Čohčâmáánust Brasilia uáivikaavpugist Brasíliast uárnejui algâaalmugnisonij kuálmád marssi. Tuháttij mield aalgâaalmugnisoneh pirrâ maailm čokkânii oohtân juhlođ, tuárjuđ nisonij vuoigâdvuođâid já vaattâđ eennâmvuoigâdvuođâid – uáinusân loptejuvvojii meid luándusuoijâlmân kyeskee teemah. Kuávdáš fáddán tábáhtuumeest lâi, maht nisonij biomeh suojâleh biodiversitet maddârij maddui peht (”Women Biomes in Defence of Biodiversity Through Ancestral Roots”). Tábáhtume lekkâmtilálâšvuotâ lâi čohčâmáánu 11. peeivi já tot piištij kulmâ peeivi.
Maarsi ääigi tooimâi aalmugijkoskâsâš delegaatio, mii čoggâšui 30 algâaalmugnisonist. Ovdâsteijeeh pottii Perust, Meksikost, Hondurasist, Ecuadorist, Belizest, Ovtâstum staatâin, Suomâst, Keniast, Maadâ-Afrikist, Malesiast, Indonesiast, Ruošâst (Evenki aalmug), Australiast já Uđđâ-Seelandist/Aotearoast. Suomâ ovdâsteijee lâi aanaarlâš Pirita Näkkäläjärvi ađai Čiskke-Ánne Máreha Biret tâi Iisku-Máhte Biret. Sun västidij ustevlávt motomáid koččâmuššáid.
Maggaar lâi tuu uási nisonij maarsi savâstâlmijn? Mon keežild tunjin lâi tehálâš uásálistiđ?
Ohtâ aalmugijkoskâsii delegaatio teemain lijjii nisoneh politikist. Mist neeljis láá uásálistám väldivirdepolitikân mii jieččân enâmijn: Honduras, Indonesia, Malesia já Suomâ. Taan roolâst mun toollim maŋgâ sahâvuáru määđhi ääigi. Puoh pyeremustáá mielân láá pááccám kyehti sahâvuáru: vuossâmuust mun sarnum tuháttij mield algâaalmugnisonáid, kiäh lijjii čokkânâm maarsi ááigán Brasílian, já nubbeest sarnum Maailm paaŋki ornim eromâš tilálâšvuođâst, moos muu lâi povdim Brasilia algâaalmugij minister Sonia Guajajara. Nisoneh pirrâ maailm halijdii kuullâđ mii uáinu algâaalmug nisonáid čuosâttum viehâvääldi vuástá tuárumist, já minister Guajajara halijdij kuullâđ vuáttámušâid algâaalmug nisonij jođetteijen pirrâ maailm, tondiet ko sun lii áinoo algâaalmugân kullee olmooš Brasilia haldâttâsâst.
Mun tiäduttim jieččân sahâvuáruin eromâšávt algâaalmugij jiešmeridemvuoigâdvuođâ merhâšume já tom, et nisoneh uásálistáččii politikân puoh taasijn, tondiet ko nisoneh láá uáli teháliih algâaalmugij kielâi, kulttuurij já algâaalmuglii kulâvâšvuođâ tobdo kyeddeeh. Mottoom sierânâs tilálâšvuođâst, mii kieđâvušâi algâaalmug nisonáid čyeccee viehâvääldi, mun meiddei sarnum tast, mon tehálâš lii faallâđ máttááttâs nisonáid, tondiet ko máttááttâs lii päälgis jiešmeerridmân, jiečânâsvuotân já rijjâvuotân.
Sahâvuárui lasseen mii aalmugijkoskâsâš delegaatio teeivâi Brasilia alemuu rievti já pargotuámustoovli tuámárijd já tiäđust-uv marssij oovtâst 8 000 algâaalmugnisonáin! Mun jiem kuássin vájáldit tom algâaalmugenergia, -vyeimi já -killeelvuođâ mii tiettui maarsist, jiemge Brasilia algâaalmugnisonij puoh lavluid já čuárvusijd.
Mun meid tuáivum, et mii viestâst algâaalmuglii jiešmeerridmist lâi merhâšume algâaalmug eennâmvuoigâdvuođáid lohtâseijee positivlii miärádâsâst, mon Brasilia alemus riehti toovâi tállân mii kolliistâllâm maŋa.
Mun lijjim áinoo algâaalmuglâš ovdâsteijee, kote poođij Euroopist, já nuuvtpa anam tehálâžžân, et puohtim fáárun taavaa uáinu. Eromâš tehálâš lâi pyehtiđ levâttiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn. Mun muštâlim ovdâmerkkân kieskâd vuáđudum Säämi šoŋŋâdâhrääđist (Sámi climate council), mii lii áinoošlajâsâš ubâ maailmist, mut meiddei mii juátkojeijee kámppádâlmijn sämitiggelaavâ nubástutmist, mii lii lamaš joođoost paijeel love ihheed.
Lâi uáli pyeri muštâliđ iärásáid Suomâst tábáhtum ovdánmijn nuuvt et sij peesih hiettâđ mii vuáttámušâin, mut pyeri lâi meiddei väldiđ vuástá eres algâaalmugij torjuu já solidaarlâšvuođâ sämitiggelaavâ nubástutmist. Laavâ nubástuttem kuáská eidu algâaalmugij jiešmeerridmân.
Maid sämmiliih pyehtih oppâđ tuu vuáttámušâin maarsi ääigi?
Lii uáli pyeri mađhâšiđ Suomâ ulgguubeln já teivâđ eres algâaalmugij ovdâsteijeid, tondiet ko aašijd áiccá eresnáál olgoláá keččâmáin. Brasiliast lii sierânâs minister algâaalmugij várás, já sun lii algâaalmug jeessân jieš-uv! Suomâst algâaalmugij ääših kieđâvuššojeh maaŋgâ ministeriö vyelni já ohtâgin ministerijn ij lah sämmilâš! Siämmáánáál lii Ruotâst já Taažâst. Jis Brasiliast puáhtá leđe algâaalmug jeessân ministerin, te mondiet ij puávtáččii leđe mist Suomâst, Ruotâst já Taažâst?
Ohtâ sämitiggevaaljâi teemain lâi, maht ovdediđ Suomâ sämitige talle ko sämitiggelaahâ lii viijmâg-uv nubástuttum já mist lii eenâb asto já vyeimih jurdâččiđ eres aašijd. Muu mielâst ohtâ taan määđhi máttááttâsâin lii, et mij kolgâp vaattâđ eenâb Suomâst, tondiet ko mist algâaalmugin láá vuoigâdvuođah, já toh vuoigâdvuođah láá uáli vuáimáliih.
Pirita Näkkäläjärvi, Čiskke-Ánne Máreha Biret, Biret Iisku-Máhte Biret
• Tuáhtártotkee Sibelius-akatemiast, tutkâmčuosâttâhhân Säämi juáiguseh
• Sämitige jeessân, uđâdâm saajees 2023
• Säämi nissoonfoorum ovdâsteijen nisonij maarsi ääigi
Käldeeh:
– Ovtâstum aalmugij olmoošvuoigâdvuođâi ollâ ovdâsteijee toimâttâh: ”Brazil: Supreme court ruling in favour of ancestral land rights” (www.ohchr.org)
– Pirâsministeriö: Valtioneuvosto asetti saamelaisen ilmastoneuvoston (ym.fi)
– Euronews: ”’Sad, angry, betrayed and empty’: Sanna Marin’s human rights reforms for indigenous Sámi fails” (www.euronews.com)
Koveh: International delegation, Global Indigenous Women’s March 2023