Kođđeemravvuuh uási 3 lii tääl finnimnáál neetist. Tobbeen láá ohtsis nelji ravvuu: Nore Kaulur, Nore Kappeer, Nissoon Vaacah já Anarâš Pusseer. Nissoon vaacâi raavâ lii meid taan blogiteevstâst. Ubâ raavâuási tun kaavnah payhipist. Payhip peht puáhtá luođiđ olssis meid Kođđeemravvuuh-oosijd 1 já 2, jis tun jieh lah tom vala porgâm. Oosij luođim lii nuuvtá, ko tun kiävtáh kalenderist leijee koodi.
Susanna Kaartinen: Tai vaacâi ravvuu čäällim lii lamaš mielâkiddiivâš, mut ucánjáhháá hástulâš-uv proojeekt. Ton mield láá pajanâm mielân maaŋgâlágáneh tobdoh, vuossâmužžân soro tast, ete ohtâvuotâ jieččân suuvâ kođđeemáárbán lii potkânâm. Maggaar lâi mii suuvâ vaccâmalli? Kietâtuojij ärbivyevih sirdâšuveh táválávt njálmálávt suhâpuolvâst nuubán, adai taah tiäđuh láá lappum jo paijeel čyeti ihheed tassaaš. Kietâtyejeh láá munjin stuorrâ uási elimist, já toi peht mun tuubdâm ohtâvuođâ tovláid suhâpuolváid. Ko kietâtyejeh láá lamaš mijjân ohtsis kielâ, te taat monâttâs lii mahtnii kuoskâttâm muu eenâb ko tuše kielâohtâvuođâ potkânem.
Vaacâi raavâ vuáđuduvá Ella Sarre Anarâš pivtâstem -kirje ravvui. Mun jiem lah toohâm nubástusâid, mut lam lasettâm detaljijd ravvui, eromâšávt selgipele hervâkođđoos kođđeem várás. Mun arvâlâm, ete jyehi kođđest láá jieijâs koonstah já vyevih, maid juáháš ana pyerrin, teikkâ moh láá sirdum suhâpuolvâst nuubán, adai taat lii muu tulkkum tast, mii lii pyeremus vyehi kođđeeđ taam kovvoos. Mun tuáivum, ete tast lii ilo já ävkki eres-uv uđđâ vaacâi kođđeid já tuáivu mield tot addel maidnii meid hárjánem kođđeid.
Henna Tervaniemi: Mun kuuđđim taid vaacâid vuosmuu keerdi paijeel kyehtlov ihheed tassaaš artesaan uápui ääigi. Mun porgim talle jieččân loppâpargo sämivaacâin. Veikkâ lijjim hárjánâm kođđee, jiem lamaš kuássin irâttâm tággáár tekniik já lijjim aaibâs räđittum. Tubdui, ete jyehi saajeest lijjii tuše lääigih čuolmâst, jiemge ovdánâm ollágin. Kiärdávâšvuotâ ij lah kuássin lamaš muu kievrâvuotâ. Nuuvtpa mun meridim porgâđ pargo čoolmijd miäldustmáin. Tast šoodâi pyeri, mut siämmást äšši väividij. Mun jiem kuittâg kuássin innig kođđáám anarâšvaacâid, veikkâ muu nieidah algii mottoom kooskâst taid halijdiđ-uv.
Tääl taan proojeekt ääigi mun meridim, ete puávtáččim adeliđ vaccáid vala uđđâ máhđulâšvuođâ. Mun juohim ruánáá lääigi kyevti uáiván, vâi jiem tarbâšiččii jođettiđ tom nuuvt ennuv tyeje tyehin. Taat oroi pyerrin. Veikkâ oppeet must lâi tobdo, ete lääigih lijjii ubâ paje čuolmâst, te vaacâin šoddii pyereh. Tuše pelgihervâ paasij must kođehánnáá. Tom meridim talle ko vaacah lijjii mudoi valmâšeh. Amahân te talle čuávuváá keerdi.
Nissoon Vaacah
Taat lii ärbivuáválâš anarâš vaccâmalli. Malli lii valdum Ella Sare Anarâš pivtâstem -kirjeest. Siämmáá kirjeest kávnojeh eres-uv kovosmaalih, maid puáhtá älkkeht heiviittiđ taan ravvui.
