Heli Huovinen: Valmâštâlmeh euroviisui čielgiimân láá älgimin

Tijmááh euroviisuh lijjii kyevti-uv suujâst historjáliih. Vistig-uv ukrainalâš lávlumjuávkku Kalush Orchestra vuoitij euroviisuid pittáin Stefania, mut suáđi tiet Ukraina jieš ij paste orniđ taanihásijd euroviisuid. Tondiet taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh eres saajeest ko vyeittee enâmist: saijeen väljejui Liverpool Stuorrâ-Britanniast. Meiddei sämikielâi uáinust euroviisuh lijjii historjáliih, tastko toh čielgejuvvojii vuossâmuu tove sämikielân – sehe anarâškielân ete tavesämikielân.

Taanihásiih euroviisuh uárnejuvvojeh vyesimáánust Stuorrâ-Britanniast Liverpoolist. Fiinaal uárnejuvvoo lávvárduv vyesimáánu 13. peeivi, já semifinaleh láá vyesimáánu 9. já 11. peeivi. Muusikpitáh láá jo väljejum uásálistee enâmijn. Siämmáá tehelâš ko muusikpitáh-uv lii meid euroviisui čielgim pirrâ maailm. Heli Huovinen muštâlij Anarâš aavisân, maggaar pargo euroviisui čielgim lii anarâškielân já moin naalijn čielgejeijee kalga taan paargon rahttâttâđ.

Euroviisuh čielgejuvvojeh sämikielân taan-uv ive

Heli Huovinen muštâl, et siämmáánáál ko tijmá-uv, meid taan ive euroviisuh čielgejuvvojeh anarâš- já tavesämikielân. Meiddei taan ive Heli Huovinen čielgee taid anarâškielân já Aslak Paltto tavesämikielân. Suoi lává tääl orientistmin jieijâs toos, et valmâštâlmeh čielgiimáid láá forgâpalij älgimin:

”Rahttâtmeh euroviisui čielgiimân älgih tuođânálásávt vyesimáánu aalgâst válburpeeivi maŋa. Toh älgih Suomâst vistig čuákkimijgijn ubâ pyevtittâsjuávhoin. Sämikielâi uásild tehelumos lii uápásmuđ artistáid já muusikpittáid já muštâliđ jieškođe-uv eennâm historjást euroviisuin”, Heli Huovinen muštâl.

Sun juátká:

”Suomâst láá maŋgâ čielgimkielâ, mut tuše suomâkielâ já ruotâkielâ vuolgâttuvvojeh Liverpoolân. Loopah kielah tuáimih Helsigist YLE Pasila táálust. Tohon sämikielah-uv maneh. Sun muštâl, et ij lah val vises, moh puoh kielâid láá fáárust. Mut lii jo vises, et anarâš- já tavesämikielân kale čielgejuvvoo.”

Maht te rahttâttâđ euroviisui čielgiimáid?

Mun koijâdâm Helist, kost sun finnee puoh tiäđuid já ideaid, maid keččeid kannat teikâ kalga muštâliđ já moin naalijn tiäđuh väljejuvvojeh. Näävt sun västid:

”Materiaaleh kávnojeh stuorrâ euroviisumašinist, mon peht finnee ennuv tiäđuid. Ton lasseen čielgejeijein láá kiävtust maaŋgah uálih, moi peht puáhtá čuávvuđ euroviisusaje tábáhtuumijd. Láá chat-uálih, šleđgâpoostah já pressitilálâšvuođah, já puoh taid puáhtá čuávvuđ káidusin.”

Heli rámmoo tom, et suomâkielâ kommentaattor Mikko Silvennoinen, kote vuálgá Liverpoolân pääihi oolâ, iššeed ennuv sämikielâ čielgejeijeid-uv kietâčallui rähtimist. Ton lasseen Heli muštâl, et čielgejeijeeh oceh tiäđuid meid siskáldâs chatist, mast láá ovdâmerkkân ravvuuh toos, maht kalga ettâđ mottoom artist noomâ.

Heli lijkkoo eromâš ennuv kietâčalluu rähtimân já iätá, et tot lii puoh hitruumus uási euroviisupargoost:

”Jyehi enâmist lii jieijâs postâkorttâ, mast kalga sárnuđ 40 sekuntid, mii ij lah ollágin kuhes äigi. Jyehi enâmist kalga muštâliđ maidnii.”

Heli muštâl, et kalgeh leđe vijđásub-uv kietâčalluuh toi tilij várás ko artist piäsá semifinalist finalân:

”Čielgejeijee ij pyevti muštâliđ tuše oovtâid já siämmáid aašijd uđđâsist, pic taid ferttee heiviittiđ. Mudoi kale uážžu jieš meridiđ, maid muštâl. Aainâs-uv kalga muštâliđ keččeid artist já pitá noomâ já mottoom hitruus ääši jyehi enâmist. Ennuv puáhtá jurgâliđ mut liijká lii pyeri smiettâđ meid sämmilijd já sämikielâid já taan maailmân uápis puotâstitmijd.”

