Kuvâttâl taggaar tobdo, ete tun puávtáh aaibâs tuođâlávt vuáijuđ tuše ton áášán, mii eidu tábáhtuvá. Ton puudân, mii lii eidu tääl täst. Jieh smietâ jiävttáá pargopeeivi, jieh ittáá peeivi purrâmušâid, jieh maiden huolâid. Tievâslâš mieldiorroom. Motomáid tot lii jooga, motomáid kirjeluuhâm teikâ pyeri elleekove. Munjin ohtâ taggaar tilálâšvuotâ tievâslii mieldioromân lii kirdemmašinist čokkám. Jiem uáivild tääl stuorrâ mađhâšemmašinijd, peic uccâ kirdemmaašin.
Iäččám Juha Portti kirdá ovttáin mašináin, mon oomâst Tunturi-Ilmailijat-servi. Tunturi-Ilmailijat-servi lii Suomâ já ubâ EU tavemus áimujotolâhservi. Servi oomâst kulmâ uccâ kirdemmaašin, moh láá Cessna 172N Skyhawk II, Cessna 180 Skywagon já Piper PA-18-95 Super Cub. Jieškote-uv kirdemmaašin lii oovtmoottorsâš. Servi tuáimá Avelist já alda Avveel, já tot vuáđudui ive 1962.
Mun jiem mušte tárkká, kuás lii lamaš vuosmuš tohe, ko lam moonnâm iäččán sáátun kirdemmašinân, mut lam kuittâg maŋgii peessâm suin kirdeđ. Teikâ sunhân tot kirdá já mun ihástâlâm enâduvâid. Mun lam hoksám, ete tobbeen almeest kirdedijnân jiem smietâ maiden muide ko uáinojeijee enâduvâid já kuldâlâm maašin hurijdem. Ain tyellitälli puáhtá maidnii savâstâllâđ kirdein. Ij šoodâ mielân smiettâđ argâpiäiválijd aašijd. Maggaarsun tot tobdo lii talle, jis jieš piäsá kirdeđ tain mašináin?
Koijâdim ejistân, ete mii lii suu mielâst puoh pyeremus äšši kirdemist já mudoi-uv suu jurduid kirdemist. Iäččám Juha Portti čođâlditij jieijâs kirdemškovliittâs já finnij kirdemlopekirje ive 1998, ađai sun lii kirdám jo 27 ihheed oovtmoottorsáin Cessna 172N Skyhawk II -kirdemmašináin. Kirdemškovliittâs piištij suullân kulmâ mánuppaje, já škovliittâsâst koolgâi kirdeđ ohtsis 45 tijmed. Vuosmuu tove eeči peesâi ohtuu kirdeđ Cessna-kirdemmašináin, ko tyehin lijjii 10 tijmed kirdem oovtâst kirdemmáttáátteijein. Eeči muštâlij vuosmuu tooveest, ko sun peesâi ohtuu kirdeđ. Lâi rijjâvuođâ tobdo ko máttáátteijee ij čokkám paaldâst. Máttáátteijee adelij ain motomijd hárjuttâspargopittáid ohtuu kirdem várás, já sun vuordij ain kirdemkiedist. Kirdemij lasseen koolgâi tiäđust-uv čođâldittiđ áimujotolâhlágádâs (tááláš Traficom) ornim kirjálijd teentijd kirdemist, já toh lijjii eeji mielâst uáli jo vaigâdeh čođâldittiđ.
Eeči lâi jo uccâ kandâpuiccen hirmâd kiddiistum kirdemmašinijn. Sun lâi huksim uccâ kirdemmašinijd, já 60-lovvoost Avveel kirdemkiedist lijjii áimujotolâhčáittuseh, maid sun lâi moovtâ keččâmin. Ive 1983 Aanaar aalmuglâšopâttuvvâst koolgâi älgiđ kurssâ kirdemlopekirje haahâm várás, mut talle kurssâliih iä lamaš tuárvi, ige kurssâ olášum. Luhhoost maŋeláá poođij uđđâ máhđulâšvuotâ moonnâđ “kirdemškoovlân”. Tunturi-Ilmailijat-servi uárnee škovliittâsâid, moi peht puáhtá finniđ olssis kirdemlopekirje.
