Saimaanuárju suojâlemkuávlu vijđán

Taan ive šoddii eenâb saimaanuárjučiivgah – joba 100 čivgâd – ko kuássin ovdil mittedemhistorjást ađai tastmaŋa ko totkeeh láá čuávuškuáttám čiivgâi šoddâmijd. Motomeh tain šoddii rávhuiduttum kuávlui raajij alda teikâ toi ulguubeln, já ton čuávumuššân kuálástemraijiittâsah kyeskih puátteevuođâst vijđásub kuávloid.

Saimaanuárju lii ohtâ Uárji-Euroop uhkevuálásumos ellein, já ton stuárráámus ovtâskâs jäämmimsuijâ lii viermikuálástem. Eromâšávt nuárjučiivgah, moh jiejah opâttâleh kuálástem, pyehtih tarvaniđ viärmán já avkkâđ.

Jo maŋgâ ive lii merhâšittee pessimkuávluin lamaš viärmástâllâmkiäldu tagarij pivdosijguin, moh láá nuárjun váráliih, mutâ tääl toh kuávluh šaddeh ain vijđásubbon. Saimaajäävri uásálâškodeh, ađai čäcikuávlui omâsteijeeh já sij, kiäin láá tobbeen kuálástemrievtih, láá iävtutátulávt sooppâm kuálástusraijiittâsâin toin kuávluin, kost toid lii tárbu nuárju suojâlem várás.

Saimaanuárju onnui vala 1900-aalgâst háittuellen, já tom uážui-uv miäcástiđ 1960-lovo räi. Uđđâlágán nylonviermij já pivdem tiet nuárjunääli lâi tuođâi hiäjulum 1980-lovo aalgâst: talle kávnojii tuše 120–150 saimaanuárjud. 1970-lovvoost ovdâskulij munejurduuh nuárjuin kuittâg muttuuškuottii nuuvt ete nuárjust šoodâi syemmilii luándusuojâlem symbol.

Vuossâmuš kuálástemraijiittâsah Saimaajäävrist pottii vuáimán ive 1999. Toh láá ušom toimâm: taan keesi Saimaast vuojâdeteh suullân 440 nuárjud. Kuálástem ij kuittâggin lah lamaš ige lah täälgin ollásávt kieldum ubâ nuárjukuávlust: puohlágán viermikuálástem lii kieldum cuáŋui-kesimáánust, ko čiivgah láá šoddâm, já mudoi ij uážu kuálástiđ nuárjoid várálij pivdusijguin.

Puáhtá nabdeđ, ete saimaanuárjuh pessejeh puátteevuođâst-uv suullân siämmáin soojijn já ete meiddei čiivgah šaddeh siämmáin kuávluin ko tääl. Tondiet taid kuávluid kannat suojâliđ. Raijiittâsâiguin ávhásteleh nuárjui lasseen meiddei uhkevuálásiih lodeh.

Käldeeh:

– Saimaan vesissä uiskentelee nyt ennätysmäärä kuutteja – tänä vuonna on syntynyt 100 saimaannorpan jälkeläistä (yle.fi)

– Saimaannorppia syntyi tänä vuonna ennätysmäärä – kalastusrajoitukset laajenevat (yle.fi)

Kove: Reijo Telaranta (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...