Viljâleijee peivikirje: keesi lii puátimin

Kuuloold keesi lii puátimin, mii meerhâš tom, et majemustáá tääl viljâleijee já norree ihe álgá. Viljâleijee lii tiäđust-uv máhđulávt jo kiiđâ ääigi šoddâdâm šaddoid, vâi toh šaddeh uánihis keesi ääigi. Norree vuod kávná algâkeesi ääigi vuossâmuid šaddoid luándust. Must keessiv já čohčuv pargo ain pijsáá, tastko mun lam moovtâ šoddâdiđ já nuurrâđ uási purrâmušâstân jieš. Taat lii viljâleijee (já norree) peivikirje, mast mun muštâlâm, maht šoddâmpaje tääbbin Oulust ovdán, maht šadoh taan ive šaddeh sehe mii luhostuvá taan keerdi já mii ij.

Njuhčâmáánust mun kalveškuottim tomattijd já paprikaid. Tijmá mun jiem viiššâm šoddâdiđ paprikaid, mut taan ive mun meridim keččâliđ oppeet, veikkâ tääbbin toh iä ain kiergân sáppuđ ovdil ko čohčâ jo puátá. Liegâsvuotâ já paaštâ iä oro lemin aaibâs tuárvi munnuu luptâstuvâst. Naabur kulen vuod paprikah piergejeh ain hirmâd pyereest, tastko suu luptâstâhân piäiváš páštá ubâ peeivi, mut tääbbin tot páštá tuše iđedist. Tomattij já paprikai lasseen mun keččâlim kalveđ persiljá olgon luptâstuvâst. Motomin mun lam kuullâm, et motomij šadoi siemânijd puáhtá pieijâđ muuldán jo algâive ko lii vala muotâ já koolmâs. Toh šodâččii talle tállán ko áimu lieggân ige taid tienuuvt taarbâš innig vuáháduttiđ olgošooŋân. Uáiniđ leš.

Cuáŋuimáánust mun kolvim muáddi piäiváárääsi já eres-uv šaddoid, moh iä liijká piergim. Lostâkaalâ mun jiem finnim šoddâđ, eennâmmyerji-uv hirmâd hyeneeht.

Vyesimáánu pelimuddoost mun kolvim maaisâ, miintu, timjam, basilika, sitruunmelissa sehe kuurkâid já kesikurpiccaid. Syeinisiipuul, mii lâi jo maŋgâ ive pyereest piergim luptâstuvâst täälvi paijeel, ij valagin čáittám magarijdgin meerhâid tast, et tot ličij koccáámin kiiđân. Táválávt tot šoddâd vuossâmuid ruánáá verdijdis cuáŋuimáánu aalgâbeln, mut tääl mun arvâlâm, et tot jaamij moonnâm täälvi korrâ puolâšij ääigi. Pyereh-uv uđđâseh kuittâg láá: persiljá lii šodâškuáttám! 

Persiljá

Vyesimáánu 18. peeivi lâi stuorrâ peivi: maarsuh uážžoin taan keesi vuossâmuid vorâs suoinijd. Siämmást norree uđđâ paje kuuloold álgá. Tääl vyesimáánu loopâ peln mun lam nuurrâm jo aainâs-uv piättárrääsi, kievânjuollâs já kaaicâpoccee loostâid sehe kuškâdâm käskee já tejârääsi loostâid teejâ várás. 

Tejârääsi

Luptâstâh vuod lii tievâ veikkâ magarijn šaddoin: uápisulmuin pottii lase toomaatšadoh, já käävpist-uv láá vuálgám fáárun muáddi šado, ovdâmerkkân sitruunverbena (kulloo lii pyeri tejâšaddo) já sitruuntimjam sehe uđđâ syeinisiipuul. Jyehi ive oro, et saje ij mahtengin pijsáá. 

Tääl mun vuárdám, et muoi pelikuoimijnân pesseen algâttiđ piäldupargoid. Munnust lii lamaš šaddoeennâm, mon puáhtá laiguuttiđ kaavpugist, jo love ihheed. Talle ko šaddoenâmân piäsá (táválávt vyesimáánu loopâst), te lii-uv huáppu uážžuđ nuuvt ennuv pargoid valmâšin ko máhđulâš ovdil ko čuoškah iteh. Čuávuváá uásist mun muštâlâm, maht te taan keesi keevâi.

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijest: Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstuv

Euroviisui nubbe semifiinaal uárnejui tuorâstâheehid Wienist. Meiddei taan semifinalist jootkân pessii love enâmid. Sätioornigist almottum tiäđu mield jootkân pessii čuávuvááh enâmeh: Bulgaria (Dara – Bangaranga)....

Tälviolympialiih 2030 uárne­juvvojeh Ranska Aalpâin

Meiddei čuávuvááh tälviolympialiih tuállojeh Euroopist. Toh uárnejuvvojeh Ranska Aalpâin kuovâmáánu 1.–17. peeivi 2030. Taat lii niäljád kerdi ko Ranska tuáimá olympialij išedin. Ovdebááh olympialiih...

Toimâtteijest: Suomâ ovdánij euroviisui finalân – Sämikielâg viisufanih árvuš­tâllii pittáid

Suomâ euroviisuovdâsteijeekyevtis Pete Parkkonen já Linda Lampenius lává ovdánâm finalân, mii tuálloo lávvárduv Wienist. Suomâ väljejui finalân nubben enâmin love eennâm juávhust. Suomâ lasseen finalist...

Sigga-Marja Maggan lii mieđettum Suomâ Tieđâ­akatemiai Risto Pelkonen ‑olmooš­vuoigâd­vuotâ­palhâšume

Ive 2026 Risto Pelkonen ‑olmoošvuoigâdvuotâpalhâšume lii finnim FT dooseent Sigga-Marja Magga Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist. Sun palhâšui pargostis sämmilij totkei vuoigâdvuođâi já tiettuu rijjâvuođâ oovdedmist. Palhâšume...

Euroviisuh uárne­juvvojeh Wienist Nuorttâ­riijkâst – Mikkâl Morottaja čielgee fiinaal anarâškielân

Taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh Wienist Nuorttâriijkâst Wiener Stadthallest. Tijmái euroviisui vyeittee lâi JJ adai Johannes Pietsch, kote puovtij kištoid jieijâs enâmân pitáinis Wasted Love. Taat...