Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel tooláá pasepeeivi Suomâ ääigi. Taat Mánudáá sevŋis peeli ij kuássin oinuu Enâmân. Tiäđu mooduul siäivumist lii adelâm kiinalâš komovuotâorganisaatio CNSA. Chang’e-6 paččui máátkán vyesimáánu 3. peeivi.

Taan mánudâšmissio ulmen lii nuurrâđ kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd nuuvt kočodum Aitken-kraatterist Mánudáá maadânäävi alne. Aitken lii kieŋâlis kraatter, mon lyeddejeijee lii 2 500 kilomeetterid. Chang’e-6-modulân láá väridum kyehti pirrâmpeeivi materiaalij nurâmân. Jis Chang’e-6 luhostuvá maccâđ Enâmân, te taat ličij vuosmuš tohe, ko čáittuseh láá nurrum Mánudáá sevŋis peln. Taah koovjah já keeđgih láá geologisâš avvees mield suullân nelji miljard ihheed puáráseh. Čáittusij tutkâm vuáđuld kijnáliih tieđâalmaah tuáivuh, et sij finniiččii lasetiäđuid tast, maht Mánudâš lii šoddâm.

Kiina lâi ive 2019 vuosmuš eennâm, mii luhostui finniđ komovuotâmooduul Mánudáá tuáhá. Amerikliih já ryeššiliih mánudâšmissioh láá tutkâm Mánudáá ovddiipele.

Kiinast láá meid eres vuáváámeh komovuotâmađhij várás: tast lii áigumuš vuolgâttiđ aldapuátteevuođâst Mánudâžân vala kyehti ij-almaidittum missio, moh valmâštâlleh Kiina váldu-ulmásis vuolgâttiđ astronautijd Mánudâžân ive 2030 já huksiiškyettiđ tohon tutkâmsajattuv. Maŋeláá vuolgâttuvvojeh meid komovuotâluođâneh Marsân já Jupiterân, já ulmen lii čokkiđ tobbeen-uv myensterijd.

Käldeeh:

– Chinees ruimtevaartuig bereikt achterkant maan om gruis te verzamelen (nos.nl)

– Kiina laukaisi matkaan oman kuu­luotaimensa (www.hs.fi)

– Kiinalaisalus laskeutui onnistuneesti Kuun pimeälle puolelle (www.hs.fi)

Kove: p2722754 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...