Mun halijdim čäälliđ taan vaccâmaalin täärhib ravvuu ko tot, mii lii Ella Sare kirjeest, nuuvt ete taah tiäđuh já tááiđuh sirduuččii meiddei puátteid suhâpuolváid, veik ellee ohtâvuotâ taan ärbivuáhán potkâničij. Mun tiäđust-uv tuáivum, et toos ij liččii ollágin tárbu! Mun lam meiddei heiviittâm ravvuu finnimnáál leijee lááigán, já mun lam miäruštâllâm tärhibeht säggistuáruduv, kođđoos saahâdvuođâ já tom, mon ennuv läigi tarbâšuvvoo. Taah tiäđuh taheh älkkeebin heiviittiđ eres lasseen vaacâ stuáruduv, vâi vaccâ sovâččij pyerebeht kietân.
Kuámmirpaajaa kovoskođđoos tekniik lii taggaar, mon mun jiem lah uáinám eres ohtâvuođâin. Ton keežild lii eromâš tehálâš čäälliđ taan tekniik ravvuu tárkká pajas. Tekniik lii mielâkiddiivâš, tastko tot ovtâstit intarsiakođđoos já táválii hervâkođđoos. Ton lasseen Suomâ ärbivuáválijn vaacâin tot oro tiettuumin tuše anarâšâi já nuorttâsämmilij vaacâin.
Stuáruduvah: Nissoon S/M (M/L)
Valmâš vaacâ mitoh
Kukkodâh: 24,5 (27) cm
Pirâsmitto: 20 (21,5) cm
TARBŠEH
Läigi:
Sandnes Garn Sisu (80 % ullo, 20 % nailon, 175 m – 50 g)
Myensterkođosist kevttum ivneh: 4228, 8063 já 1012.
Tuáváášivne (TI): 200 m.
Kovosivne 1, Ruopsâd (KI1): 50 m.
Kovosivne 2, Ruánáá (KI2): 50 m.
Kođđeemsäägih:
2,25 mm* (stuárudâhân S/M) teikâ 2,5 mm* (stuárudâhân M/L), suulân 100 cm kukkosâš pirâssäggi teikâ sukkásäägih.
*teikâ säägi stuárudâh, moin šadda rievtis saahâdvuotâ.
Eres tarbâšeh: Čalmemeerhah, išeläigi, čuálgui.
Saahâdvuotâ:
Stuárudâh S/M
Hervâkođos: 30 čalmed já 36 kođđeemkerdid = 10 x 10 cm, saggim maŋa.
Šolbiskođos: 30 čalmed já 44 kođđeemkerdid = 10 x 10 cm, saggim maŋa.
Stuárudâh M/L
Hervâkođos: 28 čalmed já 30 kođđeemkerdid = 10 x 10 cm, saggim maŋa.
Šolbiskođos: 28 čalmed já 38 kođđeemkerdid = 10 x 10 cm, saggim maŋa.
Uánádâsah
2R oht Kođe kyehti čalme oohtân rievtisnáál. 1 čalme kepidum
Č Čalme
J Kođe jorgod
PM Piejâ čalmemeerhâ
R Kođe rievtisnáál
Rad Raddalâs
Rk Riggeekerdi
SSR Sirde, sirde, kođe rievtisnáál oohtân. Sirde kyehti čalme oovtâi mield rievtisnáál kođehánnáá čižetpel säägist uálgispel sáágán, sirde maassâd čižetpel sáágán já kođe oohtân rievtisnáál tyehiroobdâst. 1 čalme kepidum
TI / KI Tuáváášivne / Kovosivne
TEKNIIKEH
Čoolmij suoppim ruossâlâs
NOVITA NEULEKOULU: Silmukoiden luominen
Magic loop tekniik
Taat tekniik suápá pyereest nissoon vaacâ kođemân, tastko talle ubâ selgihervâkovos čááhá oovtâ sáágán.
NOVITA NEULEKOULU: Magic Loop-tekniikka eli luuppaus
Hervâkođos
Hervâkođos kođđoo kyevti (teikâ eenâb) eresivnásij laigijguin siämmáá ääigi. Čalmeh kođđojeh vuáruluvâi eres ivnijguin Kaavio mield.
