Finnair juhloi 70-ihásijd kirdemvuáruidis Avelân

Finnair tavemus kirdemmerisaje, Avveel, lii lamaš kirdemovtâstume kirdemmerisaijeen jo 70 ihheed. Taat merkkâpeivi juhlui Finnairist kesimáánu 18. peeivi, tastko Finnair vuosmuš kirdempäälgis Avelân lehâstui eidu kesimáánu 18. peeivi 1955. Talle taat kirdemvuáru operistui Douglas DC-3-mašináin Oulu, Kiemâ já Ruávinjaargâ peht.

Algâalgâlâš kirdemkieddi valmâštui Avelân ive 1943, mut tot tuušâi Laapi suáđist ive 1945. Kirdemkieddi huksejui uđđâsist ive 1950, já suijân ton huksiimân lâi eromâšávt Laapist álgám kollekumeštâs. Aero ađai tááláš Finnair kirdeškuođij Avelân ive 1955. Riššomaašinjotolâh Avelân aalgij ive 1974. Kirdemjotolâh pirrâ ivij Avveel kiedist aalgij ive 1975.

Finnair kirdá kesiääigi paijeel 50 kirdemvuárrud Laapi kirdemmerisoojijd – Avveel lasseen Kittâlân já Ruávinjaargân. Kesiääigi Finnair kirdá merisoojijd maaŋgâid okkovuáruid, já puáttee täälvi kirdemfalâldâh lii eromâš viijđes. Puáttee täälvi Finnair kirdá Ruávinjaargân joba 72 okkovuárrud, Kittâlân 41 vuárrud já Avelân 33 vuárrud. Lasevuáruh tiäduttuvvojeh eromâšávt hoppuumus sesoŋkân já oholoppáid.

Finnair mield Avveel tuáimá Tave-Laapi mađhâšemkuávdážin já porttân tavemuu Suomâ kuoskâhánnáá luándun já kiäsutteijee kulttuuráárbán. Avveel kuávlu lii tobdos eromâš luándustis, moos kuleh putes tuodârčääsih tego Aanaarjävri, Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci Lemmeejuuhâ sehe Pänituoddâr meccikuávlu. Luándu hokâttâl ulmuid vandârdiđ, miälluđ, vyeijiđ moottorkiälháin teikâ toideđ kole. Kittâl vist palvâl eromâšávt Levi já Ylläs čuoigâmkuávdáid mađhâšeijee ulmuid, ko vist Ruávinjargâ lii noonâ mađhâšem- já kulttuurkuávdáš.

Finnair mield Lappi kiäsut eromâšávt tälvimađhâšeijeid, mut meid eres iveaigij mađhâšeijeeh láá kavnâškuáttám Laapi.

Käldee:

– Finnairin Ivalon-reitti 70 vuotta – Lappi on tärkeä osa Finnairin reittiverkostoa (www.lentoposti.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....