Kuvâttâl taggaar tobdo, ete tun puávtáh aaibâs tuođâlávt vuáijuđ tuše ton áášán, mii eidu tábáhtuvá. Ton puudân, mii lii eidu tääl täst. Tun jieh smietâ jiävttáá pargopeeivi, jieh ittáá peeivi purrâmušâid, jieh maiden huolâid. Tievâslâš mieldiorroom. Motomáid tot lii jooga, motomáid kirjeluuhâm teikâ pyeri elleekove. Munjin ohtâ taggaar tilálâšvuotâ tievâslii mieldioromân lii kirdemmašinist čokkám. Mun jiem uáivild tääl stuorrâ mađhâšemmašinijd, peic uccâ kirdemmaašin.
Iäččám Juha Portti kirdá ovttáin mašináin, mon oomâst Tunturi-Ilmailijat ry -nommâsâš servi. Tunturi-Ilmailijat lii Suomâ já ubâ EU tavemus áimujotolâhservi. Servi oomâst kulmâ uccâ kirdemmaašin, moh láá Cessna 172N Skyhawk II, Cessna 180 Skywagon já Piper PA-18-95 Super Cub. Jieškote-uv kirdemmaašin lii oovtmoottorsâš. Servi tuáimá Avelist já ton aldasijn, já tot vuáđudui ive 1962.
Mun jiem mušte tárkká, kuás mun lijjim vuosmuu tove iäččán sáátust kirdemmašinist, mut lam kuittâg peessâm kirdeđ suin maŋgii. Teikâ sunhân tot kirdá, já mun ihástâlâm enâduvâid. Mun lam hoksám, ete tobbeen almeest kirdedijnân jiem smietâ maiden muide ko uáinojeijee enâduvâid já kuldâlâm maašin hurijdem. Ain tyellittälli puáhtá maidnii savâstâllâđ kirdein. Ij šoodâ mielân smiettâđ argâpiäiválijd aašijd. Maggaarsun tot tobdo lii talle, jis jieš piäsá kirdeđ tain mašináin?
Mun koijâdim ejistân, ete mii lii suu mielâst puoh pyeremus äšši kirdemist já mudoi-uv suu jurduid kirdemist. Iäččám Juha Portti čođâlditij jieijâs kirdemškovliittâs já finnij kirdemlopekirje ive 1998, ađai sun lii kirdám jo 27 ihheed oovtmoottorsáin Cessna 172N Skyhawk II -kirdemmašináin. Kirdemškovliittâs piištij suullân kulmâ mánuppaje, já škovliittâsâst koolgâi kirdeđ ohtsis 45 tijmed. Vuosmuu tove eeči peesâi ohtuu kirdeđ Cessna-kirdemmašináin talle ko tyehin lijjii 10 kirdemtijmed oovtâst kirdemmáttáátteijein. Eeči muštâlij vuosmuu tooveest, ko sun peesâi kirdeđ ohtuu. Lâi rijjâvuođâ tobdo ko máttáátteijee ij čokkám paaldâst. Máttáátteijee adelij ain motomijd hárjuttâspargopittáid ohtuunis kirdem várás, já sun vuordij ain kirdemkiedist. Kirdemij lasseen koolgâi tiäđust-uv čođâldittiđ áimujotolâhlágádâs (tááláš Traficom) ornim kirjálijd teentijd kirdemist, já toh lijjii eeji mielâst uáli jo vaigâdeh.
Eeči lâi jo uccâ kandâpuiccen hirmâd kiddiistum kirdemmašinijn. Sun lâi huksim uccâ kirdemmašinijd, já 1960-lovvoost Avveel kirdemkiedist lijjii áimujotolâhčáittuseh, maid sun lâi moovtâ keččâmin. Ive 1983 Aanaar aalmuglâšopâttuvâst koolgâi älgiđ kurssâ kirdemlopekirje várás, mut talle kurssâliih iä lamaš tuárvi, ige kurssâ olášum. Luhhoost maŋeláá poođij uđđâ máhđulâšvuotâ moonnâđ ”kirdemškoovlân”. Tunturi-Ilmailijat uárnee škovliittâsâid, moi peht puáhtá finniđ olssis kirdemlopekirje.
