Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeemlágádâs (THL) vyestiamnâstutkâm mield iänááš uásist ulmuin kávnojeh koronanjuámumân čujotteijee vyestiamnâseh. Ohtsis 73 prosentist vuorâsulmuin lii vyestiamnâstutkâmuš vuáđuld lamaš koronanjuámmum jo-uv ovdil ive 2022 teikâ ovdil kiiđâ 2023 tutkâmpuudâ. Vuálá 30-ihásijn vuorâsulmuin koronanjuámumeh kávnojeh 86 prosentist já paijeel 65-ihásijn 60 prosentist. THL tutkâmhovdâ Merit Melin muštâl THL siijđoin, et vyestiamnâstutkâmuš vuáđuld koronanjuámumeh láá lamaš uáli táváliih.
”Puáhuttâsâi já njuámumij keežild ulmuid lii šoddâm immuniteet sierâlágán omikronnubástussáid, mii addel šiev syeje vädis koronataavdâ vuástá”, Melin muštâl. ”Njuámumeh iä liijkágin juáhásuu täsivávt, tastko eromâšávt aheulmuin uáli maŋgâsist syeji vuáđuduvá tuše puáhutmist finnejum immuniteetân”, Melin čielgee.
Njuámmum finnim ulmui meeri lii lasanâm tutkâmuš jyehi ahejuávhust majemuu ihepele ääigi. Meid uđđâsistnjuámumeh láá lamaš táváliih.
THL lii čuávvum koronavirusnjuámumist šoddâm vyestiamnâsij kavnum rävisulmui juávhust cuáŋuimáánu 2020 rääjist. Sätiváldusáin porgum tutkâmân láá puávdejum 18–85-ihásiih ulmuuh viiđâ pyecceitipšokuávlust.
Ive 2021 loopâst njuámumân čujotteijee vyestiamnâsij kavnum lâi vala vuálá 7 prosentid. Ive 2022 uđđâive-njuhčâmáánust tot lâi 31 prosentid, já tot pajanij roovvâd-juovlâmáánust 54 prosentân.
Niäljádâsâst lii lamaš uđđâ njuámmum kiđđuv 2023
Ive 2022 loopâst tohhum tutkâmân uásálisteeh puávdejuvvojii jotkâtutkâmáid kiđđuv 2023. Čáittusijn totkojii sehe njuámumân čujotteijee vyestiamnâsij siäilum et uđđâ njuámumáid čujotteijee vyestiamnâsij kavnum.
Kiđđuv 2023 njuámumáid čujotteijee vyestiamnâsij kavnum vuorâsulmuin lâi 62 prosentid.
Ulmuin, kiäin ive 2022 loopâst mitteduvvojii vyestiamnâseh, 80 prosentist kávnojii vyestiamnâseh meid ihepele maŋeláá kiđđuv 2023. Niäljádâsâst sist lâi lamaš uđđâ njuámmum roovvâd-juovlâmáánu 2022 já cuáŋui-kesimáánu 2023 kooskâst.
Tain ulmuin, kiäh totkojii já kiäin iä kavnum njuámumân čujotteijee vyestiamnâseh ive 2022, 38 prosentid lijjii vyestiamnâstutkâmuš vuáđuld finnim njuámmum ovdil kiiđâ 2023 čáittus väldim.
XBB-vyelilinjáh haldâšeijee variant pirrâ maailm
Suomâst koronavirus evoluutio já vyelilinjáh láá čuovvum ive 2021 loopâst sekvensistmáin eennâmtieđâlávt tuárvi vijđes váldus PCR-positivlijn čáittusijn.
Ive 2023 ääigi omikron XBB-vyelilinjáh láá haldâšeijee varianteh masaba jyehi saajeest maailmist, já toh láá väldidâm saje joođoost leijee BA.5- já BA.2-omikronvyelilinjáin. Tääl merhâšitteemus vyelilinjáh láá XBB.1.5, XBB.1.9.1, XBB.1.9.2 já XBB.1.16, moi oohtânrekinistum uási puoh sekvensistum čáittusijn lâi Suomâst vyesimáánu loopâst joba 86 prosentid.
Ulmui immuniteet lassaan puáhuttâsâi já SARS-CoV-2-virus juátkojeijee vijđes levânem keežild. Talle evolutiivlâš teedâ stivree virusij muttum toin naalijn, et toh pyehtih karveđ ovdebáá immuniteet.
”XBB-vyelilinjái virusijn láá eenâb mutaatioh säggiprotein reseptorčonnâsemsaajeest ko taid verdid ovdebáid mutaatioid. Nubástusah vaigutteh vyestiamnâsij navccáid tubdâđ muttum virusijd. Mutaatioi keežild XBB-vyelilinjáh láá tovâttâm njuámumijd ovdebái puáhuttâsâi já njuámumij pyevtittem immuniteetist huolâhánnáá”, čielgee THL eromâštotkee Erika Lindh THL päikkisiijđoin leijee artikkâl mield.
Čoovčâ puáhuttâsavžuumijn eenâb tiätu keesi maŋa
THL munearvâlus mield aheulmuid já tiätu riskâjuávhoid avžuuttuvvoo máhđulávt čohčuv tievâsmittee koronapuáhuttâs, mii adeluuččij siämmáá ääigi influensapuáhuttâssáin skammâ- juovlâmáánust. Munearvâlem puáttee avžuumijn lii adelum, vâi pyereestvaijeemkuávluh puávtáččii puorijn aigijn rahttâttâđ čoovčâ koronapuáhuttâsâi addelmân. Čoovčâ puáhuttâsavžuumeh šaddeh tärhibin porgemáánust, kuás vuárdoo, et almugijkoskâsâš tutkâmtiätu uđđâ XBB-puáhuttâsâin lii almostittum. Meiddei Suomâ epidemiatile lii čuávvum vyelni ubâ paje.
THL tieđeet maŋeláá, magareh puáhuttâsah kiävttojeh čoovčâ tievâsmittempuáhuttâsâin já kuás Suomân puátih uđđâ koronapuáhuttâsvuolgâttâsah. Puoh tääl Suomâst kiävtust leijee koronapuáhuttâsah syeijejeh pyereest korrâ koronataavdâst.
Käldee:
– Tutkimus: Yli 70 prosentilla suomalaisista on sairastetun koronan tuottamia viruksen vasta-aineita (thl.fi)
Kove: torstensimon (Pixabay)