Finnair juhloi 70-ihásijd kirdemvuáruidis Avelân

Finnair tavemus kirdemmerisaje, Avveel, lii lamaš kirdemovtâstume kirdemmerisaijeen jo 70 ihheed. Taat merkkâpeivi juhlui Finnairist kesimáánu 18. peeivi, tastko Finnair vuosmuš kirdempäälgis Avelân lehâstui eidu kesimáánu 18. peeivi 1955. Talle taat kirdemvuáru operistui Douglas DC-3-mašináin Oulu, Kiemâ já Ruávinjaargâ peht.

Algâalgâlâš kirdemkieddi valmâštui Avelân ive 1943, mut tot tuušâi Laapi suáđist ive 1945. Kirdemkieddi huksejui uđđâsist ive 1950, já suijân ton huksiimân lâi eromâšávt Laapist álgám kollekumeštâs. Aero ađai tááláš Finnair kirdeškuođij Avelân ive 1955. Riššomaašinjotolâh Avelân aalgij ive 1974. Kirdemjotolâh pirrâ ivij Avveel kiedist aalgij ive 1975.

Finnair kirdá kesiääigi paijeel 50 kirdemvuárrud Laapi kirdemmerisoojijd – Avveel lasseen Kittâlân já Ruávinjaargân. Kesiääigi Finnair kirdá merisoojijd maaŋgâid okkovuáruid, já puáttee täälvi kirdemfalâldâh lii eromâš viijđes. Puáttee täälvi Finnair kirdá Ruávinjaargân joba 72 okkovuárrud, Kittâlân 41 vuárrud já Avelân 33 vuárrud. Lasevuáruh tiäduttuvvojeh eromâšávt hoppuumus sesoŋkân já oholoppáid.

Finnair mield Avveel tuáimá Tave-Laapi mađhâšemkuávdážin já porttân tavemuu Suomâ kuoskâhánnáá luándun já kiäsutteijee kulttuuráárbán. Avveel kuávlu lii tobdos eromâš luándustis, moos kuleh putes tuodârčääsih tego Aanaarjävri, Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci Lemmeejuuhâ sehe Pänituoddâr meccikuávlu. Luándu hokâttâl ulmuid vandârdiđ, miälluđ, vyeijiđ moottorkiälháin teikâ toideđ kole. Kittâl vist palvâl eromâšávt Levi já Ylläs čuoigâmkuávdáid mađhâšeijee ulmuid, ko vist Ruávinjargâ lii noonâ mađhâšem- já kulttuurkuávdáš.

Finnair mield Lappi kiäsut eromâšávt tälvimađhâšeijeid, mut meid eres iveaigij mađhâšeijeeh láá kavnâškuáttám Laapi.

Käldee:

Finnairin Ivalon-reitti 70 vuotta – Lappi on tärkeä osa Finnairin reittiverkostoa (www.lentoposti.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....