Šoŋŋâ hettij kunâgâseergij vyeijim Anarist pessijâšoholoopâ

Pessijái ääigi Aanaarjäävri jieŋâ alne lâi oppeet puásuikištopaje stuárráámus tábáhtume – ađai lijjii kunâgâskištoh. Táválávt kištoin 24 pyeremus Puásui cup -ergid peesih kištottâllâđ kyevti peeivi ääigi kunâgâs tittelist. Kunâgâsjuávhu lasseen motomij iivij ääigi láá kištoost lamaš meid nuorâi juávhuh já nuuvt kočodum Silver race -juávkku.

Mun lijjim váhá ereslágán roolâst, ko jiem innig jieš vuáijámgin pic lijjim ohtâ tuámárijn. Ko lii lamaš vyeijen kuhháá, te ličij puáhtám leđe ahheev čuávvuđ paaldâst. Tääl lijjim kale viehâ tuđâvâš, ete ij tarbâšâm jieš vyeijiđ – vyeijeeh lijjii uáli njuoskâm.

Ko lâi uáli jo lihmádoh ovdil oholoopâ, te tot vaiguttij ubâ ohjelmân ennuv. Rađehân ij killám ko kištopeeivih algii, já lávurduv mij koolgâim maassâd keessiđ puoh eres vyeijimijd pic kunâgâsjuávhu. Tot lâi kale korrâ sijvo poccuid, aaibâs siäbládâh.

Meiddei keččein lâi njuoskâ meeinig. Párnáid tot ij hettiim kale.

Puátuseh vuosmuu peeivi maŋa lijjii váhá tego mij arvâlijm, já olâttâsah iä lamaš ennuv. Suoppâinkišto luhostui šooŋâst huolâhánnáá, já ulmuuh iä tarbâšâm leđe ohjelmttáá. Mun jiem jieš kiergânâm keččâđ kištoid, toh-uv lijjii eres ääigi ko táválávt, ko tääl njuárustem lâi kaskoo kištopeeivi. Njuárustmist almai juávhu vyeittee lâi Lemet Eira já nisonijn Inkeri Magga.

Ehidist puoh kištoulmuuh vissâ tuoivuu, ete puolâštičij pasepeivi várás. Ijjâ ääigi ko mun jieš lijjim ijjâvahtâ poccui tiet, pahudim ete siämmáálágán peivi ličij puátimin. Kyevti kilomeetter rađe lâi mielâttes hyenes oornigist.

Rađe paaldân lijjii meid ittáám uággumrääigih.

Jiem kal tuostâm jurdeđgin, maggaar tuámmárhommá oholoopân šodâččij, ko lopedim toos älgiđ. Tot lâi munjin mudoi-uv ereslágán pargo puásuikišto pirrâsist, ko lijjim kuittâg lamaš vyeijee 30 ihheed.

Pasepeeivi iđedist mij koolgâim meridiđ, maht tot vyeijim mana. Iäba tast lamaškin muulsâiävtuh ko mutteđ ohjelm váhá. Kunâgâskišto, mii lii ain lamaš pasepeeivi kyevti kilomeetter mätki, já taat kišto lii lamaš ubâ oholoopâ ruvnâ, koolgâi uániduđ oovtâ kilomeetterân já tom koolgâi vyeijiđ vuosmužžân. Taan ive kunâgâssân šoodâi Verneri, Miika Laurosii ergi Pintamo palgâsist, vyeijen Janne Alatalo. Verneri vuáittu lâi uccâ olâttâs, ige kihheen kale lamaš máttám tom ervidiđ ovdil kišto-oholoopâ. Jannen kunâgâsvuotâ lâi vuosmuš olmâ kunâgâsvuotâ.

Verneri

Kunâgâsjuávhu maŋa Silver race -poccuuh vuoijii sprinttimääđhi. Tom vuoitij Juha Mikkola Lämpäri Ivalo palgâsist, vyeijen Elias Tervaniemi.

Marko Tervaniemi

Koveh: Marko Tervaniemi (rađe) já Henna Tervaniemi (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska parlament meridij Kooraan puáldim kieldimist

Tanska parlament lii tuhhiittâm laavâ, mii kiäldá oskoldâhlij tevstâi puáldim kirjen. Keevâtlávt taat meerhâš Kooraan puáldim kieldim. Koranij puáldim lii tijmá tovâttâm ennuv liävuttemesvuođâid...

Uđđâ nooveelantologia lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nooveelantologia, mon novellijd anarâškielâ sárnooh láá čáállám maaŋgâi iivij ääigi. Ton paječaalân lii väljejum Annika Pasasii čäällim nooveel paječaalâ ađai...

Suomâ juhlo jiečânâsvuođâpeeivi Presidentlanneest 6.12.2023

Täsivääldi president Sauli Niinistö tuáimá jiečânâsvuođâpeeivi juhlevuástáväldim išedin já váldá kálguinis Jenni Haukioin vuástá kuosijd Presidentlanneest koskoho, juovlâmáánu 6. peeivi 2023. Vuástáväldim teeman lii...

Väldikodáliih párnái jiečânâsvuođâpeivijuhleh Säätytalost Helsigist: Aanaar já Ucjuuvâ ovdâsteijei tobdoh määđhist

Pasepeeivi, juovlâmáánu 4. peeivi, párnááh viettii väldikodálijd párnái jiečânâsvuođâpeivijuuhlijd Helsigist Säätytalost. Staatârääđi laanan lijjii puávdejum Suomâ jyehi kieldâst kyehti loveihásii párnáá, kiäi šoddâmihe lii...

Kesimuštoh: maid porgâđ, ko šoŋŋâ lii tego Irlandist?

Návt čoovčâ já skaamâ ääigi lii hitruu muštâččiđ, mii puoh tábáhtui moonnâm keesi. Taan rááiđust mun muštâlâm, maggaar muu keesi lâi já magareh ääših...