Heli povvâst, et kietâčalluu čälimist sun tijmá feilij ucánjihhii:

”Muu pargopaarâ Aslak kejâškuođij munjin euroviisui njuolgâvuolgâttâsâst finalist, et tääl te ličij muu vuáru sárnuđ. Mut must ij lamaškin mihheen čallum eidu ton eennâm puotâ. Lijjim tom vájáldittám.”

Heli koolgâi tállân čuávdiškyettiđ čuolmâ. Sun turvâstij suomâkielâlii kietâčallui.

”Tiet pittá lâi tiäđust-uv lamaš semifinalist, nuuvt et muštim kuittâg maidnii tast. Já Aslak meid išedij muu. Keččeeh iä tast kale huámášâm maiden”, sun smietâd.

Meiddei kielâčuolmah láá mottoom verd lamaš kietâčallui rähtimist. Heli muštâl, et sun lii karttâm máttááttâllâđ Euroop staatâi noomâid sämikielân:

”Toos lii luhhoost šiev pargoniävvu ko lii anarâškielâlâš Wikipedia”, sun muštâl.

Ko euroviisuokko aldanškuát, talle lii meiddei čielgiimij valmâštâlmij hoppuumus äigi:

”Okko ovdil Helsigân vuolguu láá tuše euroviisupargoh”, Heli muštâl.

Euroviisuoho ohjelm čielgejeijee uáinust

”Čielgejeijeid euroviisuokko lii uáli jo hoppuu. Talle ij kiergân nuuvt ennuv uáđđiđgin, já puohah pargeh kuhes peeivijd. Jyehi eehid lii jo-uv hárjuttâs teikâ fiinaal”, Heli muštâl.

Sun čielgee val tärhibeht:

”Euroviisuoho ääigi vuossaargâ lii vuosmuu seminfiinaal kenraalhárjuttâs, majebaargâ ton njuolgâvuolgâttâs, koskoho nube semifiinaal kenraalhárjuttâs, tuorâstuv ton njuolgâvuolgâttâs, vástuppeeivi lii fiinaal kenraal já lávvárduv jieš fiinaal.”

Heli muštâl, et toimâtteijee piäsá eskin oovtâ, kyevti kooskâst iho hotelân, já ain mana váhá äigi ovdilgo piäsá rávhuttuđ. Nahareh puátih eskin kyevti já kuulmâ kooskâst, já iđedist 11 ääigi láá jo vuosmuuh pressitilálâšvuođah, já tobbeen kalga leđe fáárust.

Ko peeivih láá kuheh, Heli iirât nohádistiđ ovdil njuolgâvuolgâttâs, amas ton ääigi šoddâđ vaibâseh.

Tastoo koijâdâm Helist, lii-uv tot čielgejeijeid moinnii naalijn jiäráskittee ko kárttá kuhheeb ááigán njuolgâvuolgâttâsân. Heli ij ane tom nuuvtkin stuorrâ čuolmân. Sun lii hárjánâm toimâtteijee já paahud, et talle tuše čokkáá jieijâs čievâst ige uáini ulmuid. Adai ton tááhust sun ij loopâloopâst ane tien tile nuuvtkin jiäráskitten.

Sämikielah euroviisui kiellân

Tastoo halijdâm tiettiđ, maht te eidu sämikielah tiäivásii euroviisui čielgimkiellân.

Heli ij tieđe vissásávt, kost já kiäst idea sämikielâi kevttimân lii algâalgâlávt puáttám. Sun muštâl kuittâg, et vistig Uđđâ muusik kištoh -tábáhtume (UMK), mast euroviisupitáh väljejuvvojeh, čielgejui kyevti sämikielân. Ton maŋa Pasilast poođij koččâmuš, et ličij-uv YLEst máhđulâš čielgiđ meid euroviisuid sämikielân. YLE Sápmi vuolgij taas fáárun.

Halijdim meid tiettiđ, mii iäruid lâi UMK kištoi já euroviisui čielgiimist. Helist lii taas moonnâmihásâš uáinu. Sun čielgee:

”Iäruh láá valmâštâlmist. Euroviisuin postâkorttâ addel 40 sekuntid sárnumääigi per eennâm, mut UMK:st láá tuše čiččâm uásivälded. Ton postâkoortah láá kuhebeh, adai talle uážžu eenâb sárnuđ artistist já muusikpittáást.”

UMK čielgiimijn Heli pargopaarrân poorgâi tavesämikielâlâš toimâtteijee Linda Tammela.