Eeči lii kirdám aktiivlávt ton rääjist ko finnij kirdemlopekirjees. Tunturi-Ilmailijat tuáimá Suomâ kirdempiäluštemseervi išánkoččomjuávkkun, já škuávlejum kirdeeh kirdeh Suomâ tavemuu puálukocceemkiäinu. Puálukocceemkirdemijn kirdeeh finnejeh ennuv kirdemtiijmijd já kirdemhárjánem. Eeči meid kirdá aktiivlávt taid puálukocceemkirdemijd. Eeji mielâst puoh pyeremus äšši kirdemist lii tot, ete kirdemmaašin kirdedijn ij smietâ maiden muide, ko kalga vuáijuđ čyetiprooseentlávt kirdemân. Eres ääših pääcih mielâst meddâl. Enâduvâid lii meid hitruu kejâdiđ.
Koijâdim vala eejist, ete lii-uv mottoom kirdemmokke pááccám eromâšávt mielân. Sun muštâlij, ete kirdemškoovlâ ääigi ohtâ kirdemmokke lâi kuhes mätkikirdem ohtuu. Sun kiirdij vistig Avelist Kittâlân, já tobbeen sun poorgâi čoođâsiäivum. Tot meerhâš tom, ete siäivudijn kirdemmaašin liähtu ij hiiđáásm ollágin, peic kirdemmaašin luptân tállán. Kittâlist sun joođhij määđhis Ruávinjaargân. Tobbeen sust lâi taŋkkam- já káhvástâllâmpuddâ. Ruávinjaargâst mätki jotkui Suáđigilân, kost koolgâi oppeet porgâđ čoođâsiäivum, já ton maŋa sun kiirdij pááikán Avelân. Tovle iä lamaš fiättumašineh, kost láá tááláá ääigi puohlágáneh kárttá- já sundedemheiviittâsah. Pävirkáártán koolgâi vuáváđ já sárguđ mätkivuávám, já kirdedijnis koolgâi meid čuávvuđ kártá já tiäđust-uv enâduvâid. Tááláá ääigi kirdee ij taarbâš väldiđ kárttáid fáárun, tastko ovdâmerkkân iPadist láá puoh heiviittâsah, maid kirdee taarbâš kirdedijnis. Puávtáččij ettâđ, ete ennuv lii kirdem-uv muttum masa 30 ive ääigi.
Taan kiiđâ cuáŋuimáánust Tunturi-Ilmailijat-servi ornij 40. leeirâ, kost kirdemmašineh, main láá saveheh, pottii Anarân. Anarân pottii paijeel 40 olmožid já paijeel 10 kirdemmašinid pirrâ Suomâ já ohtâ joba Alaska rääjist. Kirdemmašinij toorjâsajattâh lâi Anarist Lomakylä Inari, mii lii lamaš jo maŋgii taan leeirâ orottâh. Vuosmuš leirâ uárnejui ive 1984.
Ohtâ vuordum tábáhtus leeirâ ääigi lii mašinij čäittim škovlâláid sehe Anarist já Avelist. Meiddei škoovlâst taat lii stuorrâ já vuordum tábáhtus. Tuorâstuv 3.4. Avveel škoovlâ uáppeeh tomâlii juhâriidon keččâđ, ko čiččâm kirdemmašinid seivuu Avveeljuuvâ jieŋâ oolâ. Uáppein já pargein lâi máhđulâšvuotâ moonnâđ keččâđ já uápásmuđ mašináid aldeláá. Motomeh pessii joba maašin siisâ keččâliđ, mahtsun te oroččij kirdeliđ.
Leeirâst lii kuittâg meid tergâdis merhâšume: ulmen lii škovliđ kirdeid torvolávt tälvikirdemtooimân meccikuávluin. Lii tergâd, ete kirdeeh mättih väldiđ huámášumán šooŋâ já ton jotelis nubástusâid, kuhes koskâvuođâid já eromâš vátámâšâid, moh Säämist láá tälviv.
Cuáŋuimáánust mun peessim oppeet eijijn kirdeđ já keččâđ kiiđâ meerhâid já ovdánem kirdemmaašin sáátust. Tot lâi vuosmuš tohe, ko lijjim kirdemmaašin sáátust kiđđuv, já vuoi ete maggaar feerim tot ubâ lâi! Muottiis tuoddâreh uáinojii veik mon kuhás, já nuuvt mučis enâduvah. Mun avžuuttâm puohháid moonnâđ motomin oovtmoottorsii kirdemmaašin sáátun, jis peri šadda máhđulâšvuotâ.
Outi Portti
Käldee:
Koveh: Juha Portti (kirdemmaašin) já Outi Portti (eres koveh)