Mielâ miäštárvuotâ lii sunde: tot lii čujosraami já filosofia, mii kirkásmit já olášit pyere eellim strategia. Ulmust lii tiätu sunde teikâ ulme, kuus kulij sun viggá. (Harri Gustafsberg)
Harri Gustafsberg lii Kittâlist vuálgus, já sun lii mielâ piergiittâllâmnaavcâid totkee filosofia tuáhtár, välmejeijee já tiätučällee. Sun lii porgâm paijeel 20 ihheed poolis Karhu-eromâšohtâduvvâst, já taan ääigist majemuid 10 ihheed sun lii toimâm ohtâduv operatiivlâš hovdân. Mun sahhiittâlâm Harri Gustafsberg suu uđđâ tiätukirje 10 askelta mielen mestaruuteen [sämikielân: 10 lävkkid mielâ miäštárvuotân] keežild. Mun tuubdâm čällee já suu uđđâ kirje jieččân streesâhaldâšem välmejeijee škovliittâs peht.
Harri Gustafsberg muštâl, et sun lii čáállám kirje kietâkirjetijppâsâš kirjen, já taat kirje lii-uv toimâm pyereest aainâs-uv muu jieččân valmiimijn. Tastko kirje suápá kietâkirjen meid eellim haldâšem uáinust, mun halijdâm oovdânpyehtiđ suomâkielâlii kirje meid sämikielâlijd lohheid. Juáháš mist haalijd olssis šiev eellim.
Love lävkkid
Noomâs mield kirje kovvee love lävkkid, moh išedeh määđhist mielâ miäštárvuotân. Harri Gustafsberg čáálá: ”Motomeh läävhih váldojeh hitásávt njaavân, motomeh vuod kuhes, pastelis lavhijgijn.” Mun halijdâm tiettiđ, láá-uv tiätu läävhih eromâš joteleh teikâ hitáseh. Harri Gustafsberg västid: ”Puoh lii kiddâ ulmuu resursijn, uulmijn, jiešvuođâin já tiileest. Motomin eellim ovdán jotelubbooht, já talle ferttee tuostâđ eelliđ jotelub ryytmist, já motomin vuod ferttee leđe hirmâd kierdâvâš, vyerdiđ rievtis puudâ já saje. Ij pyevti muuneeld ettâđ, kuás taah puudah láá. Taid ferttee tuše tubdâđ. Lavhij tárbu lii ain jieškođe-uv tile miäldásâš.”
Kirje teemah lohtâseh ulmuu elimân. Mun koijâdâm čällest, mondiet kiirján láá šoddâm eidu taah läävhih já mondiet eidu taan oornigist. Harri Gustafsberg čielgee, et eres-uv uáinuh vaarâ liččii, mut taah läävhih láá lamaš suu jieijâs uáinu eidu kirje čäällimmuddoost já eidu taan oornigist. Motomin olmooš kárttá jorgettiđ já jođeškyettiđ määđhis uđđâsist.
Vuosmuš lävkki Ooroost já tarkkuustâl koccát tuhhiittiđ tuotâtile, ávžoo kyeddiđ ovdâsvástádâs já väldiđ omâsteijeevuođâ jieijâs elimist. Meridemväldi jieijâs eellim oomâstmist já miäštárvuođâst kulá ulmui olssis. Ko olmooš tuárvi kieŋâlávt tobdá jieijâs, sun jieš meerrid tast, maid sun juurdâš já tobdá já siämmáánáál sun meid meerrid tast, kii sun lii. Ohtâgin mist ij lah siämmáálágán. Muoi smietâdeen, et juáháš meerrid jieš tast, lii-uv jiermi adeliđ meridemvääldi jieijâs persovnist teikâ ton tiätu jiešvuođâst ovdâmerkkân instituutioid, sosiaallii median, vädissiähá ráánján teikâ kiäs peri. Juáháš uážžu västidiđ taan koččâmušân jieš.
Nubbe lävkki lii Koccát sahhiivuođâ. Harri Gustafsberg čáálá: ”Toovâ miärádâs jieijâd sahhiivuođâst!” Suu mield maaŋgah miärhá siisâ pááccám ääših kirkásmeh, ko pargoi mielâsâšvuotâ, merhâšume já motivaatio kávnojeh. Päälgis miäštárvuotân ij lekkâs, jis áigumuš já táttutile iä lah tuárvi čielgâseh já kirkkâdeh.
