Saimaanuárju suojâlem­kuávlu vijđán

Taan ive šoddii eenâb saimaanuárjučiivgah – joba 100 čivgâd – ko kuássin ovdil mittedemhistorjást ađai tastmaŋa ko totkeeh láá čuávuškuáttám čiivgâi šoddâmijd. Motomeh tain šoddii rávhuiduttum kuávlui raajij alda teikâ toi ulguubeln, já ton čuávumuššân kuálástemraijiittâsah kyeskih puátteevuođâst vijđásub kuávloid.

Saimaanuárju lii ohtâ Uárji-Euroop uhkevuálásumosijn ellein, já ton stuárráámus ovtâskâs jäämmimsuijâ lii viermikuálástem. Eromâšávt nuárjučiivgah, moh jiejah opâtteleh kuálástem, pyehtih tarvaniđ viärmán já avkkâđ.

Jo maŋgâ ive lii merhâšittee pessimkuávluin lamaš viärmástâllâmkiäldu tagarij pivdusijguin, moh láá nuárjun váráliih, mutâ tääl toh kuávluh šaddeh ain vijđásubbon. Saimaa uásálâškodeh, ađai čäcikuávlui omâsteijeeh já sij, kiäin láá tobbeen kuálástemvuoigâdvuođah, láá iävtutátulávt sooppâm kuálástemraijiittâsâin toin kuávluin, kost toid lii tárbu nuárju suojâlem várás.

Saimaanuárju onnui vala 1900-aalgâst háittuellen, já tom uážui-uv miäcástiđ 1960-lovo räi. Uđđâlágánij nylonviermij já pivdem tiet nuárjunääli lâi tuođâi hiäjulum 1980-lovo aalgâst: talle tiättojii tuše 120–150 saimaanuárjud. 1970-lovvoost ovdâskulij munejurduuh nuárjuin kuittâg muttuuškuottii nuuvt ete nuárjust šoodâi syemmilii luándusuojâlem symbol.

Vuossâmuuh kuálástemraijiittâsah Saimaa čácáduvâst pottii vuáimán ive 1999. Toh láá ušom toimâm: taan keesi Saimaast vuojâdeteh suullân 440 nuárjud. Kuálástem ij kuittâg lah lamaš ige lah täälgin ollásávt kieldum ubâ nuárjukuávlust. Puohlágán viermikuálástem lii kieldum cuáŋui–kesimáánust, ko čiivgah láá šoddâm, já mudoi ij uážu kuálástiđ nuárjoid várálij pivdusijguin.

Puáhtá nabdeđ, ete saimaanuárjuh pessejeh puátteevuođâst-uv suullân siämmáin soojijn já ete meiddei čiivgah šaddeh siämmáin kuávluin ko tääl. Tondiet taid kuávluid kannat suojâliđ. Raijiittâsâiguin ávhásteleh nuárjui lasseen meiddei uhkevuálásiih lodeh.

Käldeeh:

– Saimaan vesissä uiskentelee nyt ennätysmäärä kuutteja – tänä vuonna on syntynyt 100 saimaannorpan jälkeläistä (yle.fi)

– Saimaannorppia syntyi tänä vuonna ennätysmäärä – kalastusrajoitukset laajenevat (yle.fi)

Kove: Reijo Telaranta (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...