NOVITA NEULEKOULU: Kirjoneuleen ABC
Lääigikaaččâtmeh
Hervâkođosist tyeje tyehin joteh lääigikaaččâtmeh. Ane huolâ, ete toh iä pääsi liijkás čovgâdin teikâ šoodâ liijkás kukken. Jis lääigikačâttem lii kuhheeb ko 4–5 č, te tom kannat čoonnâđ tyeje tuáhá.
ANNIKA KONTTANIEMI: Kiristämätön kirjoneule – Annikan vinkit
Laaigij (iivnij) koskâvuotâ
Hervâkođosist laaigij oornig tyeje tyehin já toi puikkâlemoornig vaigutteh toos, ete mon ivnásiih čalmeh uáinojeh kođosist stuárráábin (=haldâšeijee laigijn kuuđđum čalmeh) já mon ivnásiih čalmeh uáinojeh kođosist ucebin (=čähhejeijee laigijn kuuđđum čalmeh). Taat siämmáš oornig kalga kevttuđ ubâ tyejeest.
Táválávt avžuuttâs lii, ete kovosivneläigi lii haldâšeijee läigi.
Haldâšeijee lääigi/ivne kalga tipteđ čähhejeijee lääigi čižetpeln/oovdâst nuuvt, ete tot lii aldeláá saagijd. Kođedijn tot puikkâluvvoo sáágán čähhejeijee lääigi vuoluubeln.
Čähhejeijee lääigi/ivne kalga tipteđ haldâšeijee lääigi uálgispeln/tyehin nuuvt ete tot lii kukkeláá saagijn. Kođedijn tot puikkâluvvoo sáágán haldâšeijee lääigi paajaabeln.
TAITO-LEHTI: Lankadominanssi kirjoneuleessa
RAVVUUH
Uálgispele kieđâ vaccâ
Kođe S/M vaacâid 2,25 mm sagijguin já M/L vaacâid 2,5 mm sagijguin.
Ruopsis kovosivnelaigijn (KI1) suoppii 60 č ruossâlâs. Ovtâstit tyeje ohtân jurbâ pittán. PM riggeekeerdi algâttemsajan. Ane huolâ, et čalmeh iä punnjuu. Jis tun kiävtáh pirâssaagijd já Magic loop tekniik, te jyeve táásá kyevti sáágán teikâ jis tun kiävtáh sukkásaagijd, te jyeve táásá neelji sáágán.
Kođe 2R, 2J tuorrumverdikođđoos sárgáiguin čuávuvávt:
KI1: 2 rk, TI: 4 rk, KI2: 1 rk, TI: 1 rk, KI2: 1 rk, TI: 4 rk.
Ruotâshervâ
Kođe Uálgispele kieđâ vaacâ kaavio mield.
– Kođe hervâkođosin kaavio rad 1–27 ohtii (1x).
Selgihervâ
Vaacâ seelgipele hervâkovos kođđoo nuuvt, ete:
Jyehi nubbe raddalâs kođđoo táválii hervâkođđoos náálá
já jyehi nubbe raddalâs kođđoo kuulmâ uásist:
- Tyeje rievtis peeleest kođđojeh čalmeh tuše tuáváášivnijn, já siämmást kovosivnásiih čalmeh sirdojeh kođehánnáá säägist nuubán.
- Tyeji jurgâluvvoo já jorgopeeleest kođđojeh čalmeh tuše kovos-
ivnijn já siämmást tuáváášivnásiih čalmeh sirdojeh kođehánnáá säägist nuubán. - Loopâst čalmeh sirdojeh kođehánnáá já návt piäsá maasâd ton sajan, kost kođđeem juátkoo tuáváášivnijn.
Kovosivnelaaigij kođđeemsunde lii merkkejum njuolâiguin jyehi raddalâsân, vâi kaavio luuhâm ličij älkkeb.
Vâi kovvoos roobdah šaddeh čurgâdin, kovosivne tuálvoo ain muáddi čalme kovvoos lappâd já čannoo tuáján. Taah roobdâčonâmeh láá merkkejum Kaavion kovosivnásij ruosâiguin.