Kuálmád lävkki lii Kirkásmit uáinu já čielgâsmit sunde, adai olmooš ferttee tiettiđ, maid sun haalijd já mondiet. Olmooš ferttee tastoo čielgâsmittiđ ulmees, vuáváđ tooimâ já toimâđ vuávám miäldásávt. Ulmust láá távjá háástuh, já uulmán vigâdijnis sun ferttee viekkiistâllâđ jieškote-uvlágán čuávdusijd. Taid usâdijnis ulmuu loppâeellim pargon lii-uv savâstâllâđ jiečânis já smiettâđ, mon ennuv jieijâs teikâ jieijâs jurduid kannat oskođ já mon muudon epidiđ. Harri Gustafsberg smietâd: ”Lii mottoom uáinust meid jiärmálâš epidiđ jieijâs. Tot še lii vijsesvuotâ, et ko tiätu miärádâsah láá tohhum, te tuhhit taid rievtis miärádâssân. Jis olmooš ain eeppid, te talle ij juuvsâ mielâráávhu. Mielâráávhu juksâm lii mottoommuđusâš mittár toos, moin naalijn mij jieččân eellim eellip.”
Niäljád lävkki huksee eellim vuáđu adai čielgâsmit eellim merhâšitteevuođâ. Ko eellim merhâšume lii čielgâs, lii meid älkkeb pitteeđ eellim hástuigijn já vädisvuođâigijn. Miäštárvuođâ máátkán tarbâšuvvoo jiegâlâš vyeimi já mielâ njyebžilvuotâ.
Viiđâd lävkki ávžoo uápásmuđ olssis čieŋâlubbooht. Kuávdáš äšši lii selvâttiđ jieijâs luándulijd vuovijd, anneeđ ävkkin jieijâs kievrâs peelijd já uuccâđ tom, mii lii alnestis čiähusist. Távjá tot, mii lii alnestis čiähusist, lii miinii váiváás aašijd, já tondiet olmooš ij lah nuuvt moovtâ tast, et toos kolgâččij uápásmuđ pyerebeht.
Kuuđâd lävkki lii uđđâsist ohjelmistem roopâst mielân. Roopâ já mielâ ohtâvuotâ lii čoovgâs. Taan läävhi eromâš cimccâheh láá vuoiŋâmtekniikeh. Toh láá tieđâlávt tutkum streesâhaldâšemvyevih, moh tállân luážžejeh aakuutlii streesâ. Jyehi olmooš kolgâččij-uv haldâšiđ täid streesâhaldâšem vuáđuaašijd. Nubbe kuávdáš äšši taan uásist lii tiätu tast, mon tehelâš lii anneeđ huolâ jieijâs roopâst já roopâ já mielâ ohtâvuođâst.
Čiččâd lävkki ávžoo hárjuttiđ já ovdediđ mielâ tááiđuid. Taat lävkki lii sijđoi tááhust kukke, já tast láá maaŋgâpiälásiih uáinuh mielâst já mielâ tááiđuin. Mielâ juáhhoo tiäđulii já tiäđusthánnáá mielân. Tiäđulii mielâ iššijn olmooš puáhtá muštâččiđ moonnâm aaigijd já rähtiđ visioid puátteevuotân. Tiäđusthánnáá mielâ vist lii tego tiäđu korrâskiärru, moos lii vyerkkejum oovdiš, oppum já feerejum eellim. Tiäđusthánnáá mielâ ulmen lii tulkkuđ pirrâs signaalijd já aktivistiđ korrâskiäru ohjelm jieškođe-uv tilán. Eromâš mielâkiddiivâš taan läävhist lii uápásmum ulmuu tiletiäđulâšvuotân já meridemtáiđoid, tastko olmooš taha jyehi peeivi ennuv miärádâsâid, já eellim stivrejuvvoo miärádâsâi peht. Motomeh miärádâsah vaigutteh mottoom ovtâskâs puudân, maaŋgah meid kuhás puátteevuotân, joba loppâelimân.
