Kiisun mun liččim totken? Tyellittälli taat koččâmuš lii pajedâm uáivis já imâštittám muu, ko lam irâttâm miäruštâllâđ jieččân pargoidentiteet. Must lii luhhoost vala äigi smiettâđ ääši ovdil jieččân iäláttâhääigi. Mut mun jurdám, et tääl lam viijmâg kavnâmin pálgá, mii tobdoo munjin pyerrin, mut ij liijkágin nuuvt hirmâd uápisin. Mun oopâm ubâ ääigi uđđâ aašijd, já tot oro-uv lemin eellim stuorrâ ilo.
Ko mun lijjim nuorâ totkee, vuorâsub totkeeh kočodii muu lappologin. Tot lâi muu mielâst uáli jo fiijnâ nommâ. Musthân lâi pajekielâ škovliittâs. Liijká lâi väädis njuškiđ áárvustoonnum lappolog stevilij siisâ, tastko mun oinim puoh sämikielâ totkeid ulguubeln puáttám kielâčeppin. Mun halijdim mottoom peeivi šoddâđ siämmáá čeppin ko sij-uv. Tijpâlâš lappolog lâi muu čoolmijn maaŋgâ sämikielâ äššitobdee, tego fennougristeh jo läävejeh-uv leđe, vissâ puárásub almaiolmooš. Nisoneh tohhejii kale assistentin. Mut mun jiem lamaš fennougrist, tastko mun lijjim škuávlejum suomâkielâ maisterin, tuše uálgiamnâsin ”sämikielâ” adai talle pajekielâ. Mun jiem kolgâččii pieijâđ ”sämikielâ” lovnimmerhâi siisâ, tastko tot lii virgálâš toopâ, mut piejâm kuittâg: sämikielâ lii ain lamaš muu kielâst anarâškielâ, já mottoom eres sämikielâ sárnoo kielâst tot lii suu jieijâs kielâ. Nuorrân – talle ko mun lijjim vááijuv ive luuhâm ”sämikielâ” – mun koccájim ton jurdui, et muu sämikieláin – adai anarâškieláin – ij kuássin finniiččii pargo. Mun jiem halijdâm pajekieláin aktiivlávt porgâškyettiđ. Mun mulsum uáppeeidentiteet já algâttim suomâkielâ uápuidân já loopâloopâst valmâštuvvim maisterin suomâkielâ peln. Liijká mun lam ton rääjist puoccâm jieččân uáppu- já pargohistorjá ääigi tom, et jiem jieš peessâm luuhâđ anarâškielâ, mii tááláá maailmist lii maailm luándulumos äšši. Muu luuhâmääigi sämikielâ uápuh lijjii pajekielâ uápuh. Professor kale tiiptij muu uápuidân loopâ peln puohađ eenâb anarâškieláin, adai keevâtlávt mun máttááttim jieš jieččân, mottoomnáál vissâ irâttim tutkâđ. Muu jieččân sämikielâ äigi ij lam vala puáttám.
Tááláš ohtsâšsämmilâš totkeemaailm sárnu sämitutkâmušâst talle ko saahâ lii sämmilij jieijâs toohâm tutkâmušâst jieijâs kielâ já kulttuur já aalmug kuáttá. Muu mielâst sämitutkâmuš čuujoot iänááš-uv kulttuurtutkâmân. Must láá oppeet vädisvuođah: mii tutkâmijd tot lii, jis sämi-nommâ čuujoot jieijâs sämičeerdân, mut uáinu lii liijká ohtsâšsämmilâš, teikâ stuárráámuu sämijuávhu, tavesämmilij, uáinu? Jieččân mielâst mun jiem kuulâ tággáárgin maailmân.
Siämmáánáál must láá lamaš pohčâseh sämikielâ-termáin, mii lii masaba automaatlávt merhâšâm pajekielâ. Laavâ mield kale taan teermâ vuálá kuleh meid anarâš- já nuorttâlâškielâ. Tom kalga ain mušteđ.