Juáđhi kođđeem kaavio mield já kođe kaavio rad 28–87 ohtii (1x) čuávuvái ravvui mield:
Rk 1
Säägist 1 (teikâ sukkásaagijn 1–2): (selgihervâ) Kođe hervâkođosin kaavio mield já kođedijnâd, ovdil hervâkovvoos já ton maŋa, čoonâ KI lääigi tyeje tyehin kyevti TI-čalme kooskân kaavio mield. KI-läigi páácá hervâkovvoos čižetpeln.
Säägist 2 (teikâ sukkásaagijn 3–4): (vääpsipeeli) Kođe tuáváášivnijn rievtisnáál säägi loopâ räi.
Rk 2
Säägist 1 (teikâ sukkásaagijn 1–2): (selgihervâ) Kođe tuáváášivnijn säägi loopâ räi nuuvt, ete tun kođáh tuše kaavio TI-čoolmijd já sirdáh kaavio KI-čoolmijd kođehánnáá. Talle jurgâl tyeje já kođe tyeje jorgopeeleest tuše kaavio KI-čoolmijd jorgod já sirde kaavio TI-čoolmijd kođehánnáá. (Huámmáš, ete lääigikaaččâtmeh joteh ain vaacâ jorgopeeleest.) Talle ko puoh taan raddalâs KI-čalmeh láá kuuđđum, jurgâl tyeje já sirde puoh čoolmijd kođehánnáá säägi loopâ räi. KI-läigi páácá hervâkovvoos uálgispeln.
Säägist 2 (teikâ sukkásaagijn 3–4): (vääpsipeeli) Kođe tuáváášivnijn rievtisnáál säägi loopâ räi.
Juáđhi kođđeem kaavio mield, já nuuvt ete tun kođáh rk 1 mield talle ko KI njuolâ čáittá čižetpel já rk 2 mield talle ko KI njuolâ čáittá uálgispel.
Kaavion merkkejum lääigičonâmij lasseen čoonâ kuhes lääigikaaččâtmijd táárbu mield siämmáá teikâ čuávuváá riggeekeerdist.
Siämmást:
– Kođe pelgičoolmijd išelaigijn kaavio mield rk:st 33.
– Kođe vaacâ keeji keeppidmijd kaavio mield rk:st 72–87.
Kaavio majemuu raddalâs kođđeem maŋa potkii lääigi já kyeđe suulân 20 cm kukkosii pitá lopâttem várás. Puikkâl tom čuolguin kuohtii loopâi čoolmij čoođâ, čovgii já puikkâl tyeje jorgoppel.
Pelgi
Tuávu 13 pelgičoolmij vuoluubele čalmed oovtâ sáágán.
Tuávu 13 pelgičoolmij paajaabele čalmed nube sáágán.
Nuolâ 13 (išelaigijn kuuđđum) pelgičalmed meddâl.
Rk 1: Tuávu já kođe tuáváášivnijn 1R pelgirääigi roobdâst (kyevti säägi kooskâst), kođe 13R vuossâmuu säägist, tuávu já kođe 2R pelgirääigi nube roobdâst, kođe 13R nube säägist, tuávu já kođe vala 1R pelgirääigi roobdâst. 30 č.
Jyevi čoolmijd táásá kyevti sáágán teikâ jis tun kiävtáh sukkásaagijd, te jyevi neelji sáágán: 7/8/7/8 č.
Kođe Pelgikaavio já selgihervâ maali mield nuuvt ete 15 č kobdosâš hervâkovos lii peelgi selgipeeleest.
Potkii lääigi já kyeđe suulân 20 cm kukkosii pitá lopâttem várás. Puikkâl tom čuolguin kuohtii loopâi čoolmij čoođâ, čovgii já puikkâl tyeje jorgoppel.
Čižet kieđâ vaccâ
Kođe siämmáánáálá ko Uálgis kieđâ vaacâ, mutâ Čižetpele kieđâ vaacâ kaavio mield.
Huámmáš, ete tun kođáh selgiheervâ Säägist 2 (teikâ sukkásaagijn 3–4) já vääpsipele Säägist 1 (teikâ sukkásaagijn 1–2).
Loppâpargoh
Lääppit läigikeejijd. Njuoskâd já saggii mittoid.
