdis cuáŋuimáánu aalgâbeln, mut tääl mun arvâlâm, et tot lii jáámmám moonnâm täälvi korrâ puolâšij ääigi. Pyereh-uv uđđâseh kuittâg láá: persiljá lii šodâškuáttám! 

Persiljá

Vyesimáánu 18. peeivi lâi stuorrâ peivi: maarsuh uážžoin taan keesi vuossâmuid vuorâs suoinijd. Siämmást norree uđđâ paje kuuloold álgá. Tääl vyesimáánu loopâ peln mun lam nuurrâm jo aainâs-uv piättárrääsi, kievânjuollâs já kaaicâpoccee loostâid sehe kuškâdâm käskee já tejârääsi loostâid teejâ várás. 

Tejârääsi

Luptâstâh vuod lii tievâ veikkâ magarijn šaddoin: uápisulmuin pottii lase toomaatšadoh, já käävpist-uv láá vuálgám fáárun muáddi šado, ovdâmerkkân sitruunverbena (kulloo lii pyeri tejâšaddo) já sitruuntimjam sehe uđđâ syeinisipuli. Jyehi ive oro, et saje ij mahtengin pijsáá. 

Tääl mun vuárdám, et muoi pelikuoimijnân pesseen algâttiđ piäldupargoid. Munnust lii lamaš šaddoeennâm, mon puáhtá laiguuttiđ kaavpugist, jo love ihheed. Talle ko šaddoenâmân piäsá (táválávt vyesimáánu loopâst), te lii-uv huáppu uážžuđ nuuvt ennuv pargoid valmâšin ko máhđulâš, ovdil ko čuoškah iteh. Čuávuváá uásist mun muštâlâm, maht te taan keesi keevâi.

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Šielâst koskoho 21.1.

Aanaar kieldâ uárnee säämi kielâkähviviäsu Aanaar škoovlâst Šielâst uđđâivemáánu 21. peeivi tijme 14–16. Säämi kielâkähviviäsuh láá nuuvtá já puohháid ávus tábáhtumeh, main ulmuuh pyehtih sárnuđ...

Oulu kulttuur­uáivi­kaavpug­ive lekkâm­juhleh 16.1–18.1. – vuossâmuš peivi

Oulu lii Euroop kulttuuruáivikaavpug ive 2026 oovtâst slovakialijn Trenčín-kaavpugáin. Taan ive Oulust láá maaŋgâlágáneh kulttuurtábáhtusah, já meid sämikulttuur lii pyereest uáinusist. Taan artikkâlist Anarâš aavis...

Ovllá-sämioop­perast lii onne vuosâ­čááitus Oulu teatterist

Oulu teatter, Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš já Oulu Sinfonia pyehtih onne tijme 19 rääjist lyeve oolâ vuordum Ovllá-ooppera. Koččâmušâst lii vuossâmuš oleseehid ooppera, mon vuosâčááitus...

Neelji ISS-astronaut juávkku lii maccâm tolebiššáá Enâmân ko lâi vuávájum

Neelji astronaut juávkku nummeer 11 aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvvâst ISS:st lii siäivum torvolávt Enâmân. Sij maccii mottoom oho tolebiššáá ko algâalgâlávt lâi vuávájum oovtâ astronaut tiervâsvuotâčuolmâ keežild....

Misthân lii limonaad­viäru, mondiet ulmuuh ain puáiduh?

Tovle lâi puoh pyerebeht. Taat ij lah aaibâs tuotâ. Mun kuittâg muštám, ete mist lâi párnážin herskupeivi. Tot lâi áinoo peivi ohhoost ko lâi...