Káávcád lävkki rävvee litodâttâđ, tastko määđhist mielâ miäštárvuotân kihheen ij piergii ohtuu. Elimist taarbâš ain toorjâjuávhuid. Taat lävkki kovvee mielâkiddiivávt meid tom, magarijn elementijn šadda njunoštiimi.
Oovcád lävkki ávžoo sirduđ kolgee tilán tego virde. Taat lävkki kovvee nuuvt kočodum flow-tile sehe tom, maid tot pyeremuu tááhust puáhtá adeliđ. Siämmáánáál taan läävhist vuáttoo hárjuttâllâm já kiärdum merhâšume, tastko ollâ tááiđui juksâmân ij jođe njuolgâ päälgis.
Lovváád lävkki lii Tuhhit olmoošvuođâ já eellim mysteer. Tot čaittâl eereeb iärrás páihálii nuáidi-Sampa persovn peht ohtâvuođâ toos, et olmoošvuođâ kieŋâlumos mysteer ij vissâ kuássin tievâslávt lekkâs. Harri Gustafsberg čielgee: ”Jis maailm kiäččá veikâba tuše tiettuu uáinust, te lii miinii tagarijd, maid olmooš ij ibbeerd. Mii ihenis tot ubâ liigin.”
Harri Gustafsberg čällen
Mun koijâdâm Harri Gustafsbergist, maht sun lii finnim idea taan kiirján. Suu mielâst lii väädis nomâttiđ čielgâ aalgâ. Sun muštâl, et sun lii tutkâm já jurâttâm mielâ miäštárvuotân lohtâseijee aašijd suullân 15 ihheed. ”Mun jesândâllim vuosmuid versioid kirjeest jo talle ko koronapandemia aalgij. Taat lii lamaš kuhes čäällimproojeekt, mut nube tááhust kirje ij lah tarbâšâm valmâštuđ tiätu ääigi.”
Harri Gustafsberg lii eromâš aktiivlâš čällee, já sust lii ain miinii čäällimprojektijd joođoost. Nuuvt tääl-uv. Sun muštâl: ”Tääl must lii pargo vyelni kirje miärádâs tohâmist, mut tast lii nubelágán čäällimstijlâ.” Sun čáálá táválávt jyehi peeivi mottoom verd, jo-uv muuštončälimijd peivikiirján teikâ valmâšub teevstâ. Sun lii forgâpalij vyelgimin mánuppajan čäälliđ uđđâ kirje. ”Mun čálám uđđâsumos kirje vittâ, kuttâ peeivi ohhoost nelji teikâ vittâ tiijme peeivist. Čäällim lii munjin iälustem häämi, já mun mielâstân keččâlâm maaŋgâmuđusijd čäällimstiijlâid. Munjin lii luándulâš hammiistâllâđ aašijd čälimáin.”
Maht olmooš tiätá, et sun haaldâš mielâ miäštárvuođâ tuárvi pyere tääsist?
Kirjeest ohtân kuávdáš juurdân lii pyere eellim strategia. Mun koijâdâm Harri Gustafsbergist, maht suu mielâst puáhtá juksâđ pyere eellim já tuárvi pyere mielâ miäštárvuođâ. Maht olmooš puáhtá tiettiđ, et sunde lii olmâ kulij ige olmooš lah čájádâm teikâ vala viärráábeht káđuttâsâst, kost eellim sunde lii ollásávt lappâsist?
Sun västid: ”Tuárvi pyere miäštárvuođâ tääsist olmooš tobdá, et sun iälá pyere eellim. Tast sun tiätá, et sun lii porgâm maidnii olmânáál. Ulmust lii talle pyeri orroođ. Jis lii unohâs orroođ, te talle lii miinii moonnâm puástud. Väädis ettâđ, láá-uv puoh ääših ulmuu jieijâs valjiimeh já mon verd piirâs toos vaaigut – maŋgii sehe ete.”
