Bodø kirdemluhottesvuođâst láá kuullâm 50 ihheed

Kesimáánu 24. peeivi 1974 kirdemmašinâš vuolgij vistig Ruávinjaargâst já talle Avelist Taažâ kulij. Mađhâšeijei ulmen lâi juksâđ Snåsa, kost uárnejui tave-eennâmlâš sämikonferens. Kirdemmaašin kuittâg lappui Bodø aldasijn, ige tot lah valagin kavnum.

Mađhâšeijeeh lijjii viiđâs: Reidar Suomenrinne, Jouni Aikio, Uula A. Länsman, Artto Sverloff já Jouni J. Vest. Sij lijjii puohah Suomâ Sämiparlament airâseh. Kirdemmaašin kirden lâi 20-ihásâš Pekka Niemi. Aairâs Matti Morottaja-uv ličij kolgâm vyelgiđ fáárun. Loppâloopâst sun kuittâg muutij mielâs já paasij pááikán.

Uccâ Beechcraft V35A Bonanza (registertubdâldâh OH-BBD) vuolgij Ruávinjaargâst, kost kirdee Pekka Niemi aasâi. Mađhâšeijeeh njuškejii fáárun Avelist. Tobbeen kirdemmaašin ličij kolgâm juátkiđ Ruándimân, já vuávám mield tot ličij kolgâm taŋkkajuđ sehe Alta já Bodø kirdemkiedist. Kirdemmaašin kuittâg lappui Bodø kuávlust, ige kihheen tieđe, ete mii tábáhtui.

Virgeomâhááh usâškuottii kirdemmaašin Bodø tuoddârijn já meerâst tállán ko ton lappum huámmášui. Helikopter vuolgâttui jotelávt uuccâđ lappum maašin, já ubâ kuávlun adelui išánkoččom. Meiddei Lofootij virgeomâhááh já ovtâskâs kuálástemkárbáh lijjii fáárust ucâmist. Ucâmeh pištii kulmâ peeivi, mut áinoo äšši, mii kavnui, lâi oljotiälkku meerâst. Kirdemmaašin ij lah vala uccum táálái vuovijguin já piergâsijguin.

Kirdee Pekka Niemi táátui love siäivuđ Bodø kirdemkiädán. Tárguttâssân lâi kirdeđ uánihávt meerâ alne kirdemkiedi aldasijn ovdil siäivum. Pekka Niemi lâi majemuu tove ohtâvuođâst kirdemkiädán talle ko kirdemäigi tohon lâi innig čiččâm minuttid. Niemi ličij kolgâm väldiđ ohtâvuođâ kirdemkiädán vala ohtii, mut sust ij kullum mihheen.

”Korrâ tábáhtus, mii lii kuhháá siäilum sämmilij já sämisiärváduv muštoost”, muštâl Matti Morottaja luhottesvuođâst. Sun smiättá ain tyellitälli, ete mon luholâš sun lâi ko ij vuálgám fáárun. Sämikulttuur emeritusprofessor Veli-Pekka Lehtola mielâst viiđâ sämipolitikkár lappum vaiguttij čuuvtij siärvádâhân.

Sämitigge kunnijâtij luhottesvuođâst jáámmám ulmui mušto já toolâi joskis puudâ Sämitige tievâsčuákkim aalgâst koskoho 19.6.2024. Ton lasseen tot ornij soroliputtem Sajosist 24.6.2024.

Käldeeh:

– 50 vuoden epätietoisuus (yle.fi)

– Bodø kirdempäärtist 50 ihheed – Sämitigge muštá päärtist jáámmám ulmuid joskis puddáin já soroliipputmáin (samediggi.fi)

Kove: Gerd Eichmann (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Neeljis valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridmist

Neeljis láá valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridem keežild. Sij irâttii syelifievridiđ kuuđhâid olgos enâmist. Tivreh lijjii čiehhum smavvâ tuubijd, main taid puovtij siäiluttiđ...

Staatârääđi meridij juátkiđ nuorttârääji kiddâtoollâm

Staatârääđi meridij koskoho 16.4. toollâđ kiddâ puoh Suomâ nuorttârääji räjijotteemsoojijd. Tot meridij meid almugijkoskâsii suojâlem kuávdášmitmist. Taat miärádâs lii vyeimist tuáistáážân. Staatârääđi miärádâs rajij...

Kirjeárvuštâllâm: Koodi ruopsâd!

Koodi ruopsâd! lii vuáládâheennâmlii astronaut André Kuipers párnáikirje, mii muštâl párnái fiäránist komovuođâst. Algâalgâlâš hollandkielâlâš kirje (Code Rood!) almostui ive 2022. Anarâškielân kirje lii...

Hagia Sofia renovistoo Istanbulist

1500 ihheed puáris moskeija Hagia Sofia Istanbulist renovistoo. Renovistmân lii korrâ tárbu, tastko Tuurkist tábáhtuveh eennâmtuárgástusah, moh vahâgitteh moskeija. Hagia Sofia annoo ohtân maailm...

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – uási 1

Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij vala šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo, kost...