Koijâdâm meid, maggaar tiäddu sämikielâi kooskâst lii euroviisui čielgiimijn. Heli muštâl, et peeli čielgejuvvoo anarâškielân já peeli tavesämikielân, já pargoh juáhhojeh kyevti čielgejeijee kooskâst. Suullân jyehi nubbe eennâm lii anarâškielân já jyehi nubbe pajekielân. Já meid jienâstemravvuid ferttee jurgâliđ já muštâliđ kuohtui kielâi várás.

Tastoo Heli västid koččâmušân, mondiet nuorttâlâškielâ ij lah čielgimkiellân. Suu mielâst suijâ lii keevâtlâš. Táválávt lii tuše ohtâ čielgejeijee per kielâ, pic ruotâkielân kale láá kyehti čielgejeijee. Tääl láá jo kyehti sämikielâ já ton uáinust kal ohtâ čielgejeijee per kielâ. Teknisávt ličij hastâleijee finniđ kulmâ ulmuu čokkáđ siämmáá smavvâ sajan. Toos čäähih tuše kyevtis. Heli iätá, et suu mielâst nuorttâlâškielâ sárnoi juávhust liijká liččii pyereh euroviisutietteeh já fanih.

Sämikielâlii čielgiittâsâst Heli uáiná oovtâ čuolmâ, mii lii tiäđust-uv meid eres kielâin:

”Maaŋgâin enâmijn iä jurgâl pitái saanijd. Syemmiliih halijdiččii pittáid tekstâdem.”

Sämikielân pitáh iä meidgin jurgâluu.

Positiivlâš vuoiŋâ já pyeri macâttâs

Čielgiimeh ráhtojeh positiivlii vuoiŋâst, adai juurdân ij lah pelkkiđ teikâ árvuttiđ pittáid.

”Puohah ánsášeh siämmáámuđusii máhđulâšvuođâ”, Heli muštâl.

Suu mielâst lii suotâs tot, et pargoost puáhtá leđe moovtâ já pargo puáhtá porgâđ ilolijn mieláin.

Heli muštâl, et ive 2022 euroviisučielgiimijn lii puáttám tuše positiivlâš macâttâs. Taan uáinun lii-uv älkkee servâđ. Mun jieš-uv muštám pyereest tom, mon positiivlâš olâttâs já ilolâš äšši euroviisui čielgim kyevti sämikielân lâi munjin. Jieš mun čuovvum ive 2022 euroviisuid Vuáládâhenâmijn já tiäđust-uv mulsum kielâ nuuvt, et kuldâlim tuše sämikielâlii čielgim. Tot oroi muu já meid ubâ perruu mielâst hirmâd luándulâžžân.

Munnuu savâstâllâm loopâst Heli tiädut čielgiimij positiivlii vuoiŋâ. Tast ij vááilu innig ko teivâm artistijgijn. Helihân lii jieš-uv čepis artist.

”Muu naver ličij motomin peessâđ pääihi oolâ”, sun looppât.

Kove: Yle

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hundârušmeh purrâmušveerhij pyehtimist Suomân

Uuđâs, et Lidl ij innig pyevti heđâlmijd já ruonnâsijd kirdemrahtin lii sehe pyeri já hyenes äšši. Lii pyeri, ete purrâmušveerhij CO2-luástuh kiäppáneh, mutâ hyenes...

Uđđâ kirječällee anarâškielân

Saijoos šiljoost skirviittâleh ulmuuh kirkis piäiváduvvâst. Lii koskokko, cuáŋuimáánu 3. peivi, já Aanaar keessilis kirjerááju siste kullojeh ilolâš povvâstem, uccâumogáá iloliih jienah já olmoošjuávhu...

Áimutiettuu lágádâs: Suomâ puttásumos áimu kávnoo-uv Pallasist

Sveiccilâš IQAir-irâttâs raapoort tieđettij moonnâm ohhoost, et maailm puttásumos áimu kavnuuččij Suáđigilist, Ucjuuvâst já Kuáccámist. Tast muštâlii eres lasseen Helsingin Sanomat sehe meid Anarâš...

Kanada áigu faallâđ nuuvtá estim nisonáid

Kanada haldâttâs áigu faallâđ nuuvtá äpittesvuođâ estim eennâm puoh suhâjuátkimahasáid nisonáid. Ääšist muštâlij Kanada išeuáiviminister Chrystia Freeland. Estimpillerij hadde lii Kanadast suullân 205 eurod ivveest....

Aleksi Virolainen lii vuosmuš syemmilâš, kote lii vuáittám maailm tehálumos Counter-Strike 2 -turnam

Syemmilâš Aleksi "Aleksib" Virolaisii juávkku Natus Vincere vuoitij Counter-Strike 2 -speelâ Major-turnaamist Kööbenhamânist maŋŋeed pasepeeivi ehidist njuhčâmáánu 31. peeivi. Major lii speelâ tehálumos já...