Maailm puárásumos viini kavnui Espanjast

Espanjast kavnui suullân 2 000 ive puáris viini. Ive 2019 antiikáigásii hävdikámárist Carmona kaavpugist kavnui laasâst rahtum urná, mii siskeldij viiđâ litter verd viini. Viini lâi algâaalgâlávt vielgisviini, mutâ tuháttij iivij ääigi ton ivne lii muttum ruopsâdin.

Totkeeh pottii ton puátusân, ete lasâurnáást leijee ruopsis kolgos lâi tuođâi viini, tastko kolgosist kávnojii polyfenoleh. Toh láá orgaanliih ovtâstuvah, moh siskeldeh ivneamnâsijd.

Rooma väldikode áigásâš viini lii Sherry-viini, já tot lii viehâ siämmáálágán ko tagareh andalucialiih viinih ko Montilla-Moriles, Jerex já Sanlúcar.

Kemist José Rafael Ruis Arrebola, kii lii stivrim viini analysistem, muštâlij The Guardian -loostân, ete sun lâi iävtuttâm viini smakkiistem arkeologskippáársis. Tutkâmušâi mield viini ij lah ollágin mirhâlâš. Viini smakkiistem ij kuittâg liččii lamaš nuuvt suotâs ko Arrebola juurdij, tastko urnáást viini fáárust láá meiddei ulmuu taavtij kuunah. Viinist leijee kuunah kuleh almai. Tot ij lamaš maggaargin olâttâs totkeid, tastko nisoneh iä uážžum juuhâđ viini antiikáigásii Roomast. Viiniurnáást kavnui kollesuormâs-uv, moos lii skuážurdum roomalii mytologia immeel Janus.

Hävdikáámmár kavnui talle ko espanjalâš peerâ porgâttij huksimpargoid jieijâs toontist vittâ ive tassaaš. Hävdikáámmár lii juurbâs, já tot lii rahtum källest, mon keežild tot lii siäilum šiev oornigist aainâs-uv kyehti tuhháát ihheed. Hävdikáámmár seeinijn láá käävci hävdisaijeed, main kuuđâst lii urná. Jyehi urnáást láá oovtâ ulmuu taavtij kuunah, já kyevti uurnán lii čallum ulmuu nommâ: Hispana já Senicio. Oovtâ urnáást láá nissoon kuunâi lasseen kulmâ merâkässeekeeđgi já hajâčäciputtâl. Urnái lasseen kavnui meiddei kägispittá, mii sáttá leđe silkke.

Ovdil Carmona kaavpug viini puárásumos viini lâi ivveest 325 ađai tot lâi suullân 1 700 ihheed puáris. Tot kavnui ive 1867 roomalii häävdist Speyer kaavpug aldasijn Saksaast.

Käldee:

– Tutkijat löysivät maailman vanhimman viinin, joka oli vuosituhansien aikana muuttunut valkoisesta punaiseksi (www.hs.fi)

Kove: Benjamin Smith (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Etna lii oppeet rusomin – kirdemjotolâh Catania kirdemkiedist koskâlduttum

Nuorttâ-Sisilia tevdui koovjâin majebaargâ, tastko Euroop stuárráámus aktiivlâš tullâvääri Etna rusoi suullân käävci kilomeetterid ollâ kovjâpoolvâ Sisilia oolâ. Kovjâ laavdâi pirrâ Etna kuávlu, meiddei...

NASA vuolgâttij ráp-muusik Venusân, mätki piištij suullân 14 minuttid

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA vuolgâttij ovtâstumstaatâlii ráp-artist Missy Elliott pitá komovuotân. NASA tiäđáttâs mield radioanteneh Kaliforniast vuolgâttii Elliott pitá "The Rain (Supa Dupa Fly)"...

Ovtâstum staatâi tááláš president Joe Biden kiäsádât presidentkištoost

Ovtâstum staatâi 46. president Biden almottij miärádâsâstis aalmugân syeinimáánu 21. peeivi viestâpalvâlus X:st: "Tii presidentin toimâm lii lamaš muu eellim stuárráámus kunnee." Biden čaalij...

Piäluštâsvuoimij hárjuttâs tiävdá Aanaar meecijd suáldáttijguin syeinimáánu 22.–26. peeivi

Suomâ piäluštâsvyeimih uárnejeh jáágárpriikaat kiärgusvuotâohtâduv RYSKE-hárjuttâs Kaamâs já Njiävđám meecijn. Hárjuttâs álgá vuossaargâ, syeinimáánu 22. peeivi, já tot nohá vástuppeeivi, syeinimáánu 26. peeivi. Hárjuttâsân uásálisteh...

Eellim jorgálduvah Ukraina suáđi ovdâlinjáást – suomâruátálâš Ralf Sirén muštâl jieijâs fiäránijn rijjâtátulâš taištâleijen

Ralf Sirén lii pajeláhháá 30-ihásâš ovdedemhovdâ, kote parga uđâsmuvvee energia stuorrâirâttâsâst. Suu eellim lii lamaš eromâš, tastko sun lii soottâm rijjâtátulâžžân Ukraina suáđi ovdâlinjáást...