Saimaanuárju suojâlem­kuávlu vijđán

Taan ive šoddii eenâb saimaanuárjučiivgah – joba 100 čivgâd – ko kuássin ovdil mittedemhistorjást ađai tastmaŋa ko totkeeh láá čuávuškuáttám čiivgâi šoddâmijd. Motomeh tain šoddii rávhuiduttum kuávlui raajij alda teikâ toi ulguubeln, já ton čuávumuššân kuálástemraijiittâsah kyeskih puátteevuođâst vijđásub kuávloid.

Saimaanuárju lii ohtâ Uárji-Euroop uhkevuálásumosijn ellein, já ton stuárráámus ovtâskâs jäämmimsuijâ lii viermikuálástem. Eromâšávt nuárjučiivgah, moh jiejah opâtteleh kuálástem, pyehtih tarvaniđ viärmán já avkkâđ.

Jo maŋgâ ive lii merhâšittee pessimkuávluin lamaš viärmástâllâmkiäldu tagarij pivdusijguin, moh láá nuárjun váráliih, mutâ tääl toh kuávluh šaddeh ain vijđásubbon. Saimaa uásálâškodeh, ađai čäcikuávlui omâsteijeeh já sij, kiäin láá tobbeen kuálástemvuoigâdvuođah, láá iävtutátulávt sooppâm kuálástemraijiittâsâin toin kuávluin, kost toid lii tárbu nuárju suojâlem várás.

Saimaanuárju onnui vala 1900-aalgâst háittuellen, já tom uážui-uv miäcástiđ 1960-lovo räi. Uđđâlágánij nylonviermij já pivdem tiet nuárjunääli lâi tuođâi hiäjulum 1980-lovo aalgâst: talle tiättojii tuše 120–150 saimaanuárjud. 1970-lovvoost ovdâskulij munejurduuh nuárjuin kuittâg muttuuškuottii nuuvt ete nuárjust šoodâi syemmilii luándusuojâlem symbol.

Vuossâmuuh kuálástemraijiittâsah Saimaa čácáduvâst pottii vuáimán ive 1999. Toh láá ušom toimâm: taan keesi Saimaast vuojâdeteh suullân 440 nuárjud. Kuálástem ij kuittâg lah lamaš ige lah täälgin ollásávt kieldum ubâ nuárjukuávlust. Puohlágán viermikuálástem lii kieldum cuáŋui–kesimáánust, ko čiivgah láá šoddâm, já mudoi ij uážu kuálástiđ nuárjoid várálij pivdusijguin.

Puáhtá nabdeđ, ete saimaanuárjuh pessejeh puátteevuođâst-uv suullân siämmáin soojijn já ete meiddei čiivgah šaddeh siämmáin kuávluin ko tääl. Tondiet taid kuávluid kannat suojâliđ. Raijiittâsâiguin ávhásteleh nuárjui lasseen meiddei uhkevuálásiih lodeh.

Käldeeh:

– Saimaan vesissä uiskentelee nyt ennätysmäärä kuutteja – tänä vuonna on syntynyt 100 saimaannorpan jälkeläistä (yle.fi)

– Saimaannorppia syntyi tänä vuonna ennätysmäärä – kalastusrajoitukset laajenevat (yle.fi)

Kove: Reijo Telaranta (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...