Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel tooláá pasepeeivi Suomâ ääigi. Taat Mánudáá sevŋis peeli ij kuássin oinuu Enâmân. Tiäđu mooduul siäivumist lii adelâm kiinalâš komovuotâorganisaatio CNSA. Chang’e-6 paččui máátkán vyesimáánu 3. peeivi.

Taan mánudâšmissio ulmen lii nuurrâđ kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd nuuvt kočodum Aitken-kraatterist Mánudáá maadânäävi alne. Aitken lii kieŋâlis kraatter, mon lyeddejeijee lii 2 500 kilomeetterid. Chang’e-6-modulân láá väridum kyehti pirrâmpeeivi materiaalij nurâmân. Jis Chang’e-6 luhostuvá maccâđ Enâmân, te taat ličij vuosmuš tohe, ko čáittuseh láá nurrum Mánudáá sevŋis peln. Taah koovjah já keeđgih láá geologisâš avvees mield suullân nelji miljard ihheed puáráseh. Čáittusij tutkâm vuáđuld kiinaliih tieđâalmaah tuáivuh, et sij finniiččii lasetiäđuid tast, maht Mánudâš lii šoddâm.

Kiina lâi ive 2019 vuosmuš eennâm, mii luhostui finniđ komovuotâmooduul Mánudáá tuáhá. Amerikliih já ryeššiliih mánudâšmissioh láá tutkâm Mánudáá ovddiipele.

Kiinast láá meid eres vuáváámeh komovuotâmađhij várás: tast lii áigumuš vuolgâttiđ aldapuátteevuođâst Mánudâžân vala kyehti ij-almaidittum missio, moh valmâštâlleh Kiina váldu-ulmásis vuolgâttiđ astronautijd Mánudâžân ive 2030 já huksiiškyettiđ tohon tutkâmsajattuv. Maŋeláá vuolgâttuvvojeh meid komovuotâluođâneh Marsân já Jupiterân, já ulmen lii čokkiđ tobbeen-uv myensterijd.

Käldeeh:

– Chinees ruimtevaartuig bereikt achterkant maan om gruis te verzamelen (nos.nl)

– Kiina laukaisi matkaan oman kuu­luotaimensa (www.hs.fi)

– Kiinalaisalus laskeutui onnistuneesti Kuun pimeälle puolelle (www.hs.fi)

Kove: p2722754 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumppi­piivdo vaikut­tâsah Suomâst láá vala epivis­sáseh

Suomâst moonnâm täälvi kumppipiivdo ulmen lâi eres lasseen kepidiđ kuumpij tovâttem päikkiellee­vahâgijd já eres vaarâid, suojâliđ meccikuudij vuosijd sehe meddâlistiđ penuvkuumpijd luándust. Kumppipiivdo vaikuttâsâin lii...

Ruošâ máhđulâš uásá­listem aalmugij­koskâsii jieŋâ­skiärun lii tovât­tâm korrâ vuástá­listem

Vástuppeeivi Valastâllâm aalmugijkoskâsâš áánnum­tuámustovli CAS meridij, ete Aalmugijkoskâsâš jieŋâskiärru­litto IIHF ferttee tállán toohâđ máhđulâžžân tom, ete Ruoššâ máccá aalmugijkoskâsii jieŋâskiärru­tooimân. Miärádâs lii finnim ennuv...

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...