Saimaanuárju suojâlemkuávlu vijđán

Taan ive šoddii eenâb saimaanuárjučiivgah – joba 100 čivgâd – ko kuássin ovdil mittedemhistorjást ađai tastmaŋa ko totkeeh láá čuávuškuáttám čiivgâi šoddâmijd. Motomeh tain šoddii rávhuiduttum kuávlui raajij alda teikâ toi ulguubeln, já ton čuávumuššân kuálástemraijiittâsah kyeskih puátteevuođâst vijđásub kuávloid.

Saimaanuárju lii ohtâ Uárji-Euroop uhkevuálásumos ellein, já ton stuárráámus ovtâskâs jäämmimsuijâ lii viermikuálástem. Eromâšávt nuárjučiivgah, moh jiejah opâttâleh kuálástem, pyehtih tarvaniđ viärmán já avkkâđ.

Jo maŋgâ ive lii merhâšittee pessimkuávluin lamaš viärmástâllâmkiäldu tagarij pivdosijguin, moh láá nuárjun váráliih, mutâ tääl toh kuávluh šaddeh ain vijđásubbon. Saimaajäävri uásálâškodeh, ađai čäcikuávlui omâsteijeeh já sij, kiäin láá tobbeen kuálástemrievtih, láá iävtutátulávt sooppâm kuálástusraijiittâsâin toin kuávluin, kost toid lii tárbu nuárju suojâlem várás.

Saimaanuárju onnui vala 1900-aalgâst háittuellen, já tom uážui-uv miäcástiđ 1960-lovo räi. Uđđâlágán nylonviermij já pivdem tiet nuárjunääli lâi tuođâi hiäjulum 1980-lovo aalgâst: talle kávnojii tuše 120–150 saimaanuárjud. 1970-lovvoost ovdâskulij munejurduuh nuárjuin kuittâg muttuuškuottii nuuvt ete nuárjust šoodâi syemmilii luándusuojâlem symbol.

Vuossâmuš kuálástemraijiittâsah Saimaajäävrist pottii vuáimán ive 1999. Toh láá ušom toimâm: taan keesi Saimaast vuojâdeteh suullân 440 nuárjud. Kuálástem ij kuittâggin lah lamaš ige lah täälgin ollásávt kieldum ubâ nuárjukuávlust: puohlágán viermikuálástem lii kieldum cuáŋui-kesimáánust, ko čiivgah láá šoddâm, já mudoi ij uážu kuálástiđ nuárjoid várálij pivdusijguin.

Puáhtá nabdeđ, ete saimaanuárjuh pessejeh puátteevuođâst-uv suullân siämmáin soojijn já ete meiddei čiivgah šaddeh siämmáin kuávluin ko tääl. Tondiet taid kuávluid kannat suojâliđ. Raijiittâsâiguin ávhásteleh nuárjui lasseen meiddei uhkevuálásiih lodeh.

Käldeeh:

– Saimaan vesissä uiskentelee nyt ennätysmäärä kuutteja – tänä vuonna on syntynyt 100 saimaannorpan jälkeläistä (yle.fi)

– Saimaannorppia syntyi tänä vuonna ennätysmäärä – kalastusrajoitukset laajenevat (yle.fi)

Kove: Reijo Telaranta (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....