Šoŋŋâ hettij kunâgâseergij vyeijim Anarist pessijâšoholoopâ

Pessijái ääigi Aanaarjäävri jieŋâ alne lâi oppeet puásuikištopaje stuárráámus tábáhtume – ađai lijjii kunâgâskištoh. Táválávt kištoin 24 pyeremussâd Puásui cup -ergid peesih kištottâllâđ kyevti peeivi ääigi kunâgâs tittelist. Kunâgâsjuávhu lasseen motomij iivij láá kištoost lamaš meid nuorâi juávhuh já nuuvt kočodum Silver race -juávkku.

Mun lijjim váhá ereslágán roolâst ko táválávt, tastko jiem innig jieš vuáijámgin pic lijjim ohtâ tuámárijn. Ko lii lamaš vyeijen kuhháá, te ličij puáhtám leđe ahheev čuávvuđ paaldâst. Tääl mun lijjim kale viehâ tuđâvâš, ete ij tarbâšâm jieš vyeijiđ – vyeijeeh lijjii uáli njuoskâm.

Ko ovdil oholoopâ lijjii lihmáduvah, te tot vaiguttij ubâ ohjelmân ennuv. Rađehân ij killám ko kištopeeivih algii, já lávurduv mij koolgâim maassâdkeessiđ puoh vyeijimijd eereeb kunâgâsjuávhu. Tot lâi kale korrâ sijvo poccuid, aaibâs siäbládâh.

Meiddei keččein lâi njuoskâ meeinig. Párnáid tot ij hettiim kale.

Puátuseh vuosmuu peeivi maŋa lijjii váhá tego mij arvâlijm, já olâttâsah iä lamaš ennuv. Suoppâinkišto luhostui šooŋâst huolâhánnáá, já ulmuuh iä tarbâšâm leđe ohjelmttáá. Mun jiem jieš kiergânâm keččâđ kištoid. Toh lijjii-uv eres ääigi ko táválávt, ko tääl njuárustem lâi kaskoo kištopeeivi. Njuárustmist almai juávhu vyeittee lâi Lemet Eira já nisonijn Inkeri Magga.

Ehidist puoh kištoulmuuh vissâ tuoivuu, ete puolâštičij pasepeivi várás. Iijâ ääigi mun jieš lijjim ijjâvahtân poccui tiet, já mun pahudim, ete siämmáálágán peivi ličij puátimin. Kyevti kilomeetter rađe lâi mielâttes hyenes oornigist.

Rađe paaldân lijjii meid ittáám uággumrääigih.

Mun jiem kal tuostâm jurdeđgin, maggaar tuámmárhommá oholoopân šodâččij, ko lopedim toos älgiđ. Tot lâi munjin mudoi-uv ereslágán pargo puásuikišto pirrâsist, ko mun lijjim kuittâg lamaš vyeijee 30 ihheed.

Pasepeeivi iđedist mij koolgâim meridiđ, maht tot vyeijim mana. Iäba tast lamaškin muulsâiävtuh ko mutteđ ohjelm váhá. Kunâgâskišto, mii lii ain lamaš pasepeeivi kyevti kilomeetter mätki, koolgâi uániduđ oovtâ kilomeetterân, já tom koolgâi vyeijiđ vuosmužžân. Taan ive kunâgâssân šoodâi Verneri, Miika Laurosii ergi Pintamo palgâsist, vyeijen Janne Alatalo. Verneri vuáittu lâi uccâ olâttâs, ige kihheen kale lamaš máttám tom ervidiđ ovdil kišto-oholoopâ. Jannen kunâgâsvuotâ lâi vuosmuš olmâ kunâgâsvuotâ.

Verneri

Kunâgâsjuávhu maŋa Silver race -poccuuh vuoijii sprinttimääđhi. Tom vuoitij Juha Mikkola Lämpäri Ivalo palgâsist, vyeijen Elias Tervaniemi.

Marko Tervaniemi

Koveh: Marko Tervaniemi (rađe) já Henna Tervaniemi (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...