Eeči lii kirdám aktiivlávt ton rääjist ko finnij kirdemlopekirjees. Tunturi-Ilmailijat tuáimá Suomâ kirdempiäluštemseervi išánkoččomjuávkkun, já škuávlejum kirdeeh kirdeh Suomâ tavemuu puálukocceemkiäinu. Puálukocceemkirdemijn kirdeeh finnejeh ennuv kirdemtiijmijd já kirdemhárjánem. Eeči meid kirdá aktiivlávt taid puálukocceemkirdemijd. Eeji mielâst puoh pyeremus äšši kirdemist lii tot, ete kirdemmaašin kirdedijn ij smietâ maiden muide, tastko kalga vuáijuđ čyetiprooseentlávt kirdemân. Eres ääših pääcih mielâst meddâl. Enâduvâid lii meid hitruu kejâdiđ.
Mun koijâdim vala eejist, ete lii-uv mottoom kirdemmokke pááccám eromâšávt mielân. Sun muštâlij, ete kirdemškoovlâ ääigi ohtâ kirdemmokke lâi kuhes mätkikirdem ohtuu. Sun kiirdij vistig Avelist Kittâlân, já tobbeen sun poorgâi čoođâsiäivum. Tot meerhâš tom, ete siäivudijn kirdemmaašin liähtu ij hiiđáásm ollágin, peic kirdemmaašin luptân tállán. Kittâlist sun joođhij määđhis Ruávinjaargân. Tobbeen sust lâi taŋkkam- já káhvástâllâmpuddâ. Ruávinjaargâst mätki jotkui Suáđigilân, kost koolgâi oppeet porgâđ čoođâsiäivum, já ton maŋa sun kiirdij pááikán Avelân. Tovle iä lamaš fiättumašineh, kost láá tááláá ääigi puohlágáneh kárttá- já sundedemheiviittâsah. Koolgâi vuáváđ määđhi já sárguđ tom pävirkáártán, já kirdedijnis koolgâi meid čuávvuđ káártá já tiäđust-uv enâduvâid. Tááláá ääigi kirdee ij taarbâš väldiđ káártáid fáárun, tastko ovdâmerkkân iPadist láá puoh heiviittâsah, maid kirdee taarbâš kirdedijnis. Puávtáččij ettâđ, ete ennuv lii kirdem-uv muttum masa 30 ive ääigi.
Taan kiiđâ cuáŋuimáánust Tunturi-Ilmailijat ornij 40. leeirâ, kost kirdemmašineh, main láá saveheh, pottii Anarân. Anarân pottii paijeel 40 olmožid já paijeel 10 kirdemmašinid pirrâ Suomâ já ohtâ joba Alaska rääjist. Kirdemmašinij toorjâsajattâh lâi Anarist Lomakylä Inari, mii lii lamaš jo maŋgii taan leeirâ orottâh. Vuosmuš leirâ uárnejui ive 1984.
Ohtâ vuordum tábáhtus leeirâ ääigi lii mašinij čäittim škovlâláid sehe Anarist já Avelist. Meiddei škoovlâst taat lii stuorrâ já vuordum tábáhtus. Tuorâstuv 3.4. Avveel škoovlâ uáppeeh tomâlii juhâriidon keččâđ, ko čiččâm kirdemmašinid seivuu Avveeljuuvâ jieŋâ oolâ. Uáppein já pargein lâi máhđulâšvuotâ moonnâđ keččâđ mašinijd já uápásmuđ toid aldeláá. Motomeh pessii joba maašin siisâ keččâliđ, mahtsun te oroččij kirdeliđ.
Leeirâst lii kuittâg meid tergâdis merhâšume: ulmen lii škovliđ kirdeid torvolávt tälvikirdemtooimân meccikuávluin. Lii tergâd, ete kirdeeh mättih väldiđ huámášumán šooŋâ já ton jotelis nubástusâid, kuhes koskâvuođâid já eromâš vátámâšâid, moh Säämist láá tälviv.
Cuáŋuimáánust mun peessim oppeet eijijn kirdeđ já keččâđ kiiđâ meerhâid já ovdánem kirdemmaašin sáátust. Tot lâi vuosmuš tohe, ko mun lijjim kirdemmaašin sáátust kiđđuv, já vuoi ete maggaar feerim tot ubâ lâi! Muottiis tuoddâreh uáinojii veik mon kuhás, já nuuvt mučis enâduvah. Mun avžuuttâm puohháid moonnâđ motomin oovtmoottorsii kirdemmaašin sáátun, jis peri šadda máhđulâšvuotâ.
Outi Portti
Käldee:
Koveh: Juha Portti (kirdemmaašin) já Outi Portti (eres koveh)