Stressâvälmejeijee škovliittâs lii lekkâm muu čoolmijd: škovliittâs ääigi lii lamaš maŋgii saahâ tast, et olmooš jieš miäruštâl tom, kii sun lii. Iäráseh pyehtih iskâđ tast išediđ, mut sij iä liijkágin meerrid. Mun čálám Harri Gustafsberg sanijgijn tego čaallim suu sahhiittâlmist: ”Meridemväldi jieijâs eellim oomâstmist já miäštárvuođâst kulá ulmui olssis. Ko olmooš tuárvi kieŋâlávt tobdá jieijâs, sun jieš meerrid tast, maid sun juurdâš já tobdá já siämmáánáál sun meid meerrid tast, kii sun lii. Ohtâgin mist ij lah siämmáálágán. Juáháš meerrid jieš tast, lii-uv jiermi adeliđ meridemvääldi jieijâs persovnist teikâ ton tiätu jiešvuođâst ovdâmerkkân instituutioid, sosiaallii median, vädissiähá ráánján teikâ kiäs peri. Juáháš uážžu västidiđ taan koččâmušân jieš.” Taah säneh láá cuvnâm muu, já mun lam uáli kieŋâlávt tubdâm taid jieččân pálgá čäitten.
Tääl mun uáinám kieŋâlubbooht já suujâ toos, mondiet mun jiem tuubdâ jieččân almolij miäruštâlmij mield: anarâškielâ äššitobdeeh iä lah iälustâm tááláá roolist nuuvtkin kuhháá. Mun, kote jiem lah finnim škovliittâs anarâškielân jiemge anarâškielâst, lam karttâm rähtiđ kielân uáppuohjelm já škovliiškyettiđ iärásijd, nube sämikielâ táiđuidân vuáđuld. Amahân te taat tuávááš addel munjin máhđulâšvuođâ koččođ jieččân anarâškielâ totken. Anarâškielâ totkee rooli lii šoddâm munjin ollâopâttuv peht, mut majemui ivij mun lam uáinám, et ollâopâttâh ij lah velttidhánnáá áinoo merideijee faktor muu pargoidentiteetân – tego mun nuorâvuođâstân kunneeäŋgirávt jurdim. Nuorâvuođâstân mun halijdim šoddâđ totken. Mut liijkágin kihheen ij muštâlâm munjin, et sämikielâ totkee virgeh iä ubâ lamaškin. Iäge toh valagin kavnuu. Taid ferttee olmooš jieš olssis cegâttiđ. Taat äigi kalga vala puáttiđ. Anarâškielâ tutkâmmaailm ferttee jieš huksiđ.
Anarâškielâ totkee nomâttâs kevttim jieččân pargoidentiteet miäruštâllen addel munjin mielâráávhu, adai mun tuhhiittâm tom olssân rievtis vástádâssân. Já jis puohah iä tom tuhhitkin, te maid talle? Sij pyehtih leđe ton uáivilist ko sij láá.
Ovdâmerkkân kielâsosiologiast lasettuvvoo ain, et identiteet miäruštâlmân tarbâšuvvoo ulmuu jieijâs miäruštâllâm lasseen meid siärvus tuhhiittem. Mun jiem uáini ääši näävt. Mun uáinám ääši pyerebeht-uv psykologia peht: uáivis siste jyehi olmooš tuáivu, et kuittâg kiinii ulmuid nonniiččij tom identiteetmiärádâs, mon mun lam olssân adelâm – liävus te saahâ pargoidentiteetist teikâ mottoom eres identiteetist. Identiteet nonniimân ij taarbâš leđe instituutio, mii lii mudoi-uv hirmâd neeljičievâg já kaggâdis jurdâččemsaje. Pyeremus cagge identiteet nonniimân lii taggaar piirâs, mon olmooš jieš pyereest tobdá já mon syejeest lii pyeri já vuovâs aassâđ, eelliđ já toimâđ. Tutkâm maailmist tot lii tieđâlâš siärvus, mast láá ain jieijâs oordeleh toos, kii te tohhee kuus já magaráin tuáváin. Mut jis te uáináččij ääši nubenáál – toin naalijn, et jieškote-uv olmooš palvâl ohtsâškode jieijâs táiđuigijn já navcâigijn, ige tievâslâšvuotâ ubâ lahkin ulmuu uási. Tot lii jo čuuvtij ármulub jurdâččemvyehi jieijâs pargoidentiteet huksiimân.
Tehelumos lii kuittâg tot, et olmooš jieš tuhhit jieijâs pargoidentiteet já pasta tom jieš olssis miäruštâllâđ. Hävskimus lii, et tom puáhtá jieš stivriđ tohokulij, kuus identiteet jo áigugin jođeškyettiđ. Olmooš taha ennuv miärádâsâid pargoidentiteetis nonniimân já huksiimân. Sun taarbâš eres ulmuid toos, kiäh láá valmâšeh tuárjuđ ton pálgá alne jotemist, mii oro olssis olmâ pälgisin. Identiteet ij luhhoost lekken pisovâš ige orostâm almoon. Tot kalga-uv muttuđ ubâ ääigi.
Kove: Marja-Liisa Olthuis