Lavkkim uđđâ pálgá oolâ
Harri Gustafsberg parga taan ääigi irâtteijen. Mun koijâdâm, maggaar tobdo sust lâi talle ko sun lopâttij poolis Karhu-eromâšohtâduv operatiivlâš hovdân já sirdui uáppee roolin. Harri Gustafsberg mieđeet, et ulmust kalga leđe vyeligâš mielâ ko sun porgâškuát maidnii muide, mut nubástittem moonâi suu mielâst älkkeht. ”Mun lam uáinám ennuv eellimstân. Taah iä lah magarehkin stuorrâ ääših iäge tagareh, moh muu mielâst liččii lamaš vaigâdeh.”
Tastko mun jieš lam totkee, mun koijâdistám, lii-uv sun kuássin jurdâččâm ollâopâttuv jieijâs pargoadeleijen. Muu mielâst sust ličij ennuv faallâmnáál tutkâmmaailmân já uáppeid. Suu vástádâs lii čielgâ ij: ”Jieččân mielâst mun jiem lah totkeetijppâ teikâ lehtortijppâ ollâopâttuvvâst. Irâtteijeevuotâ addel čuuvtij eenâb rijjâvuođâ meridiđ aašijn, já mun jieš kuádám ovdâsvástádâs puohâst. Taat suápá munjin pyerebeht ko tot, et liččim uási monnii instituutist teikâ organisaatiost. Tot äigi lii muu elimist lamaš. Rehelávt ko kuldâl jieijâs, te olmooš tiätá tom, kost suu saje lii. Tot váátá ruokkâdvuođâ, jis áigu celkkiđ jieijâs luovâs virgeest já haalijd irâtteijen. Mut juáháš meerrid, moin naalijn sun haalijd elimis eelliđ.”
Tiäđulâš valjim uđđâ pálgá oolâ lavkkiimist muštâl mielâ miäštárvuođâst. ”Tot, kii mun kuásnii lam lamaš, ij veltihánnáá miäruštâl muu tääl”, Harri Gustafsberg iätá.
Välmejeijeevuotâ
Tastko kirje lii meid valmiimân uáivildum kietâkirje, lii luándulâš sárnuđ valmiimist.
Valmim lii Harri Gustafsberg mield taggaar proosees, et välmejeijee finnee valmiimân puáttám ulmuu savâstâllâđ monnii ääšist, finnee suu meridiđ maidnii já čonnâsiđ miärádâsân. Valmiimân puáttám olmooš ferttee jieš nomâttiđ ääši, moos sun taarbâš valmim. Välmejeijee stivree suu ton pálgá mield, mon taat olmooš jieš noomât. Välmejeijee ij pyevti porgâđ kiängin peeleest maiden – ige ubâ ettâđ, maid kalga porgâđ teikâ kyeđđiđ porgâhánnáá.
Muoi Harri Gustafsbergáin savâstâlleen tast, magarijd laavhijd välmejeijee kalga väldiđ, vâi sun lii pargostis torvolijn čaasijn joođoost. Harri Gustafsberg kiävttá viärdádâs meecist: ”Välmejeijee lii uápisteijee, kote uápist meeci čoođâ. Meecist láá čyeti jieškote-uvlágán pälgisid, čyeti jieškote-uvlágán varâlâš saijeed. Uápisteijee ferttee tubdâđ taid puoh. Ulmuu ij pyevti valmiimist tuálvuđ taggaar sajan, mon välmejeijee ij jieš tuubdâ. Välmejeijee čeppivuotâ puátá uáinusân tast, mon kalle pove, aijuu já äävži sun tobbeen tobdá. Tađe mield ko suu ibárdâs vijđán, vijđán meid mecci, mast sun pasta uápistiđ ulmuid.”
Harri Gustafsberg haalijd išediđ ulmuid uđđâ aašij oppâmist já lekkâđ pálgá, mii huksee pyereeb maailm. Tast sun lii kirjijnis 10 askelta mielen mestariksi vissásávt luhostum. Muu jiellâhsaje kirjeest lii roolij hundâruššâm – uáinu tast, et mij toimâp maaŋgâlágán roolijn, et mist láá maaŋgâlágán ooláádmudoh, maaŋgah uásih. Puoh täid roolijd olmooš puáhtá ain ovdediđ. Lii älkkee oskođ, et mielâ miäštárvuotâ lii eellim kukkosâš mätki.
Kove: Marja-Liisa Olthuis