Finnair juhloi 70-ihásijd kirdemvuáruidis Avelân

Finnair tavemus kirdemmerisaje, Avveel, lii lamaš kirdemovtâstume kirdemmerisaijeen jo 70 ihheed. Taat merkkâpeivi juhlui Finnairist kesimáánu 18. peeivi, tastko Finnair vuosmuš kirdempäälgis Avelân lehâstui eidu kesimáánu 18. peeivi 1955. Talle taat kirdemvuáru operistui Douglas DC-3-mašináin Oulu, Kiemâ já Ruávinjaargâ peht.

Algâalgâlâš kirdemkieddi valmâštui Avelân ive 1943, mut tot tuušâi Laapi suáđist ive 1945. Kirdemkieddi huksejui uđđâsist ive 1950, já suijân ton huksiimân lâi eromâšávt Laapist álgám kollekumeštâs. Aero ađai tááláš Finnair kirdeškuođij Avelân ive 1955. Riššomaašinjotolâh Avelân aalgij ive 1974. Kirdemjotolâh pirrâ ivij Avveel kiedist aalgij ive 1975.

Finnair kirdá kesiääigi paijeel 50 kirdemvuárrud Laapi kirdemmerisoojijd – Avveel lasseen Kittâlân já Ruávinjaargân. Kesiääigi Finnair kirdá merisoojijd maaŋgâid okkovuáruid, já puáttee täälvi kirdemfalâldâh lii eromâš viijđes. Puáttee täälvi Finnair kirdá Ruávinjaargân joba 72 okkovuárrud, Kittâlân 41 vuárrud já Avelân 33 vuárrud. Lasevuáruh tiäduttuvvojeh eromâšávt hoppuumus sesoŋkân já oholoppáid.

Finnair mield Avveel tuáimá Tave-Laapi mađhâšemkuávdážin já porttân tavemuu Suomâ kuoskâhánnáá luándun já kiäsutteijee kulttuuráárbán. Avveel kuávlu lii tobdos eromâš luándustis, moos kuleh putes tuodârčääsih tego Aanaarjävri, Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci Lemmeejuuhâ sehe Pänituoddâr meccikuávlu. Luándu hokâttâl ulmuid vandârdiđ, miälluđ, vyeijiđ moottorkiälháin teikâ toideđ kole. Kittâl vist palvâl eromâšávt Levi já Ylläs čuoigâmkuávdáid mađhâšeijee ulmuid, ko vist Ruávinjargâ lii noonâ mađhâšem- já kulttuurkuávdáš.

Finnair mield Lappi kiäsut eromâšávt tälvimađhâšeijeid, mut meid eres iveaigij mađhâšeijeeh láá kavnâškuáttám Laapi.

Käldee:

– Finnairin Ivalon-reitti 70 vuotta – Lappi on tärkeä osa Finnairin reittiverkostoa (www.lentoposti.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...